Mount Everest vieltih láá tievâ kuáros happiputtâlijn, hilgum telttain, liitijn já ulmui pooškâin

Várádâhkuárŋoo Tenzi Sherpa kuvvij videon Mount Everest nyeskivuođâ. Sun iätá, et sun lii tuálvum tobbeen meddâl luonijd suullân 200 kiilud.

– Jis tun jieh haalijd salkkiđ ruskijdâd, te ele talle puáđigin! Kyeđe ruskijdâd páikkásâd, ele várádâhân! Sherpa muštâl videost.

Paijeel 600 olmožid irâtteh kuárŋuđ Mount Everest oolâ jyehi kuárŋumpaje tai motomij ohoi ääigi, kuás šoŋŋâ lii kuárŋumân hiäivulâš. Ton lasseen jyehi kuárŋoo várás lii ucemustáá ohtâ páihálâš pargee, kote määlist, kuáddá tiiŋgâid já uápist kuárŋoid.

National Geographic mield Mount Everest lii maŋgii nuuvt pakkâtievâ ulmuin, et kuárŋooh távjá kärttih čuážžuđ maŋgâ tiijme kolmâ šooŋâst vyerdimin čookán peessâm. Tobbeen áimu lii nuuvt asettem, et vuoiŋâmân tarbâšuvvoo happinaamar.

Jieškote-uv kuárŋoo viättá várádâhleeirâin maŋgâ oho, tastko ovdil čohe väldidem kuárŋoo kalga heiviittiđ roopâs asettes ááimun. Taan ääigi juáháš pyevtit suullân käävci kiilud ruuskijd, já stuárráámus uási ruuskijn pääcih várádâhân. Vieltih láá tievâ ruuskijn, maid ulmuuh láá tohon kuáđđám.

Base Campist láá telttahiivsigeh, main láá stuorrâ nuurrâmfarppâleh, maid puáhtá kyeddiđ meddâl já salkkiđ. Toos hiivsigeh tastoo noheh-uv, já olmooš taha tárbuidis luándun.

Šoŋŋâdâhnubástus toovât muottui já jieŋâ suddâm, mii vuod puáhtá uáinusân ain eenâb ruuskijd, moh láá lamaš jieŋâ já muottui vyelni jo maaŋgâid luuvijd iivijd. Puoh taat nyeskivuotâ tuššâd luándu, já tot vist toovât stuorrâ tiervâsvuotâriiskâ puoh Mount Everest kulgâmkuávlu ässeid.

Käldee:

– Trash and Overcrowding at the Top of the World (education.nationalgeographic.org)

Kove: Simon (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Indiast lii pieijum joton maailm stuár­ráámus olmooš­viehâ­reki­nistem

India lii algâttâm maailm stuárráámuu olmoošviehârekinistem cuáŋuimáánu vuosmuu peeivi. Toos láá uásálistmin paijeel kulmâ miljovn virgeolmožid. Taat rekinistem lii meid korrâ logistisâš hástu. Ovdebâš rekinistem...

Artemis II ‑mánudâškirdem paččui cuáŋuimáánu 1. peeivi – NASA vuolgâttij historjálii tábáhtus njuálgu­vuolgât­tâssân

NASA lii pááččám mánudâšrakkeet máátkán cuáŋuimáánu vuosmuu peeivi tijme 18.35.12 EDT ađai tijme 01.35.12 Suomâ ääigi cuáŋuimáánu nube peeivi. Pääččim tábáhtui Floridast Kennedy Space...

Tutkâmuš: Lieđi­kovjâ­painâ­šuumeest lii ohtâ­vuotâ paje­uáppee­iskosij puátu­sáid

Oulu ollâopâttuv tutkâmuš lii kavnâttâm, ete lieđikovjâpainâšume lii ohtâvuođâst hiäjub pajeuáppeeiskosij puátusáid. Ááimu lieđikovjânalliisvuođâ vaikuttâs uáinoo eromâšávt matemaattisijn amnâsijn, tego fysikist já kemiast. Tutkâmušâst čuovvui...

Mikkâl Morottaja já Ailu Valle lává vuáittám Áillohâš-palhâšume

Sámi Grand Prix uárnejui lávurduv njuhčâmáánu 28. peeivi Kuovdâkiäinust Báktehárji-maaŋgâtoimâhaalâst. Ton ohtâvuođâst juohhui ihásâš Áillohâš-palhâšume, mii mieđettui vuosmuu tove kuáhtásân: Mikkâl Morottajan ađai Amocân...

Vuosâiše­kurssâ Avelist

Mun jiem lah kuássin puáhtám rammuđ jieččân vuosâišetáiđuigijn. Nuuvtpa ko Aanaar kieldâ ornij vuosâišeškovlim, meridim almottâttâđ fáárun, já nuuvt te meid peessim. Kurssâ uárnejui...