Kolumbia kiäldá vuáksátaištâlmijd

Vuáksátaištâlmeh kiäldojeh Kolumbiast. Kolumbia parlament jienâstij majebaargâ 28.5.2024 uđđâ lahâiävtuttâs peeleest, mii kiäldá vuáksátaištâlmijd kuulmâ ive siste. Maaŋgâid ihečuođijd puáris ärbivyehi šadda toin naalijn lavâtteemmin ive 2028. 

Kolumbia president Petro kalga vala čäälliđ vuálá uđđâ laavâ, mut taat lii tuše formaliteet. Sun lii tobdos tast, et sun vuástálist tágárijd tábáhtusâid.

Kolumbia lii ornim vuáksátaištâlmijd ton rääjist ko Espanja kolonisistij eennâm. Taan ääigi iä eenâb ko 20 kieldâd uárnejeh val tágárijd tábáhtusâid. Liijká Mainzalesist kaskoo Kolumbia vuáksátaištâlmeh kiäsutteh ain luuvijd tuháttijd keččeid.

Elleeaktivisteh eteh mediatoimâttâh AP:n, et sij láá hiälputtum tast, et vuávsáh já hiäppušeh iä innig pijneduu iäge párnááh innig kaartâ tuođâštiđ tággáár unohis čáitálmâs. Vuáksátaištâlmij kyeditteijeeh vist eteh, et taat lii volliittâs ucceeblovoi rijjâvuođâ vuástá. Vuáksátaištâlmij kieldim lii sii mielâst meid ekonomisâš čuolmâ tagaráid kaavpugáid, moh uárnejeh vuáksátaištâlmijd, tastko keččeeh pyehtih ruuđâ.

Motomijn enâmijn vuáksátaištâlmeh láá ain lováliih, tego Espanjast, Perust, Ecuadorist já Meksikost. Taan máánu aalgâst tieđettui, et Espanja kaavpugist Sevillast párnááh peesih nuuvtá keččâđ vuáksátaištâlmijd.

Taan kuhes ärbivyevist láá meid vuástálisteeh Espanjast: Pamplona kaavpugist aktivisteh uárnejeh ain mielâčáittusijd peeivi ovdil vuáksáruottâm. Espanja kuávlu Katalonia kieldij vuáksátaištâlmijd ive 2010.

Tijpâlii espanjalii vuáksátaištâlmist lii puáris kaava. Vistig matador adai koddee iädut vuávsá tobdos ruopsis lijnijnis. Tastoo picadoreh adai čuággooh puátih hiäppušáin areenan siisâ. Sij čuágguh vuávsá saitijgijn niiskán, tastko sij áiguh háváduttiđ ellee já toin naalijn pijnediđ tom jaamâs.

Tastoo nuuvt kočodum banderilleroh, kiäh meid láá matador išedeijeeh, čuágguh vuávsá ivnáás harppuunaigijn. Sij vaibâdeh ellee val lase, mon maŋa puátá tercio de muerte adai jäämmimuási. Matador kiävttá vala ohtii jieijâs lijne já iädut vuávsá. Loopâst sun čyeggee vuávsá miehhijn, mon maŋa ellee varda jaamâs.

Taištâlmijn ellee táválávt ain jáámá. Tuše mottoom tove ellee uážžu áármu keččein. Vuáksátaištâlem lii varâlâš taištâleijeid mut harvii kuittâg taggaar, et taištâleijeeh jiejah kudduuččii.

Käldee:

– Colombia verbiedt stierenvechten, omstreden traditie in 2028 illegaal (nos.nl)

Kove: patrick gantz (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Tanska áigu luoppâđ ”vaanhimtohálâšvuođâ” iskosijn ruánááeennâmlijn perruin

Tanska haldâttâs lii almottâm, ete tot áigu luoppâđ kištâlemvuálásij "vaanhimtohálâšvuođâ" iskosij kevttimist tagarijn Tanskaast ässee ulmuin, kiäin lii ruánááeennâmlâš tuávááš. Taah psykologisiih iskoseh läävejeh...

Argentiina kuáđá Maailm tiervâsvuotâornijdume WHO

Argentiina president Javier Milei almottij kuovâmáánu 5. peeivi, ete Argentiina áigu kyeđđiđ Maailm tiervâsvuotâornijdume WHO. Almottâs poođij kyehti oho ton maŋa ko Ovtâstum staatâi...

Kirjeárvuštâllâm: Ij lah ko vyelgiđ

Ij lah ko vyelgiđ lii nuorâikirje, mon lii čáállám Ann-Helén Laestadius. Tot lii algâalgâlávt čallum ruotâkielân. Uáivipersovn lii 19-ihásâš Johannes. Sun ij tieđe, maid sun...

Säämimuseo Siida puávdee siärvus mieldi valjiđ tiiŋgâid vuáđučáitáldâhân

Säämimuseo Siida puávdee sämisiärvus mieldi valjiđ tiiŋgâid vuáđučáitáldâhân. Museo väljee sämmilâštiiŋgâid Siida vuáđučáitálduv siärvusvitriinân oovtâst siärvusáin. Taan tove uáinusân peesih Tave-Pohjanmaa museo skeŋkkim sämitiiŋgah,...

Yle Sáámán usâškyeteh uđđâ hoovdâ – Maiju Saijets lii ciälkkám jieijâs luovâs pargostis

Yle Sáámán usâškyeteh forgâpalij uđđâ hoovdâ. Yle Säämi tááláš hovdâ Maiju Saijets lii ciälkkám jieijâs luovâs pargostis cuáŋuimáánu rääjist. Sun lii lamaš uáppuluámust vyesimáánu...