Kolumbia kiäldá vuáksátaištâlmijd

Vuáksátaištâlmeh kiäldojeh Kolumbiast. Kolumbia parlament jienâstij majebaargâ 28.5.2024 uđđâ lahâiävtuttâs peeleest, mii kiäldá vuáksátaištâlmijd kuulmâ ive siste. Maaŋgâid ihečuođijd puáris ärbivyehi šadda toin naalijn lavâtteemmin ive 2028. 

Kolumbia president Petro kalga vala čäälliđ vuálá uđđâ laavâ, mut taat lii tuše formaliteet. Sun lii tobdos tast, et sun vuástálist tágárijd tábáhtusâid.

Kolumbia lii ornim vuáksátaištâlmijd ton rääjist ko Espanja kolonisistij eennâm. Taan ääigi iä eenâb ko 20 kieldâd uárnejeh vala tágárijd tábáhtusâid. Liijká Mainzalesist kaskoo Kolumbia vuáksátaištâlmeh kiäsutteh ain luuvijd tuháttijd keččeid.

Elleeaktivisteh eteh mediatoimâttâh AP:n, et sij láá hiälputtum tast, et vuávsáh já hiäppušeh iä innig pijneduu iäge párnááh innig kaartâ tuođâštiđ tággáár unohis čáitálmâs. Vuáksátaištâlmij kyeditteijeeh vist eteh, et taat lii volliittâs ucceeblovoi rijjâvuođâ vuástá. Vuáksátaištâlmij kieldim lii sii mielâst meid ekonomisâš čuolmâ tagaráid kaavpugáid, moh uárnejeh vuáksátaištâlmijd, tastko keččeeh pyehtih ruuđâ.

Motomijn enâmijn vuáksátaištâlmeh láá ain lováliih, tego Espanjast, Perust, Ecuadorist já Meksikost. Taan máánu aalgâst tieđettui, et Espanja kaavpugist Sevillast párnááh peesih nuuvtá keččâđ vuáksátaištâlmijd.

Taan kuhes ärbivyevist láá meid vuástálisteeh Espanjast: Pamplona kaavpugist aktivisteh uárnejeh ain mielâčáittusijd peeivi ovdil vuáksáruottâm. Espanja kuávlu Katalonia kieldij vuáksátaištâlmijd ive 2010.

Tijpâlii espanjalii vuáksátaištâlmist lii puáris kaava. Vistig matador ađai koddee iädut vuávsá tobdos ruopsis lijnijnis. Tastoo picadoreh ađai čuággooh puátih hiäppušáin areenan siisâ. Sij čuágguh vuávsá saitijgijn niiskán, tastko sij áiguh háváduttiđ ellee já toin naalijn pijnediđ tom jaamâs.

Tastoo nuuvt kočodum banderilleroh, kiäh meid láá matador išedeijeeh, čuágguh vuávsá ivnáás harppuunaigijn. Sij vaibâdeh ellee vala lase, mon maŋa puátá tercio de muerte ađai jäämmimuási. Matador kiävttá vala ohtii jieijâs lijne já iädut vuávsá. Loopâst sun čyeggee vuávsá miehhijn, mon maŋa ellee varda jaamâs.

Taištâlmijn ellee táválávt ain jáámá. Tuše mottoom tove ellee uážžu áármu keččein. Vuáksátaištâlem lii varâlâš taištâleijeid mut harvii kuittâg taggaar, et taištâleijeeh jiejah kudduuččii.

Käldee:

– Colombia verbiedt stierenvechten, omstreden traditie in 2028 illegaal (nos.nl)

Kove: patrick gantz (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

NASA lii almottâm Artemis III ‑mánudâš­määđhi astro­nautijd

Ovtâstum staatâi komovuotâhaldâttâh NASA lii almottâm Artemis III ‑missio astronautijd. NASA lii meid tieđettâm detaljijd Artemis III ‑iskoskirdemist, mon ulmen lii valmâštâllâđ olmooškode maccâm Mánudáá asan....

Ruátálâš Boliden lii meridâm lopâttiđ Kevitsa ruuvki Suáđi­kylást

Ruvkkifinnodâh Boliden lii meridâm macâttiđ Kevitsa ruuvki miljardluoka investistem já lopâttiđ Suáđikylá ruuvki ive 2034. Taat miärádâs lii pozettâm vuáimálijd reaktioid Suáđikylást. Páiháliih ulmuuh...

Orgaanluovâttem­almottâsâi meeri lasanij Taažâst ruvnâ­prinses Mette-Marit puácu­vuođâ keežild

Orgaanluovâttemalmottâsâi meeri lii lasanâm merhâšitteht Taažâst ton maŋa ko ruvnâprinses Mette-Marit tiervâsvuotâtiileest muštâlui almolávt. Taažâ kunâgâshovi já Oslo kuávdášpyecceiviäsu láá almottâm, et ruvnâprinses lii...

Toimâtteijen suomâ­miäštár­kištoin Anarist: pasepeivi 12.4.2026

Majemuš kištopeivi lii älgimin. Vuárust láá nisonij 30 kilomeetter já almai 50 kilomeetter kunâgâsmääđhih ärbivuáválijn stijláin Aanaar Juvduuväärist. Stelliittâs lii herskulâš. Almai 50 kilomeetter...

THL: Alkohol juvâstâh­vyebdim- já pođos­kulâttem Suomâst kiäp­pánij oppeet ive 2025

Suomâst statistisávt merkkejum kulâttem vuáđuld alkohol kevttim lii ain kiäppánâm, muštâl Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lágádâs THL. Ive 2025 statistisávt merkkejum kulâttem lâi koskâmiärálávt suullân...