Kaakao tivro já tivro, lii-uvks tast suklaa loppâ?

Suklaa lii puohâi mielâhersku. Suklaakonvehteh láá velttidmettumeh juovlâpeevdist, já suklaamaneh láá tergâdeh maaŋgâi pessijái juhlomist. Syemmilâš porá-uv koskâmiärálávt 6,5 kiilu suklaa ivveest. Maggaarsun ličij argâ suklaattáá? Tot sáttá forgâ leđe olmâ huolâ.

Stuárráámus uási maailm kaakaost viljâluvvoo kyevti Viestâr-Afrik staatâst: Ghanast já Elefanttähtiriddoost. Vaidâlitteht Viestâr-Afrik lii karttâm killáđ korrâ šooŋâid já taavdâid, mon keežild kaakaošaddodâh lii kiäppánâm. Kaakaošaddo ij killáá šoŋŋâdâhnubástus mield puáttee liegâsvuotâ- já šoŋŋânubástusâid. Motomij árvui mield kaakao viljâlem ij pište innig ko ihán 2050.

Ghana já Elefanttähtirido kaakaošaddoduvah láá koččâmin masa piälán vuordust. Taat tiäđust-uv paajeed kaakao hade.

Ovtâstum aalmugij (OA) kävppi- já ovdánemornijduv mield kaakao hadde lii pajanâm pelnub ive ääigi suullân 140 %. Tääl kaakao hadde lii masa 10 000 eurod per tuhháát kiilud, já tot juátká pajanem. Kaakao hadde tiäđust-uv vaaigut meid suklaa haadan. Statistiikkuávdáá mield ive 2022 kuovâmáánu rääjist suklaa hadde lii pajanâm suullân 18 prosentid.

Taan suujâst suklaavalmâšteijeeh láá usâškuáttám sajasii kaakaon. Ovdâmerkkân syemmilâš Fazer lii vaalmâštškuáttám suklaa, mast lii kaakao saajeest valje. Fazer ij lah kuittâg muttemin oovtâgin pyevtittâs, mii lii jo vyebdimnáál.

Fazer lii keččâlâm meid jieškote-uvlágánijd taavijd čuávdiđ kaakaoviljâlem čuolmâ. Ohtâ tain lii
sellâviljâlem. Kaakao sellâviljâlem meerhâš, et kaakao puávtáččij viljâliđ laboratoriost. Sellâviljâlum kaakaost ij lah vala aaibâs siämmáš smakkâ ko luándulii kaakaost, mut tutkâmušâi ovdánem mield smakkâ-uv puárrán.

Kaakaost lii vala máhđulâšvuotâ selvâniđ. Aalto-ollâopâttuv professor Matti Kumpu mielâst lii aaibâs máhđulâš vala uážžuđ kaakao selvâniđ šoŋŋâdâhnubástus hämmim maailmist, jis stuorrâ suklaa- já kaakaoirâttâsah vuájuh kaakaoviljâlmân já ton killeelvuotân sehe viljâleijei škovliittâsân já eellimtáásán. Talle mii suhâpuolvâ ij lahkin majemuš, mii uážžu navdâšiđ olmâ kaakaost.

Käldeeh:

– Kaakao kallistuu räjähdys­mäisesti – Fazer etsii sille jo vaihto­­ehtoja (www.hs.fi)

– Kaakaon loppu? (yle.fi)

– Kaakao on nyt kupariakin kalliimpaa, ja se voi nostaa ensi pääsiäisen suklaamunien hinnat pilviin (yle.fi)

– Kaakaon sadosta tulossa katastrofaalisen huono – voi käydä suklaan ystäville kalliiksi (www.mtvuutiset.fi)

Kove: Alexander Stein (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Uđđâ maister­ohjelm puáhtá algâ­aalmugij ellee­kove Laapi ollâ­opât­tâhân

Laapi ollâopâttuvvâst lii čohčâmáánu aalgâst vuálgám joton uđđâ maisterohjelm Arctic Indigenous Cinema. Eromâšávt algâaalmug­elleekován vuáijoo škovliittâs ovtâstit keevâtlii elleekoverähtim, akateemisii tutkâm já algâaalmugij jieijâs...

Suomi.fi sämi­kielâg palvâlus­usât­tuvâst uárne­juv­voo oho keččin oovdân­pyehtim­tilá­lâš­vuotâ

Suomi.fi-uuccâmsiijđo uđđâ sämikielâg palvâlususâttâh oovdânpuáhtoo Teamsist 22.9. tijme 13–14 taan liiŋkâ tyehin. Tilálâšvuođâst puáhtá koijâdâllâđ já finniđ lasetiäđuid palvâlususâttuvâst. Toos ij taarbâš almottâttâđ muuneeld. Palvâlususâttâh čuággá oohtân...

Minister Sari Essayah kollij Anarist lávurduv

Suomâ eennâm- já meccituáluminister Sari Essayah (Ristâliih) kollij Anarist 12.9.2026. Määđhi virgálii uásán kullui uápásmum Luánduriggodâhkuávdáá (Luke) tooimân. Minister teeivâi meid Laapi Ristâlâšdemokraatij ovdâskode...

Inarinsaamen taivutus­oppi lii šiev kietâ­kirje puoh anarâš­kieláin pargel­deijeid

Inarinsaamen taivutusoppi lii muáddi ive tassaaš almostum kirje, mii kovvee systemaatlávt anarâškielâ sujâttem. Kirjeest kieđâvuššojeh eereeb iärrás anarâškielâ jienâduvah, jienâdâhnubástusah sehe sujâttemhaamij rähtimnjuolgâdusah. Sujâttemoopâ...

Taažâ kunâgâs Harald V lii hävdidum

Taažâ vietij kunâgâs Harald V hävdidmijd koskoho Oslo tuámukirhoost. Harald V jaamij porgemáánu 28. peeivi. Sun kiergânij haldâšiđ Taažâ 35 ihheed. Sust šoodâi kunâgâs ive 1991...