Saijoos šiljoost skirviittâleh ulmuuh kirkis piäiváduvvâst. Lii koskokko, cuáŋuimáánu 3. peivi, já Aanaar keessilis kirjerááju siste kullojeh ilolâš povvâstem, uccâumogáá iloliih jienah já olmoošjuávhu savâstâllâm enâmustáá anarâškielân. Ulmuuh vyerdih almostittemtilálâšvuođâ, mast kuhháá vuordum anarâškielâlii párnáikirje PATU fiskis peivi uáiná peeivičuovâ.
Čällee Anniina Veitonmäki váldá kuosijd ilolávt vuástá kirjeráájust, ijge sun oro lemin ollágin huureest tábáhtus keežild. Kähvitermosputtâl, säppikannu já keeksih láá peevdi alne vyerdimin, já ááimust láá čielgâsávt juhle tubdâmušah, ko räsikiästu tiällájuvvoo vala vielgis pevdiliijne oolâ. Piäiváásuonjâreh sierâdeh kirjerááju seeinijn, ko kirjerááju monnjâuávsist Yle Säämi toimâtteijee kovvee já sahhiittâl Veitonmäki já suu ovddii uáppee, kiäst lii rooli sehe kirje šoddâmist já meid almostittemtilálâšvuođâst.
Mun teivim Anniina sattum mield okko ovdil tilálâšvuođâ Sajosist, ko munnuu ohtsis skippáár uápásmitij munnuu. Veikkâ Aanaar lii uccâ siijdâš, te muoi iän tubdâm nubijdân ovdil peic noomâ peht. Anniina muštâlij talle, et sun lâi vala vyerdimin PATU-kiirjijd teddilemviäsust. Ko tääl mun vilpom pirrâsân kirjeráájust, te puávtám šuáhkádiđ hiälpáskmist – fiskis kirjeh láá puáttám, já toh láá pinodum šiev oornigân plakatij paaldân.
Ovdil ko tilálâšvuotâ piäsá älgiđ, mun uusâm jotelávt vala Googlest, jispa tobbeen ličij mainâšum miinii PATUst. Aanaar kieldâ nettisiijđoin kávnoo-uv tievâslâš tiäđáttâs, mast muštâluvvoo náávt:
”PATU fiskis peivi lii 8-uásásâš anarâškielâlâš älkkeht luvâttittee PATU-párnáikirjerááiđu vuosmuš uási. Kirjeráiđu lii uáivildum párnáid, kiäh láá jo oppâm luuhâm vuáđuid já máttááttâleh luuhâđ uánihis mainâsijd, moh láá stavâlistum já čallum uccâ pustavijguin. Mainâseh muštâleh tobdoin já tai kieđâvušmist.”
Kirjeráájun iteh lase ulmuuh. Mun imâštâlâm, et kost puohah pottii. Mun jurdám kijtolâžžân, et mon suotâs lii leđe tábáhtusâst, kost piäsá kuldâliđ já sárnuđ anarâškielâ. Váimu juhkeškuát, ko Anniina lävkkee olmoošjuávhu oovdân já muštâlškuát kirjestis. Uáppeeh-uv jaskodeh kuldâliđ, ijge kihheen innig toolâ maggaargin vaalâ.
Sahâvuáru ääigi selvân, et algâjuurdâ kirje čälimân šoodâi Anniinan pargoost algâmáttááttâsâst Aanaar škoovlâst paijeel kulmâ ive tassaaš. Sun huámmášij, et älkkeht luvâttittee kirjeh vailuu masa ollásávt anarâškielân. Taat movtiditij suu usâškyettiđ ruttâdem, čäliškyettiđ já máálááškyettiđ eidu párnáikirje. Kirjerááju hoittájeijee Anna Roos muštâl keččeid, mondiet lii tehálâš luuhâmtááiđu ovdánem tiet, et párnáid lii vuovâs já ahetáásán mudágis luhâmuš faallâmnáál. Pyeri luuhâmfeerim šadda tast, ko kirje fáddá lii lohhei mielâkiddiivâš já ko tekstâ ij lah liijkás älkkee ige vaigâdgin luuhâđ.
Ko sahâvuáruh láá tollum, te olmoošjuávhu oovdân lävkkee vises lavhijguin Aanaar škoovlâ niäljádluokkalâš Sampo Oskari Sieppi. Sun livđoo kuldâleijeid PATU-livđe. Muu váimu juhká paijeelmiärálávt já tiävá čiävláávuođâst. Mun tiäđám, et siämmáánáál maaŋgah eres-uv vááimuh olmoošjuávhust taheh. Sampo lávdástem ruvnáá tilálâšvuođâ.
Ko sääpih já käähvi láá juhhum, kirjeh tutkum já ivnimkoveh ivnejum, te must lii máhdulâšvuotâ čokániđ ráávhust Anniinain já savâstâllâđ suin kirječäällimprojektist. Vistig kalga selvâttiđ kirje PATU-uáivihuáđđoo mainâs. Kost já maht juurdâ uccâ pandiist ubâ poođij? Selvân, et PATU lâi Anniina uáppee timmâsierâ, já kirje várás sun ferttij sahhiittâllâđ PATU omâsteijee Sampo, vâi sun finniiččij tiäđuid tast, et maggaar PATU jiešalnees lii. Almostittemtilálâšvuođâst Anniina paijeed eidu uáppeidis iše kirje algâjurduu šoddâmist, já sun paalhâš-uv sii kirjijguin.
– PATU lâi muu uáppei mielâst uáli jo hitruus huáđđoo. Te mun smiettim, et amahân PATUst ličij suotâs luuhâđ mainâsijd-uv. Must lijjii motomeh jurduuh tast, et maid PATU sátáččij porgâđ kiirjijn, mutâ muu uáppee Sampo kommentistij, et ij kal PATU návt porgâččii!
Anniina muštâl, et algâjuurdân lâi čäälliđ oovtâ kuhheeb kirje, mast kuittâg šoodâi loppâloopâst käävci kirje ráiđu. Tain čiččâm láá jo čallum. Išeruuđâ vuosmuu PATU-kiirján mieđettij Niilo Helander -siäđus. Eres kiirjij almostittem lii kiddâ ruttâdmist.
– Talle ko mun finniim uđđâ ruttâdem, te mun mááláám lase kuuvijd.
Anniina lii tuođâi jieš sehe čáállám já kuvvim PATU-kirje. Mun koijâdâm suu kievrâvuođâst čällen, já sun muštâl, et sust lii pyeri mielâkuvviittâs. Mun oskom tom, ko lađâstâlâm PATU-kirje. Kirje koveh láá tievâ uccâ ovtâskâsčuággáin, já maainâs oro suotâstitten.
Anniina muštâl, et puoh hitruumus äšši projektist lii lamaš máálám, veikkâ jyehi uásist lii lamaš miinii hitruid kuittâg.
– Taat lii lamaš hitruu, väädis já tehálâš, kovvee Anniina projektis.
Sun muštâl tijpâlii pargopeivistis návt:
– Mááláámân munjin šoodâi tággáár ritmâ, et mun máálájim suullân love peivid já ton maŋa lijjim oovtâ oho pääihist. Tot tooimâi munjin pyereest. Mun lam kuittâg eenâb tággáár proojeektolmooš jiemge taggaar, kote parga käävcist neelji räi.
Uccâ joskis puddii ääigi muu jurduuh vandârdeh tuohu teehi. Mun jiem pyevti leđe juurdâšhánnáá anarâškielâ kirjálâšvuođâ tuođâi kuhes pálgá PATU-kiirján. Edward Wilhem Borgist almostui 1859 Anar sämi kielä aapis kirje, já tääl 165 ihheed maŋeláá mist lii vuosmuš älkkeht luvâttittee párnáikirje. Veikkâ muoi Anniinain láán savâstâllâm jo viehâ kuhháá eidu PATU-kirje šoddâmist já mon tergâd lii pyevtittiđ luhâmuš anarâškielân, te mun jiem maašâ leđe koijâdhánnáá, et lii-uv vala miinii, mii movtijdit suu čäälliđ eidu anarâškielân. Anniina moijáá já hämmee vástádâs návt:
– Párnááh suáládii muu vááimu, já must lii mielâ porgâđ maidnii sii oovdân.
Kaisa Tikka-Morottaja
Kove: Kaisa-Tikka Morottaja