Kaakao tivro já tivro, lii-uvks tast suklaa loppâ?

Suklaa lii puohâi mielâhersku. Suklaakonvehteh láá velttidmettumeh juovlâpeevdist, já suklaamaneh láá tergâdeh maaŋgâi pessijái juhlomist. Syemmilâš porá-uv koskâmiärálávt 6,5 kiilu suklaa ivveest. Maggaarsun ličij argâ suklaattáá? Tot sáttá forgâ leđe olmâ huolâ.

Stuárráámus uási maailm kaakaost viljâluvvoo kyevti Viestâr-Afrik staatâst: Ghanast já Elefanttähtiriddoost. Vaidâlitteht Viestâr-Afrik lii karttâm killáđ korrâ šooŋâid já taavdâid, mon keežild kaakaošaddodâh lii kiäppánâm. Kaakaošaddo ij killáá šoŋŋâdâhnubástus mield puáttee liegâsvuotâ- já šoŋŋânubástusâid. Motomij árvui mield kaakao viljâlem ij pište innig ko ihán 2050.

Ghana já Elefanttähtirido kaakaošaddoduvah láá koččâmin masa piälán vuordust. Taat tiäđust-uv paajeed kaakao hade.

Ovtâstum aalmugij (OA) kävppi- já ovdánemornijduv mield kaakao hadde lii pajanâm pelnub ive ääigi suullân 140 %. Tääl kaakao hadde lii masa 10 000 eurod per tuhháát kiilud, já tot juátká pajanem. Kaakao hadde tiäđust-uv vaaigut meid suklaa haadan. Statistiikkuávdáá mield ive 2022 kuovâmáánu rääjist suklaa hadde lii pajanâm suullân 18 prosentid.

Taan suujâst suklaavalmâšteijeeh láá usâškuáttám sajasii kaakaon. Ovdâmerkkân syemmilâš Fazer lii vaalmâštškuáttám suklaa, mast lii kaakao saajeest valje. Fazer ij lah kuittâg muttemin oovtâgin pyevtittâs, mii lii jo vyebdimnáál.

Fazer lii keččâlâm meid jieškote-uvlágánijd taavijd čuávdiđ kaakaoviljâlem čuolmâ. Ohtâ tain lii
sellâviljâlem. Kaakao sellâviljâlem meerhâš, et kaakao puávtáččij viljâliđ laboratoriost. Sellâviljâlum kaakaost ij lah vala aaibâs siämmáš smakkâ ko luándulii kaakaost, mut tutkâmušâi ovdánem mield smakkâ-uv puárrán.

Kaakaost lii vala máhđulâšvuotâ selvâniđ. Aalto-ollâopâttuv professor Matti Kumpu mielâst lii aaibâs máhđulâš vala uážžuđ kaakao selvâniđ šoŋŋâdâhnubástus hämmim maailmist, jis stuorrâ suklaa- já kaakaoirâttâsah vuájuh kaakaoviljâlmân já ton killeelvuotân sehe viljâleijei škovliittâsân já eellimtáásán. Talle mii suhâpuolvâ ij lahkin majemuš, mii uážžu navdâšiđ olmâ kaakaost.

Käldeeh:

– Kaakao kallistuu räjähdys­mäisesti – Fazer etsii sille jo vaihto­­ehtoja (www.hs.fi)

– Kaakaon loppu? (yle.fi)

– Kaakao on nyt kupariakin kalliimpaa, ja se voi nostaa ensi pääsiäisen suklaamunien hinnat pilviin (yle.fi)

– Kaakaon sadosta tulossa katastrofaalisen huono – voi käydä suklaan ystäville kalliiksi (www.mtvuutiset.fi)

Kove: Alexander Stein (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Toimâtteijeettáá aaviseh pisoh kuárosin

Tahojiermi lii mottoom ive siste muttám vuovijd, moin naalijn olmooš ocá tiäđu, čáálá teevstâid, hämmee vástádâsâid. Ovdánem lii lamaš uáli jo jotteel. Tiätu toimâmvuovvijd...

”Rähisvuotâ kulá puohháid” – Pride-okko oinui já kullui meid Avelist

Moonnâm ohhoost Suomâ vietij Pride-oho, já pasepeeivi lâi aalmugijkoskâsâš LGBTQIA+-peivi. Uánádâs LGBTQIA+ puátá eŋgâlâskielâst, já tot čuujoot suhâpeli- já seksuaalucceeblovvoid kullee juávhoid: lesboid, homoid,...

NASA iirât piäluštiđ Eennâm kulij kaččee Swift-komovuotâ­teleskoop

Ovtâstum staatâi komovuotâhaldâttâs NASA rahttât eromâš kááijumoperaation, tastko tot iirât piäluštiđ Neil Gehrels Swift ‑komovuotâteleskoop, mon rađe lii vuálánâm jotelubbooht ko lii vuordum. Jis...

Ebola­epidemia­tile Kongost viärrán ain

Kongo demokraatlii täsivääldist láá raportistum jo masa 1 300 ebolanjuámumid. 360 olmožid láá jáámmám taavdân, muštâlij Kongo tiervâsvuotâ­ministeriö kesimáánu 28. peeivi. Ebolaepidemia lii lamaš joođoost...

Aanaar 150 ihheed ‑juhleest tovlááh ääigih eelih

Čälleeh: Henna Tervaniemi já Marja-Liisa Olthuis Aanaar kieldâ juhlo váldujuhleest já ubâ ive Aanaar kieldâ ive njunošjuhle viettui kieldâ eidusii 150‑ive šoddâmpeeivi 25.6.2026 Sajosist. Ohjelmist lijjii...