Kolumbia kiäldá vuáksátaištâlmijd

Vuáksátaištâlmeh kiäldojeh Kolumbiast. Kolumbia parlament jienâstij majebaargâ 28.5.2024 uđđâ lahâiävtuttâs peeleest, mii kiäldá vuáksátaištâlmijd kuulmâ ive siste. Maaŋgâid ihečuođijd puáris ärbivyehi šadda toin naalijn lavâtteemmin ive 2028. 

Kolumbia president Petro kalga vala čäälliđ vuálá uđđâ laavâ, mut taat lii tuše formaliteet. Sun lii tobdos tast, et sun vuástálist tágárijd tábáhtusâid.

Kolumbia lii ornim vuáksátaištâlmijd ton rääjist ko Espanja kolonisistij eennâm. Taan ääigi iä eenâb ko 20 kieldâd uárnejeh vala tágárijd tábáhtusâid. Liijká Mainzalesist kaskoo Kolumbia vuáksátaištâlmeh kiäsutteh ain luuvijd tuháttijd keččeid.

Elleeaktivisteh eteh mediatoimâttâh AP:n, et sij láá hiälputtum tast, et vuávsáh já hiäppušeh iä innig pijneduu iäge párnááh innig kaartâ tuođâštiđ tággáár unohis čáitálmâs. Vuáksátaištâlmij kyeditteijeeh vist eteh, et taat lii volliittâs ucceeblovoi rijjâvuođâ vuástá. Vuáksátaištâlmij kieldim lii sii mielâst meid ekonomisâš čuolmâ tagaráid kaavpugáid, moh uárnejeh vuáksátaištâlmijd, tastko keččeeh pyehtih ruuđâ.

Motomijn enâmijn vuáksátaištâlmeh láá ain lováliih, tego Espanjast, Perust, Ecuadorist já Meksikost. Taan máánu aalgâst tieđettui, et Espanja kaavpugist Sevillast párnááh peesih nuuvtá keččâđ vuáksátaištâlmijd.

Taan kuhes ärbivyevist láá meid vuástálisteeh Espanjast: Pamplona kaavpugist aktivisteh uárnejeh ain mielâčáittusijd peeivi ovdil vuáksáruottâm. Espanja kuávlu Katalonia kieldij vuáksátaištâlmijd ive 2010.

Tijpâlii espanjalii vuáksátaištâlmist lii puáris kaava. Vistig matador ađai koddee iädut vuávsá tobdos ruopsis lijnijnis. Tastoo picadoreh ađai čuággooh puátih hiäppušáin areenan siisâ. Sij čuágguh vuávsá saitijgijn niiskán, tastko sij áiguh háváduttiđ ellee já toin naalijn pijnediđ tom jaamâs.

Tastoo nuuvt kočodum banderilleroh, kiäh meid láá matador išedeijeeh, čuágguh vuávsá ivnáás harppuunaigijn. Sij vaibâdeh ellee vala lase, mon maŋa puátá tercio de muerte ađai jäämmimuási. Matador kiävttá vala ohtii jieijâs lijne já iädut vuávsá. Loopâst sun čyeggee vuávsá miehhijn, mon maŋa ellee varda jaamâs.

Taištâlmijn ellee táválávt ain jáámá. Tuše mottoom tove ellee uážžu áármu keččein. Vuáksátaištâlem lii varâlâš taištâleijeid mut harvii kuittâg taggaar, et taištâleijeeh jiejah kudduuččii.

Käldee:

– Colombia verbiedt stierenvechten, omstreden traditie in 2028 illegaal (nos.nl)

Kove: patrick gantz (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Tutkâmuš: Miäđušijnijn lii ollâ tääsi čuolmâ­čuávdim­nahcâ 

Uđđâ tutkâmuš čáittá, ete miäđušijneh áppádeh čuávdiđ muálkkáás čuolmâid, maid toh iä lah ovdil kuáhtám. Oulu ollâopâttuv, Helsig ollâopâttuv já Turku ollâopâttuv totkei tutkâmušâst selvâttuvvojii...

Taažâ ruvnâprinses Mette-Maritân lii tohhum kepis­sirdem

Taažâ ruvnâprinses Mette-Maritân lii tohhum kepissirdem, já čuopâdâs lii luhostum pyereest, almoot Taažâ kunâgâsviste koskoho tiäđáttâsâstis. Mette-Marit čuopâdui Oslo ollâopâttâhlii pyecceiviäsust Rikshospitaletist, já taan...

Brasilia arvemeecij čuop­pâmeh kiäp­pánii tijmá

Arvemeecij čuoppâmeh Brasiliast kiäppánii tijmá čielgâsávt. Čuoppâmeh láá tääl ucemuu täsistis ive 2019 maŋa, muštâl mittedemornijdume MapBiomas, mii lii kárttám meecijd ive 2019 rääjist. MapBiomas...

Tanska looppât šoovij kirur­gisijd kastraa­tioid ive 2030, Suomâ ij valagin

Tanska áigu luoppâđ šoovij kirurgisijn kastraatioin ive 2030 aalgâ rääjist. Kirurgisii kastraatio sajan puátá immunokastraatio ađai kastraatio puáhuttâsâiguin, moh estih oresšave suhâjuátkimahan šoddâm. Tanska lii...

Tiäđualmostittem staatâ­palhâ­šumeh 2026 láá juohhum – Finnejeijen eereeb iärrás syem­miliih wiki­pedisteh sehe Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdât­tâm­komis­sio komis­saareh

Tieđâ- já kulttuurminister Mari-Leena Talvitie juovij ive 2026 tiäđualmostittem staatâpalhâšuumijd kesimáánu 8. peeivi Oulu kaavpugtáálust. Palhâšumeh mieđettuvvojii ohtsis čiččâm. – Tiäđualmostittem lii demokratia kuávdáš vuáđu....