Kolumbia kiäldá vuáksátaištâlmijd

Vuáksátaištâlmeh kiäldojeh Kolumbiast. Kolumbia parlament jienâstij majebaargâ 28.5.2024 uđđâ lahâiävtuttâs peeleest, mii kiäldá vuáksátaištâlmijd kuulmâ ive siste. Maaŋgâid ihečuođijd puáris ärbivyehi šadda toin naalijn lavâtteemmin ive 2028. 

Kolumbia president Petro kalga vala čäälliđ vuálá uđđâ laavâ, mut taat lii tuše formaliteet. Sun lii tobdos tast, et sun vuástálist tágárijd tábáhtusâid.

Kolumbia lii ornim vuáksátaištâlmijd ton rääjist ko Espanja kolonisistij eennâm. Taan ääigi iä eenâb ko 20 kieldâd uárnejeh val tágárijd tábáhtusâid. Liijká Mainzalesist kaskoo Kolumbia vuáksátaištâlmeh kiäsutteh ain luuvijd tuháttijd keččeid.

Elleeaktivisteh eteh mediatoimâttâh AP:n, et sij láá hiälputtum tast, et vuávsáh já hiäppušeh iä innig pijneduu iäge párnááh innig kaartâ tuođâštiđ tággáár unohis čáitálmâs. Vuáksátaištâlmij kyeditteijeeh vist eteh, et taat lii volliittâs ucceeblovoi rijjâvuođâ vuástá. Vuáksátaištâlmij kieldim lii sii mielâst meid ekonomisâš čuolmâ tagaráid kaavpugáid, moh uárnejeh vuáksátaištâlmijd, tastko keččeeh pyehtih ruuđâ.

Motomijn enâmijn vuáksátaištâlmeh láá ain lováliih, tego Espanjast, Perust, Ecuadorist já Meksikost. Taan máánu aalgâst tieđettui, et Espanja kaavpugist Sevillast párnááh peesih nuuvtá keččâđ vuáksátaištâlmijd.

Taan kuhes ärbivyevist láá meid vuástálisteeh Espanjast: Pamplona kaavpugist aktivisteh uárnejeh ain mielâčáittusijd peeivi ovdil vuáksáruottâm. Espanja kuávlu Katalonia kieldij vuáksátaištâlmijd ive 2010.

Tijpâlii espanjalii vuáksátaištâlmist lii puáris kaava. Vistig matador adai koddee iädut vuávsá tobdos ruopsis lijnijnis. Tastoo picadoreh adai čuággooh puátih hiäppušáin areenan siisâ. Sij čuágguh vuávsá saitijgijn niiskán, tastko sij áiguh háváduttiđ ellee já toin naalijn pijnediđ tom jaamâs.

Tastoo nuuvt kočodum banderilleroh, kiäh meid láá matador išedeijeeh, čuágguh vuávsá ivnáás harppuunaigijn. Sij vaibâdeh ellee val lase, mon maŋa puátá tercio de muerte adai jäämmimuási. Matador kiävttá vala ohtii jieijâs lijne já iädut vuávsá. Loopâst sun čyeggee vuávsá miehhijn, mon maŋa ellee varda jaamâs.

Taištâlmijn ellee táválávt ain jáámá. Tuše mottoom tove ellee uážžu áármu keččein. Vuáksátaištâlem lii varâlâš taištâleijeid mut harvii kuittâg taggaar, et taištâleijeeh jiejah kudduuččii.

Käldee:

– Colombia verbiedt stierenvechten, omstreden traditie in 2028 illegaal (nos.nl)

Kove: patrick gantz (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Hanne-Sofie Suongir lii vuáittám taan ive Sämirääđi kirjálâšvuotâpalhâšume

Sämirääđi lii mieđettâm taan ive kirjálâšpalhâšume Hanne-Sofie Suongirân já suu kiirján Emma Dilemma. Kirje almostitij kirjekuástideijee Iđut ive 2023. Palhâšume keigejui vyeittei Göteborg kirjemeesuin...

Sämitige stivrâ lii meridâm 193 000 euro vuáháduttemtooimâin

Sämitige stivrâ lii kieđâvuššâm ive 2025 vuáháduttemtooimâid uđđâ šiäštusume vuáđuld. Suomâ haldâttâs lii meridâm čuoppâđ Sämitige kulttuurjiešhaldâšem ruttâdem 193 000 euro verd. Porgemáánust staatâvarijministeriö iävtuttem...

Viljâleijee peivikirje: pihlejášnjálgáh já majemuš peivi piäldust

Čohčâmáánu algâ lâi uáli jo liegâs meid Oulust. Táválávt mun čuávum jo porgemáánust, lii-uv liegâsvuotâ monâmin liijgás vuálus. Ferttee-uv nuurrâđ majemuid páávuid piäldust já...

Oulu ollâopâttuv uđđâ rehtorin lii väljejum Arto Maaninen

Oulu ollâopâttuv rehtor čuávuváá viiđâ ive toimâpajan lii väljejum Arto Maaninen. Miärádâs valjiimist toovâi Oulu ollâopâttuv haldâttâh tuorâstuv 26.9.2024. Rehtorin väljejum Arto Maaninen tuáimá...

Anarâš aavis lii finnim ruttâdem

Staatârääđi lii mieđettâm 60 000 eurod Anarâškielâ siärván Anarâš aavis várás. Ruttâdem luávdá ive 2024 koloid. Anarâškielâ servi lâi uuccâm 80 000 eurod. Staatâtoorjâ...