Taan ive INSAKU-kielâškovliittâs (Säämi máttááttâskuávdáá anarâškielâ linjá) lii lamaš eromâš: tot lii uárnejum sosiaal- já tiervâsvuotâsyergi pargeid, kiäh láá jo áámmátulmuuh já pargoelimist fáárust. Taan škovliittâsân lii lamaš stuorrâ tárbu tondiet ko sosiaal-tiervâsvuotâsyergist iä lah ennuv sämikielâliih pargeeh. Taat škovliittâs jieijâs uásild pyereed pargeetile. Sosiaal- já tiervâsvuotâsyergi škovliittâs máttááttâsuási lii ruttâdâm máttááttâs- já kulttuurministeriö. Škovliittâs lává ornim ohtsâšpargoost Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut já Säämi máttááttâskuávdáš.
Taan mainâsist INSAKU-uáppeeh muštâleh luuhâmivestis.
Mij lep INSAKU-juávkku 2023–2024
Uáppeeh tiervâtteh Anarâš aavis lohheid näävt:
Tiervâ! Mij lep čiččâmâs. Mist juáhháást lii jieččân mootiiv oppâđ anarâškielâ:
- Irina Hakovirta: Mun lam anarâš aldatipšoo Avelist. Mun lam monâttâm kielâ pärnivuođâstân já tääl mun halijdim luuhâđ eeji eenikielâ ko poođij taggaar máhđulâšvuotâ. Mutâ munjin tehálub lii kuittâg kevttiđ anarâškielâ jieččân pargoost palvâlempäikki Männikköst, kost láá anarâš aheulmuuh. Mun halijdâm, ete sij pyehtih kevttiđ eenikielâs nuuvt távjá ko máhđulâš, vala talle-uv ko sij ääsih palvâlempääihist.
- Mirja Lehisto: Mun poorgâm sosiaalsyergist Oulu kuávlust. Mun halijdâm oppâđ uđđâ aašijd, moh pyehtih leđe ävkkin meid pargoost. Mun lam teivâm ulmuiguin, kiäh puátih maaŋgâ kulttuurist, meid sämmilijd, já halijdâm tiettiđ ain eenâb kulttuurist já kielâst.
- Outi Salmela: Mun halijdâm oppâđ uđđâ kielâid já kulttuurijd. Tiäđust-uv eromâšávt päikkieennâmlijd tagarijd.
- Hannah Zimmerman: Mun luuhim sosiaalsyergi bachelor Ovtâstum staatâin já Taažâst, mut muu stuorrâ perustume láá ucceeblovokielah. Mun sáárnum jieččân siärvusij kielâid, moh láá ucceeblovokielah. Mun ilodâm máhđulâšvuođâst luuhâđ eres ucceeblovokielâid. Mun halijdâm porgâđ puátteevuođâst toin naalijn, et mun ovtâstitám ucceeblovokielâi (sehe jieččân siärvusij já iärásij ucceeblovokielâi) já sosiaalsyergi máátuid kielâvuoigâdvuotâpargen tavekuávlust já ucebijn siijdâin.
Fáárust škovliittâsâst láá meid Heikki Erola, Tiia Erola já Jani Kujala. Meiddei sij láá sosiaal- já tiervâsvuođâsyergi pargeeh já halijdeh oppâđ anarâškielâ.
Taan mainâsist mij muštâlep jieččân oppâmive eromâš puudâin.
Juávkku-uápásmum já kulttuurân uápásmum aldapeeivij ääigi
Táválávt SAKK-máttááttâs lii aldamáttááttâs, mut taan tove máttááttâs lii olášum iänááš-uv káidusin. Tondiet aldapeeivih láá lamaš mijjân uáppeid teháliih, já toh láá adelâm mijjân máhđulâšvuođâ teivâđ nubijdânguin.
Vuosmuu aldapeeivi čohčuv 2023 mij lâim Sajosist, kost mii luokkaviste-uv lii. Nube peeivi mij moonâim Njuámmilkuoškâ láávun káhvástâllâđ, já mij poosijm meid maarfijd. Talle lâi meiddei Ijâttes ijjâ -peivi, já mij uásálistijm peeivi ohjelmân keččen. Nube aldapeeivi tuše kyevtis uáppein láin Sajosist.
Čohčâkuálástem Kuáskimnjaargâst Aanaarjäävri riddoost lâi kyevti peeivi reissu. Mij suápuim viermijd jo vuossâmuu peeivi já vala ehidist mij kuovâim taid, mutâ nube peeivi lâi nievris šoŋŋâ já nuuvt korrâ stormâ, ete mij ep puáhtám moonnâđ kárbáin jäävri oolâ. Mij suovâstijm kuolijd, kuldâlijm mainâsijd já hárjuttâlâim kielâoopâ. Já mij puurâim ennuv, sáávnuim, sárnudijm já speelâim. Mist lâi uáli jo hitruus reissu. Kuálástemreeisu ääigi mij oopâim rähtiđ čuolmâid já kalgâđ viermijd. Aldapeeivij ääigi pyeremus äšši lii lamaš ko mij lep peessâm teivâđ uáppeeskipárijguin. Tiäđust-uv mij meid oopâim ennuv tegu kuálástem, ärbipurrâmušâi mälistem já anarâš muusik.
Ovdil juovlâi mij lâim oppeet Anarist. Vuosmuu peeivi mij lâim Sajosist já speelâim lyevdispeelâid. Taat išedij mii oppâđ hyelkkisaanijd já päikkinoomâid anarâškielân. Nube peeivi iđedist mii eelijm kielâpiervâl Piäjust já speelâim párnáiguin. Piäjust mij luuvâim kielâpiervâlijn já tast, mon teheliih toh láá anarâškielâ iäláskitmist!
Hannah muštâl: ”Mun ilosmim ko peessim porgâđ pargohárjuttâllâm kielâpiervâlist talle ko mun luuhim, mon tehálâš taat pargo lii!”
Piäju maŋa mij puurâim peivipitá Sajosist, já mij kiergânijm val eelliđ tyejikäävpist. Peivipitá maŋa mij eelijm YLE Säämi Aanaar toimâttuvvâst. Mij luuvâim anarâš- já eres sämikielâlii mediast Suomâst. Te mij peesâim čokkiđ sahhiittâllâm YLE uđđâsij várás. Mon hitruu (já iimâš) lâigin kuullâđ jieijâs sárnumin anarâškielân radiost!
Majemuu aldapeeivi mij lâim Njellimist. Mii pargon lâi orniđ teivâdem Njellim kerhotáálust siijdâ anarâš ässeid. Tot lâi vuossâmuš kerdi ko mij peesâim sárnuđ anarâškielâ vieres ulmuiguin. Mist lijjii määlis já käähvih fáárust, já lâi uáli jo hitruu savâstâllâđ. Mij eelijm Paččjuuvâ šalde kulen já vala Pase Trifon kirhoost. Lâi korrâ puolâš, mutâ fáárust lijjii lieggâ ulmuuh. Puohháid lii pááccám uáli jo pyeri mielâ taan peeivist.
Uđđâivemáánu mälistemkuursâst mist lijjii hirmâd hitruus peeivih Liäináin já Ritvain. Mist lijjii njaalgâ purrâmušah jâ ilolâš meeinig. Mij mälistijm kyelipottáák, njäähimääli, vuoivâssteeihâ já millumpuškopiihvijd. Ton lasseen mij suovâstijm já salttijm kuolijd já vuošâim koozâid. Mij poosijm sämikááhuid täähist muurikkain. Jyehi peeivi ko mij mälistijm, puoh purrâmušah luhostuvvii hirmâd pyereest.
Säämi aalmugpeeivi tuše ohtâ uáppee lâi Anarist. Vuossâmuš tijme lâi taggaar, ete puoh eres uáppeeh lijjii fáárust káidusin. Mij kuldâlijm puohmuđusii sämimuusik. Talle mist lâi pispemessu Aanaar kirhoost já ton maŋa vala purâdem servikoddetáálust. Pispemeesun lâi meiddei máhđulâš uásálistiđ káidusin.
Kuovâmáánust mist lâi muusikkurssâ Ulpu Mattus-Kumpusáin. Mij peesâim uápásmuđ sehe puáris já tááláá muusikân. Mij luuvâim jâ jurgâlijm sanniittâsâid, kuldâlijm lavluid já liivđijd já meid láávluim oovtâst. Puáris livđeh lijjii uáli mielâkiddiivááh já muččâdeh-uv. Meid tááláš muusik lâi fáárust kuursâst. Marko Jouste muštâlij mijjân anarâš muusik historjást. Mij kuldâlijm puáris algâalgâlijd paddiimijd, moh huurájii hirmâdávt.
Mij lâim meid Pärttihist Anja Kaarret fáárust pivdemin njaavijd. Anja lâi jo pieijâm valmâšin jieijâs táálu kuuvl kielâid njähiuággum várás, já mij išedijm Anja kielâi kuohâmist. Masa jyehi kielâst lâi njäähi, já njaavij pivdemist mij ferttijm tuše keelliđ siijmá! Puoh uáppeeh (eereeb Hannah), kiäh lijjii fáárust, kuddii njäävi. Säämi máttááttâskuávdáš juovij kuuvijd mii njähipivdempeeivist jieijâs Instagramist! Njähipivdem maŋa Anja čaaitij mijjân, maht rähtiđ njähikielâid!
Mist láá lamaš meid kietâtyejipeeivih. Vuossâmuu peeivi mij lâim jieččân luokkaast Sajosist. Mij opâttâlâim vuoddui čyeldim. Mist lâi tyejimáttáátteijen Jane Helppi Njellimist. Nube peeivi mij opâttâlâim tuoijum. Mij kuáruim vistig suormâkuáđi näähkist šordeaimijn já talle vala čoovdâkilgolijd. Siämmást mij oopâim tuoijumsaanijd.
Majemuu aldateivâdmist mist lâi vala anarâš spellâeehid. Talle mij speelâim Kahot-speelâ Laasikuáđist.
Pargo kielâmiäštárijguin
Savâstâllâm kielâmiäštárijguin lâi mijjân hitruu já tehálâš. Tääl mij puohah lyettip toos, ete mij mättip savâstâllâđ anarâškielân, aainâs-uv ucánjáhháá. Kielâmiäštáreh láá lamaš mii mielâst kuávdáš roolist mii kielâuápui ovdánem uáinust. Mij oopâim sist ennuv sämmilâš kulttuurist, taavijn já tiäđust-uv mij oopâim kielâ. Mij lep oppâm puáris saanijd já kuullâm meid sii persovnlii sárnumvyevi.
Kielâmiäštáreh láá muštâlâm mijjân jieijâs elimist, tego anarâš historjást, evakkoääigist, škovlâaaigijn já asuntolast, jieijâs pärnivuođâ sierâin já tast-uv, maht sij vyeijilii pyeráin 50 kilomeetterid-uv ko halijdii teivâdiđ nubijdis. Määđhih iä talle orroom ollágin kukken.
Kielâmiäštáreh lijjii mijjân ain ustevliih, já sii lâi älkkee aldaniđ. Kielâmiäštárij mainâseh lijjii mielâkiddiivááh já meid olâttitteeh.
Mirja iätá: ”Muu mielâst mun puohtim sárnuđ rijjâ jiemge tarbâšâm poollâđ tast, et mun feiliim. Tot lâi uáli tehálâš äšši.”
Hannah muštâl: ”Muu nubbe kielâmiästárfeerim lâi uáli jo hitruu já eromâš. Muoi meridáim porgâđ kyevti peeivi ääigi uáli kuhes aldapeeivijd. Muoi uággoim, káhvástâláim já eelijm meecist, Siida museost já Sajosist.”
Pargohárjuttâllâm lehâstij uuvsâ anarâš pargomaailmân
Mij lep lamaš pargohárjuttâlmist, mon ulmen lii lamaš kevttiđ sämikielâ piäiválii elimist.
Hannah: Munjin anarâškielâ uáppen vuosmuš pargohárjuttâllâm Piäjust Anarist lii lamaš tehálumos feerim taan škovlâive. Tobbeen mun porgim kulmâ oho párnáikeččee iššeen. Jis párnááh halijdii sárnuđ muin, te anarâškielâ lâi áinoo kielâ, maid sij puohtii kevttiđ tondiet ko mun aasâm Taažâst já lam Amerikist meddâl, já mun jiem määti hirmâd ennuv suomâkielâ. Ko párnááh ferttejii sárnuđ muin anarâškielâ, te anarâškielâlâš feerim šoodâi eenâb movtijditten munjin já párnáid. Mun muštám, ete mun ettim párnáid toin naalijn, et ”jis tun halijdah sárnuđ muin, te tun ferttiih kevttiđ anarâškielâ, eŋgâlâškielâ, tárukielâ teikkâ eskimokielâ (kielâ muu pääihist Alaskast). Toh láá puoh kielah, maid mun máátám.” Te párnááh porgii návt. Sij koijâdii must, et máttááttiččim-uv mun sijjân váhá eskimokielâ, já munhân máttááttim.
Mun jurgâlim anarâškielân kyevtikielâlii párnáikirje, maid mun čaallim muáddi ive tassaaš eskimokielân já eŋgâlâškielân Alaskast. Muu majemuu pargopeeivi Piäjust mun luuhim kirje párnáid, já lâi nuuvt hävski keččâđ ko párnááh uápásmii eres-uv arktisijd algâaalmugkieláid ko jieijâs kielân. Mun halijdiččim almostittiđ anarâš- já eskimokielâlii párnáikirje puátteevuođâst!
Irina: Mun lijjim pargohárjuttâlmist Kuáđist Avelist. Puoh párnááh lijjii nuuvt uceh, ete sij iä vala sárnum anarâškielâ hirmâd ennuv, mutâ sij kal äddejii anarâškielâ. Tiäđust-uv puoh tipšooh kale sarnuu anarâškielâ pyereest ubâ ääigi já tondiet mun-uv oppim ennuv. Párásumos oppâmvyehi lii vuáválâšvuotâ, ain ko peesâm sárnuđ anarâškielâ. Lavluuh, kukkâseh já sierah láá tagareh, ete toh láá älkkeeh mušteđ. Párnáiguin lii älkkee oppâđ uđđâ kielâ, já sij láá toin naalijn pyereh máttáátteijeeh ko sij jiejah-uv máttáátteleh siämmáá kielâ.
Mirja: Mun lijjim pargohárjuttâlmist Anarist Piäjust sehe Piervâlist. Pyeremus äšši kielâoppâm uáinust lâi aargâ sänilistoi kevttim já kuldâlem. Aainâs-uv Piervâlist meid párnááh sarnuu ennuv. Ko mun ovdâmerkkân spellim muštospeelâ párnáiguin, talle mun oppim ennuv uđđâ saanijd.
Outi: Mun lam lamaš pargohárjuttâlmist Piervâlist já Piäjust Anarist. Muu mielâst párnáiguin lii vuovâs já párásumos máttááttâllâđ sárnuđ uđđâ kielâid (meid muu ovdebâš hárjánem om. ranskakielâst já ruotâkielâst au pair -pargoost).
Mist lii lamaš hävskis ihe, já mij lep porgâm já oppâm ennuv.
INSAKU-juávkku 2023–2024
Koveh: Anja Kaarret / Yle (juávkkukove) já Henna Tervaniemi (eres koveh)