Mount Everest vieltih láá tievâ kuáros happiputtâlijn, hilgum telttain, liitijn já ulmui pooškâin

Várádâhkuárŋoo Tenzi Sherpa kuvvij videon Mount Everest nyeskivuođâ. Sun iätá, et sun lii tuálvum tobbeen meddâl luonijd suullân 200 kiilud.

– Jis tun jieh haalijd salkkiđ ruskijdâd, te ele talle puáđigin! Kyeđe ruskijdâd páikkásâd, ele várádâhân! Sherpa muštâl videost.

Paijeel 600 olmožid irâtteh kuárŋuđ Mount Everest oolâ jyehi kuárŋumpaje tai motomij ohoi ääigi, kuás šoŋŋâ lii kuárŋumân hiäivulâš. Ton lasseen jyehi kuárŋoo várás lii ucemustáá ohtâ páihálâš pargee, kote määlist, kuáddá tiiŋgâid já uápist kuárŋoid.

National Geographic mield Mount Everest lii maŋgii nuuvt pakkâtievâ ulmuin, et kuárŋooh távjá kärttih čuážžuđ maŋgâ tiijme kolmâ šooŋâst vyerdimin čookán peessâm. Tobbeen áimu lii nuuvt asettem, et vuoiŋâmân tarbâšuvvoo happinaamar.

Jieškote-uv kuárŋoo viättá várádâhleeirâin maŋgâ oho, tastko ovdil čohe väldidem kuárŋoo kalga heiviittiđ roopâs asettes ááimun. Taan ääigi juáháš pyevtit suullân käävci kiilud ruuskijd, já stuárráámus uási ruuskijn pääcih várádâhân. Vieltih láá tievâ ruuskijn, maid ulmuuh láá tohon kuáđđám.

Base Campist láá telttahiivsigeh, main láá stuorrâ nuurrâmfarppâleh, maid puáhtá kyeddiđ meddâl já salkkiđ. Toos hiivsigeh tastoo noheh-uv, já olmooš taha tárbuidis luándun.

Šoŋŋâdâhnubástus toovât muottui já jieŋâ suddâm, mii vuod puáhtá uáinusân ain eenâb ruuskijd, moh láá lamaš jieŋâ já muottui vyelni jo maaŋgâid luuvijd iivijd. Puoh taat nyeskivuotâ tuššâd luándu, já tot vist toovât stuorrâ tiervâsvuotâriiskâ puoh Mount Everest kulgâmkuávlu ässeid.

Käldee:

– Trash and Overcrowding at the Top of the World (education.nationalgeographic.org)

Kove: Simon (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Korrâ meccipuáluh pijnedeh Maadâ-Euroop – Virgeomâ­hááh muštotteh: evakuis­tem­miä­rádâs kalga nuáv­dittiđ

Maadâ-Euroop pijnedeh viijđes meccipuáluh maaŋgâ enâmist. Eromâš vädis tile lii Ranskaast já Espanjast, kost koškáduvah, pakkâseh já korrâ piegah láá toohâm časkâdempargoid vädisin. Viijđes...

Vuáládâh­eennâm­liih tuáhtáreh väätih jieijâs äšši­gâš­šáid lase tiäđu šoohân­mist: Maŋgâsist meendu optimis­tisâš uáinu äpit­teem­min šoddâ­mist

Vuáládâhenâmijn šoovâtmân spesialistum tuáhtáreh já gynekologeh väätih aalmuglii tieđettemkampanja, mon ulmen ličij lasettiđ tiäđu šoohânmist já estiđ epirealistlijd vuárdámušâid äpitteemmin šoddâmist. Tuáhtáreh láá čáállám ávus...

MM-jyelgipáálu niäljá­dâs­finaleh láá spellum

MM-jyelgipáálu niäljádâsfinaleh spiällojii syeinimáánu 9.–12. peeivi. Tain kuáhtájii Ranska já Marokko, Espanja já Belgia, Taažâ já Eŋland sehe Argentiina já Sveicci. Pelifinaláid maneh tääl Ranska,...

Ovtâstittum čuoigâm meddâl, ryeš­šiliih maassâd – Aalmugij­koskâsâš olympia­komitea toovâi stuorrâ miärá­dâsâid maje­baargâ

Aalmugijkoskâsii olympiakomitea (AOK) stivrâ čuákkimistij majebaargâ syeinimáánu 7. peeivi. Čuákkimist soppui eereeb iärrás ive 2030 tälviolympialij šlaajâin já ohjelmist. Stivrâ meridij, ete ovtâstittum čuoigâm...

Jyelgipáálu MM-kištoi niäljádâs­finalisteh láá tääl tiäđust – olâttâsah, historjá já täsni­puudah

Jyelgipáálu MM-kištoh láá joođoost. Ovtâstum staatah, Kanada já Meksiko uárnejeh speelâid oovtâst. MM‑kištoid uásálisteh taan tove 48 enâmid, já turnaamist spiällojeh ohtsis 104 spellâd....