Pirita Näkkäläjärvi väljejui Suomâ kulttuur- já tieđâinstituutij seervi saavâjođetteijen

Suomâ kulttuur- já tieđâinstituuteh rs. valjij ihečuákkimstis cuáŋuimáánu 25. peeivi Pirita Näkkäläjärvi saavâjođetteijen čuávuváá kulmâ ive pištee pajan. Näkkäläjärvi lii náguskirjetotkee, kävppitiettui maister Helsig kävppiollâškoovlâst sehe media já viestâdem maister London School of Economicsist. Sun tooimâi Yle Sápmi hovdân iivij 2012−2016. Näkkäläjärvi lii porgâm almugijkoskâsii irâttâskävppi- já strategiatooimâin ovdâmerkkân Merrill Lynchist, Nokiast já PwC:st. Tääl sun tuáimá Suomâ Sämitige saavâjođetteijen.

− Lii stuorrâ kunnee peessâđ jođettiđ kulttuur- já tieđâinstituutij ohtsâšpargo-orgaan tággáár ääigi, kuás taiđust já tiettust lii máhđulâšvuotâ leđe tehálâš vyeimi uássin siärvádâhlii savâstâlmist, kulttuurij koskâsii addiittâlmist já pyere eellim huksiimist, iätá Näkkäläjärvi.

Näkkäläjärvi lii porgâm ohtsâšpargo eereeb iärrás Suomâ Ranska- já Suomâ Benelux -instituutijguin. Sun lii toimâm Suomâ kulttuur- já tieđâinstituuteh rs. haldâttâs värijesânin ive 2023 rääjist.

Suomâ kulttuur- já tieđâinstituutij servi eereeb iärrás nannee instituutij toimâmmáhđulâšvuođâid já lasseet ibárdâs instituutij tooimâ vaaikutmist. Tot oovded meid viärmáduv ohtsâšpargo systemaatlávt já meritiäđulávt.

Ovdil Näkkäläjärvi seervi saavâjođetteijen tooimâi Sakari Karjalainen iivij 2018‒2024. Uđđâ saavâjođetteijee Pirita Näkkäläjärvi lasseen Suomâ kulttuur- já tieđâinstituuteh rs. haldâttâsân kuleh Leif Jakobsson, Kati Laakso, Mikko Myllykoski, Eeva Talvitie já Fatim Diarra sehe värijesâneh Hanna Snellman já Sani Kontula-Webb.

Käldeeh:

– Pirita Näkkäläjärvi válljejuvvon Suoma kultuvra- ja dieđainstituhtaid ságadoallin (yle.fi)

– Suomen kulttuuri- ja tiedeinstituutit ry:n puheenjohtajaksi Pirita Näkkäläjärvi (instituutit.fi)

Kove: Ville Fofonoff / Sämitigge

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Argentiina kuáđá Maailm tiervâsvuotâornijdume WHO

Argentiina president Javier Milei almottij kuovâmáánu 5. peeivi, ete Argentiina áigu kyeđđiđ Maailm tiervâsvuotâornijdume WHO. Almottâs poođij kyehti oho ton maŋa ko Ovtâstum staatâi...

Kirjeárvuštâllâm: Ij lah ko vyelgiđ

Ij lah ko vyelgiđ lii nuorâikirje, mon lii čáállám Ann-Helén Laestadius. Tot lii algâalgâlávt čallum ruotâkielân. Uáivipersovn lii 19-ihásâš Johannes. Sun ij tieđe, maid sun...

Säämimuseo Siida puávdee siärvus mieldi valjiđ tiiŋgâid vuáđučáitáldâhân

Säämimuseo Siida puávdee sämisiärvus mieldi valjiđ tiiŋgâid vuáđučáitáldâhân. Museo väljee sämmilâštiiŋgâid Siida vuáđučáitálduv siärvusvitriinân oovtâst siärvusáin. Taan tove uáinusân peesih Tave-Pohjanmaa museo skeŋkkim sämitiiŋgah,...

Yle Sáámán usâškyeteh uđđâ hoovdâ – Maiju Saijets lii ciälkkám jieijâs luovâs pargostis

Yle Sáámán usâškyeteh forgâpalij uđđâ hoovdâ. Yle Säämi tááláš hovdâ Maiju Saijets lii ciälkkám jieijâs luovâs pargostis cuáŋuimáánu rääjist. Sun lii lamaš uáppuluámust vyesimáánu...

Totkee čoovdij matemaatlii čuolmâ, mii lâi čuávdusttáá paijeel 40 ihheed

Totkee Susanna Heikkilä lii jieijâs náguskirjetutkâmušâst Helsig ollâopâttuvâst čuávdám matemaatlii čuolmâ, mii lâi čuávdusttáá paijeel 40 ihheed. Čuolmâ kuáská topologian. Topologia lii geometrisâš syergi,...