Vuáládâhenâmij njunošminister Mark Rutte lii NATO uđđâ hovdâ

NATO rääđi lii koskoho nomâttâm Vuáládâhenâmij njunošminister Mark Rutte NATO čuávuvâš hovdân. Rutte aalgât pargostis roovvâdmáánust. Sun čuávu taažâ Jens Stoltenberg, kii páácá iäláttâhân. Rutte nomâttem lâi tääl tuše formaliteet, tastko suu lasseen lâi tuše ohtâ kandidaat, romania president Klaus Iohannis, kii kiäsádâđâi kištoost majemuu muddoost moonnâm ohhoost. Rutte finnij vijđáht torjuu valjimsis NATO jeessânenâmijn. Loppâloopâst puoh 32 jeessânenâmid ferttejeh tuhhiittiđ iävtukkâs ovdilgo taat puáhtá nomâttuđ uđđâ njunošin.

Rutte uážui jo ton rääjist ennuv torjuu NATO jeessânenâmijn ko sun aalgij iävtukkâssân. Sun lâi Ovtâstum staatâi válduiävtukkâs. Motomeh enâmeh iä kuittâg lam siämmáá vissáh Rutte aapijn: Turkki, Uŋgar já Slovakia iäpádâllii.

Iäráneijee NATO-hovdâ Stoltenberg tuáivut Rutten ennuv luho. ”Munjin Mark Rutte valjim NATO-hovdân já jieččân pargo juátken lii tiervâpuáttám äšši. Mark lii tuođâlâš Atlant rastaldittee, kievrâs hovdâ já konsensus huksejeijee. Mun tiäđám, et mun kuáđám NATO puorijd kieđáid.”

Meid Ukraina president Zelensky tuáivut luho Rutten X peht. Sun ana Rutte prinsiiplâš já kievrâs hovdân, kii lii majemui ivij čáittám pehtilvuođâs já uáinus. Kreml reagist, et ”Rutte ij vaarâ nubástit maiden NATO almolii uáinu háárán”.

Meiddei Saksa littokansler Scholz, Ovtâstum kunâgâskode njunošminister Sunak já Suomâ president Stubb láá tuáivuttâm Rutten luho já miänástus uđđâ virgestis. Scholz tiädut, et Rutte hárjánem, äššitubdâmuš torvolâšvuotâaašijn já diplomaattisiih jiešvuođah láá NATOst rievtis saajeest. Suomâ president Stubb vist čáálá, et Rutte njuškee Stoltenberg stuorrâ stevilij siisâ uáli jo pyereest.

Rutte iätá, et nomâttem lii sunjin stuorrâ kunnee. ”NATO lii já piso mii ohtsii torvolâšvuođâ keđgijyelgin. Taan jođettem lii ovdâsvástádâs, maid mun jiem vääldi keppisávt.”

Rutte kiergânij toimâđ Vuáládâhenâmij njunošministerin 11 ihheed. Vuáládâhenâmij uđđâ njunošministerin juátká Dick Schoof, kii lii toimâm Vuáládâhenâmij vuoigâdvuotâ- já torvolâšvuotâministeriö hovdân ivij 2020–2024.

Käldeeh:

– Nato nimitti Mark Rutten seuraavaksi pää­sihteerikseen (www.hs.fi)

– Rutte officieel benoemd tot secretaris-generaal van de NAVO (nos.nl)

– Who is Dick Schoof and why did Geert Wilders choose him as new PM? (www.euronews.com)

Kove: Erik Smit (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Wikipedia-pargopáájá Oulust njuhčâ­máánu 12.–13. peeivi

Anarâškielâ servi uárnee njuhčâmáánust Wikipedia-páájá Oulust. Juurdân lii čäälliđ, tivvoođ já tievâsmittiđ Wikipedia-artikkâlijd, savâstâllâđ Wikipedia-pargoost já siärvustâllâđ anarâškielân. Páájá stivriv Anarâškielâ seervi mediapargee Valtteri...

Monnjâjurduuh Milano–Cortina olympialijn

Olympialiih nuhhii okko tassaaš Milano–Cortinast. Näävt smavvâ lostâžân ko Anarâš aavisân lii kunnee muštâliđ suullân äigikyevdilávt maailm merhâšitteemuu valastâllâmtábáhtuumeest. Ohtâ uuđâs jyehi argâpeeivi addel...

Suomâ ovdâs­teijee ive 2026 Euro­viisuid lii väljejum

Tampere Nokia-areena láávgui muusikist lávvárdâheehid, ko tobbeen olášittui UMK adai Uđđâ muusik kišto fiinaal. Suomâ ovdâsteijen Euroviisuid 2026 väljejuin Linda Lampenius já Pete Parkkonen...

Ive 2025 jotolâh­torvolâš­vuotâ ij puáránâm ollágin

Jotoluv torvolâšvuođâ ovdánem lii orostâm, muštâl Jotolâhtorvo čielgiittâs loppâive 2025. Majemui kuulmâ ihán tile ij lah ollágin puáránâm. Ton mield čuávuvái ivij tile kalga...

Vala 67 lammâšum olmožid pyeccei­viäsust teikâ vajoi­dittem­kuávdáást Crans-Montana pyellim maŋa

Crans-Montana Café Le Constellation pyelimist uđđâvuođâiijâ lammâšum ulmuin 67:s láá ain tipšoost pyellimváddu- teikâ vajoidittemkuávdáin Sveeicist já eres Euroop enâmijn. Pyelimist lammâšuvvii ohtsis 115...