Kolumbia kiäldá vuáksátaištâlmijd

Vuáksátaištâlmeh kiäldojeh Kolumbiast. Kolumbia parlament jienâstij majebaargâ 28.5.2024 uđđâ lahâiävtuttâs peeleest, mii kiäldá vuáksátaištâlmijd kuulmâ ive siste. Maaŋgâid ihečuođijd puáris ärbivyehi šadda toin naalijn lavâtteemmin ive 2028. 

Kolumbia president Petro kalga vala čäälliđ vuálá uđđâ laavâ, mut taat lii tuše formaliteet. Sun lii tobdos tast, et sun vuástálist tágárijd tábáhtusâid.

Kolumbia lii ornim vuáksátaištâlmijd ton rääjist ko Espanja kolonisistij eennâm. Taan ääigi iä eenâb ko 20 kieldâd uárnejeh vala tágárijd tábáhtusâid. Liijká Mainzalesist kaskoo Kolumbia vuáksátaištâlmeh kiäsutteh ain luuvijd tuháttijd keččeid.

Elleeaktivisteh eteh mediatoimâttâh AP:n, et sij láá hiälputtum tast, et vuávsáh já hiäppušeh iä innig pijneduu iäge párnááh innig kaartâ tuođâštiđ tággáár unohis čáitálmâs. Vuáksátaištâlmij kyeditteijeeh vist eteh, et taat lii volliittâs ucceeblovoi rijjâvuođâ vuástá. Vuáksátaištâlmij kieldim lii sii mielâst meid ekonomisâš čuolmâ tagaráid kaavpugáid, moh uárnejeh vuáksátaištâlmijd, tastko keččeeh pyehtih ruuđâ.

Motomijn enâmijn vuáksátaištâlmeh láá ain lováliih, tego Espanjast, Perust, Ecuadorist já Meksikost. Taan máánu aalgâst tieđettui, et Espanja kaavpugist Sevillast párnááh peesih nuuvtá keččâđ vuáksátaištâlmijd.

Taan kuhes ärbivyevist láá meid vuástálisteeh Espanjast: Pamplona kaavpugist aktivisteh uárnejeh ain mielâčáittusijd peeivi ovdil vuáksáruottâm. Espanja kuávlu Katalonia kieldij vuáksátaištâlmijd ive 2010.

Tijpâlii espanjalii vuáksátaištâlmist lii puáris kaava. Vistig matador ađai koddee iädut vuávsá tobdos ruopsis lijnijnis. Tastoo picadoreh ađai čuággooh puátih hiäppušáin areenan siisâ. Sij čuágguh vuávsá saitijgijn niiskán, tastko sij áiguh háváduttiđ ellee já toin naalijn pijnediđ tom jaamâs.

Tastoo nuuvt kočodum banderilleroh, kiäh meid láá matador išedeijeeh, čuágguh vuávsá ivnáás harppuunaigijn. Sij vaibâdeh ellee vala lase, mon maŋa puátá tercio de muerte ađai jäämmimuási. Matador kiävttá vala ohtii jieijâs lijne já iädut vuávsá. Loopâst sun čyeggee vuávsá miehhijn, mon maŋa ellee varda jaamâs.

Taištâlmijn ellee táválávt ain jáámá. Tuše mottoom tove ellee uážžu áármu keččein. Vuáksátaištâlem lii varâlâš taištâleijeid mut harvii kuittâg taggaar, et taištâleijeeh jiejah kudduuččii.

Käldee:

– Colombia verbiedt stierenvechten, omstreden traditie in 2028 illegaal (nos.nl)

Kove: patrick gantz (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Anarâškielâ servi tiävdá 40 ihheed juovlâ­máánust – juhlij vuávám álgá

Anarâškielâ servi lii toimâm 40 ihheed juovlámáánu 5. peeivi. Seervi kuhesáigásâžžân toimân lii lamaš kielâpiervâltoimâ. Ton lasseen servi lii kuástidâm Anarâš-loostâ, nuorâi- já párnáikirjálâšvuođâ,...

OA lii tuhhiittâm uđđâ maailm­káártá

Ovtâstum aalmugeh (OA) lii tuhhiittâm uđđâ maailmkáártá, mon ulmen lii faallâđ Enâmist vuoigâlub kove ko ovdil. Uđđâ Equal Earth ‑projektiost mittokaavah láá viggum oovdânpyehtiđ...

Uđđâ maister­ohjelm puáhtá algâ­aalmugij ellee­kove Laapi ollâ­opât­tâhân

Laapi ollâopâttuvvâst lii čohčâmáánu aalgâst vuálgám joton uđđâ maisterohjelm Arctic Indigenous Cinema. Eromâšávt algâaalmug­elleekován vuáijoo škovliittâs ovtâstit keevâtlii elleekoverähtim, akateemisii tutkâm já algâaalmugij jieijâs...

Suomi.fi sämi­kielâg palvâlus­usât­tuvâst uárne­juv­voo oho keččin oovdân­pyehtim­tilá­lâš­vuotâ

Suomi.fi-uuccâmsiijđo uđđâ sämikielâg palvâlususâttâh oovdânpuáhtoo Teamsist 22.9. tijme 13–14 taan liiŋkâ tyehin. Tilálâšvuođâst puáhtá koijâdâllâđ já finniđ lasetiäđuid palvâlususâttuvâst. Toos ij taarbâš almottâttâđ muuneeld. Palvâlususâttâh čuággá oohtân...

Minister Sari Essayah kollij Anarist lávurduv

Suomâ eennâm- já meccituáluminister Sari Essayah (Ristâliih) kollij Anarist 12.9.2026. Määđhi virgálii uásán kullui uápásmum Luánduriggodâhkuávdáá (Luke) tooimân. Minister teeivâi meid Laapi Ristâlâšdemokraatij ovdâskode...