Kolumbia kiäldá vuáksátaištâlmijd

Vuáksátaištâlmeh kiäldojeh Kolumbiast. Kolumbia parlament jienâstij majebaargâ 28.5.2024 uđđâ lahâiävtuttâs peeleest, mii kiäldá vuáksátaištâlmijd kuulmâ ive siste. Maaŋgâid ihečuođijd puáris ärbivyehi šadda toin naalijn lavâtteemmin ive 2028. 

Kolumbia president Petro kalga vala čäälliđ vuálá uđđâ laavâ, mut taat lii tuše formaliteet. Sun lii tobdos tast, et sun vuástálist tágárijd tábáhtusâid.

Kolumbia lii ornim vuáksátaištâlmijd ton rääjist ko Espanja kolonisistij eennâm. Taan ääigi iä eenâb ko 20 kieldâd uárnejeh val tágárijd tábáhtusâid. Liijká Mainzalesist kaskoo Kolumbia vuáksátaištâlmeh kiäsutteh ain luuvijd tuháttijd keččeid.

Elleeaktivisteh eteh mediatoimâttâh AP:n, et sij láá hiälputtum tast, et vuávsáh já hiäppušeh iä innig pijneduu iäge párnááh innig kaartâ tuođâštiđ tággáár unohis čáitálmâs. Vuáksátaištâlmij kyeditteijeeh vist eteh, et taat lii volliittâs ucceeblovoi rijjâvuođâ vuástá. Vuáksátaištâlmij kieldim lii sii mielâst meid ekonomisâš čuolmâ tagaráid kaavpugáid, moh uárnejeh vuáksátaištâlmijd, tastko keččeeh pyehtih ruuđâ.

Motomijn enâmijn vuáksátaištâlmeh láá ain lováliih, tego Espanjast, Perust, Ecuadorist já Meksikost. Taan máánu aalgâst tieđettui, et Espanja kaavpugist Sevillast párnááh peesih nuuvtá keččâđ vuáksátaištâlmijd.

Taan kuhes ärbivyevist láá meid vuástálisteeh Espanjast: Pamplona kaavpugist aktivisteh uárnejeh ain mielâčáittusijd peeivi ovdil vuáksáruottâm. Espanja kuávlu Katalonia kieldij vuáksátaištâlmijd ive 2010.

Tijpâlii espanjalii vuáksátaištâlmist lii puáris kaava. Vistig matador adai koddee iädut vuávsá tobdos ruopsis lijnijnis. Tastoo picadoreh adai čuággooh puátih hiäppušáin areenan siisâ. Sij čuágguh vuávsá saitijgijn niiskán, tastko sij áiguh háváduttiđ ellee já toin naalijn pijnediđ tom jaamâs.

Tastoo nuuvt kočodum banderilleroh, kiäh meid láá matador išedeijeeh, čuágguh vuávsá ivnáás harppuunaigijn. Sij vaibâdeh ellee val lase, mon maŋa puátá tercio de muerte adai jäämmimuási. Matador kiävttá vala ohtii jieijâs lijne já iädut vuávsá. Loopâst sun čyeggee vuávsá miehhijn, mon maŋa ellee varda jaamâs.

Taištâlmijn ellee táválávt ain jáámá. Tuše mottoom tove ellee uážžu áármu keččein. Vuáksátaištâlem lii varâlâš taištâleijeid mut harvii kuittâg taggaar, et taištâleijeeh jiejah kudduuččii.

Käldee:

– Colombia verbiedt stierenvechten, omstreden traditie in 2028 illegaal (nos.nl)

Kove: patrick gantz (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Ive 2026 Skammâ­koveh Italia uáinust

Skammâkoveh uárnejuvvojii 27. keerdi Anarist. Tábáhtus keežild Anarist šoodâi uđđâivemáánu 22.–25. peeivi algâaalmuglii elleekove maailmvijđosâš kuávdáš, já faallâmnáál lâi vijđes ohjelm: paijeel 55 elleekovveed...

Tyrannosaurus rex šoodâi hitá­sub­booht ko ovdil lâi jurdum

Uđđâ tutkâmuš mield dinosaurusšlaajâ Tyrannosaurus rex šoodâi hitásubbooht ko ovdil lâi jurdum. Ovdil totkeeh nobdii, ete tot šoodâi jotelávt, juuvsâi oles stuáruduvâs 25‑ihásâžžân já...

Uđđâ Bukva-kirje máttát pustavijd nuorttâlâš­kielân

Nuorttâlâškielâlâš párnáikirjálâšvuotâ já kirjekielâ máttááttem finnejii merhâšittee nanodâs säämi aalmugpeeivi ko Ä’vv-museost Taažâ peln Njiävđámist uárnejui uđđâ Bukva-aabiskirje almostittemtilálâšvuotâ. Nuorttâlâšpárnáid já ‑perruid uáivildum Bukva...

Uásálist algâaalmug- já ucceeb­lovo­kielâi video­tihtâ­projektân – Meriäigi lii 14.2.

Aalmugijkoskâsâš kirječälleeservi PEN International koččo algâaalmug- já ucceeblovokielâi sárnoid uásálistiđ videotihtâprojektân. Uásálistemravvuuh láá vuoluubeln. Majemuš uásálistempeivi lii 14.2. Videotihtâproojeekt uárnejuvvoo aalmugijkoskâsii eenikielâ peeivi kunnen. Eenikielâ peeivi...

Suomâ Sämitigge juhloi uđđâ sämitigge­laavâ Anarist

Suomâ Sämitigge juhloi uđđâ sämitiggelaavâ Anarist Säämi aalmugpeeivi 6.2.2026. Taažâ já Ruotâ Sämitigeh puohtii jieijâs tiervâttâs tilálâšvuotân. Taah sahâvuáruh tiäduttii ohtsijd háástuid já sämmilij...