Kaakao tivro já tivro, lii-uvks tast suklaa loppâ?

Suklaa lii puohâi mielâhersku. Suklaakonvehteh láá velttidmettumeh juovlâpeevdist, já suklaamaneh láá tergâdeh maaŋgâi pessijái juhlomist. Syemmilâš porá-uv koskâmiärálávt 6,5 kiilu suklaa ivveest. Maggaarsun ličij argâ suklaattáá? Tot sáttá forgâ leđe olmâ huolâ.

Stuárráámus uási maailm kaakaost viljâluvvoo kyevti Viestâr-Afrik staatâst: Ghanast já Elefanttähtiriddoost. Vaidâlitteht Viestâr-Afrik lii karttâm killáđ korrâ šooŋâid já taavdâid, mon keežild kaakaošaddodâh lii kiäppánâm. Kaakaošaddo ij killáá šoŋŋâdâhnubástus mield puáttee liegâsvuotâ- já šoŋŋânubástusâid. Motomij árvui mield kaakao viljâlem ij pište innig ko ihán 2050.

Ghana já Elefanttähtirido kaakaošaddoduvah láá koččâmin masa piälán vuordust. Taat tiäđust-uv paajeed kaakao hade.

Ovtâstum aalmugij (OA) kävppi- já ovdánemornijduv mield kaakao hadde lii pajanâm pelnub ive ääigi suullân 140 %. Tääl kaakao hadde lii masa 10 000 eurod per tuhháát kiilud, já tot juátká pajanem. Kaakao hadde tiäđust-uv vaaigut meid suklaa haadan. Statistiikkuávdáá mield ive 2022 kuovâmáánu rääjist suklaa hadde lii pajanâm suullân 18 prosentid.

Taan suujâst suklaavalmâšteijeeh láá usâškuáttám sajasii kaakaon. Ovdâmerkkân syemmilâš Fazer lii vaalmâštškuáttám suklaa, mast lii kaakao saajeest valje. Fazer ij lah kuittâg muttemin oovtâgin pyevtittâs, mii lii jo vyebdimnáál.

Fazer lii keččâlâm meid jieškote-uvlágánijd taavijd čuávdiđ kaakaoviljâlem čuolmâ. Ohtâ tain lii
sellâviljâlem. Kaakao sellâviljâlem meerhâš, et kaakao puávtáččij viljâliđ laboratoriost. Sellâviljâlum kaakaost ij lah vala aaibâs siämmáš smakkâ ko luándulii kaakaost, mut tutkâmušâi ovdánem mield smakkâ-uv puárrán.

Kaakaost lii vala máhđulâšvuotâ selvâniđ. Aalto-ollâopâttuv professor Matti Kumpu mielâst lii aaibâs máhđulâš vala uážžuđ kaakao selvâniđ šoŋŋâdâhnubástus hämmim maailmist, jis stuorrâ suklaa- já kaakaoirâttâsah vuájuh kaakaoviljâlmân já ton killeelvuotân sehe viljâleijei škovliittâsân já eellimtáásán. Talle mii suhâpuolvâ ij lahkin majemuš, mii uážžu navdâšiđ olmâ kaakaost.

Käldeeh:

– Kaakao kallistuu räjähdys­mäisesti – Fazer etsii sille jo vaihto­­ehtoja (www.hs.fi)

– Kaakaon loppu? (yle.fi)

– Kaakao on nyt kupariakin kalliimpaa, ja se voi nostaa ensi pääsiäisen suklaamunien hinnat pilviin (yle.fi)

– Kaakaon sadosta tulossa katastrofaalisen huono – voi käydä suklaan ystäville kalliiksi (www.mtvuutiset.fi)

Kove: Alexander Stein (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Nette Kivirantan silbâ­miitaal para­lympialij puáibildmist

Suomâ ovdâsteijee Nette Kiviranta lii vuáittám siilbâ nisonij kiälkkáčierâstâllei puáibildmist Milano–Cortina paralympialijn. 24‑ihásii Kivirantan miitaal lii vuosmuš paralympialijn. Siämmást taat miitaal lii historjálâš ubâ...

Inkki Inola lii lekkâm Suomâ miitaaltili Milano–Cortina paralympialijn

Syemmilâš čyeigee Inkki Inola lii vuáittám siilbâ love kilomeetter ärbivuáválii čuoigâm koskâäigivuolgâkištoost koskoho Milano–Cortinast. Inola, 27, kištottâl uáinimvádulij NS3-luokkaast. Suu uápisteijeečyeigen lii Reetu Inkilä....

”Ele pääsi ohtuu”

Majemui iivij ain eenâb já eenâb lii savâstâllum mielâtiervâs­vuotâ­­­­­čuolmâin ovdâmerkkân mediain. Täin čalluin já meiddei almolii tiervâsvuotâtipšo siijđoin tiäduttuvvoo ain ohtâ äšši: ”Ele pääsi...

Arktisâš kuávlu pajedum čuovân Roomast: Italia–Suomâ-ekonomia-aksel keejâd tavaskulij

The Arctic Circle ‑ornijdume, mii fáálá aalmugijkoskâsii vuáláá arktisijn aašijn savâstâlmân, ornij njuhčâmáánu 3.–4. peeivi Roomast Polar Dialogue ‑savâstâllâm oovtâst Italia aalmuglijn tutkâmraađijn (Consiglio...

Hildá Länsman já Tuomas Norvio lává vuáittám Etno-Emma-palhâšume

Emma-gaala lii Suomâ stuárráámus muusiksyergi palhâšumetábáhtus. Taan ive Emma-gaala tollui moonnâm lávurduv njuhčâmáánu 7. peeivi Espoost. Tábáhtuumeest palhâšuvvojii ive 2025 pyeremuuh artisteh. Hildá Länsman...