Anarist uárnejui uđđâ anarâškielâlii párnáikirje almostittemtilálâšvuotâ

Cuáŋuimáánu 3. peeivi uárnejui Aanaar kirjeráájust Anniina Veitonmäki PATU-kirje almostittemtilálâšvuotâ. Kirje lii párnáikirjerááidu 1. uási, já tot lii uáivildum párnáid luuhâm opâttâllâm várás. Mainâseh láá stavâlistum já uccâ pustavijguin čallum. Anniina lii jieš kuvvim kirje.

Tilálâšvuođâst lijjii fáárust suullân 40 olmožid, kiäin stuárráámus uási lijjii Aanaar já Avveel škoovlâ anarâškielâ uáppeeh. Tilálâšvuođâst tuállojii kyehti sahâvuáru, kuldâlui livđe já lonottuvvojii kulluumeh já jurduuh. Rivdul nuorâ livđojeijee Sampo Oskari Sieppi livđui kuldâleijeid Patu-livđe, mii ruvnái juhlálii tilálâšvuođâ.

Anniina Veitonmäki muštâlij sahâvuárustis, maht algâjuurdâ párnáikiirján šoodâi. Eidu korrâ tárbu älkkeht luvâttittee kirjijd movtijditij suu usâškyettiđ ruttâdem, čäliškyettiđ já máálááškyettiđ PATU-mainâs.

”Mun lijjim pargoost algâmáttááttâsâst Aanaar škoovlâst já huámmášim, et älkkeht luvâttittee kirjeh vailuu masa ollásávt anarâškielân.”

Kirje válduhuáđđoo Patu lâi Anniina uáppee timmâsierâ.

”Patu lâi muu uáppei mielâst uáli jo hitruus huáđđoo. Te mun smiettim, et amahân Patust ličij suotâs luuhâd mainâsijd-uv.”

Almostittemtilálâšvuođâst Anniina pajedij eidu uáppeidis rooli kirje algâjurduu šoddâdmist, já sun palhâšij-uv Aanaar škoovlâ niäljádluokkalijd PATU-kirjijguin.

Anniina sahâvuáru já kijtossaanij maŋa kirjerááju hoittájeijee Anna Roos muštâlij vala kuldâleijeid, mondiet luuhâmtáiđu ovdánem já luuhâmmoovtâ tiet lii tehálâš, et párnáid lii vuovâs já ahetáásán mudágâš luhâmuš faallâmnáál.

PATU-párnáikirjerááiđust láá ohtsis käävci kirjed. Tain čiččâm láá jo čallum. Lase kiirjij almostittem lii kiddâ ruttâdmist.

”Talle ko mun finniim uđđâ ruttâdem, te mááláám lase kuuvijd.”

Kaisa Tikka-Morottaja

Kove: Kaisa Tikka-Morottaja

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Korrâ meccipuáluh pijnedeh Maadâ-Euroop – Virgeomâ­hááh muštotteh: evakuis­tem­miä­rádâs kalga nuáv­dittiđ

Maadâ-Euroop pijnedeh viijđes meccipuáluh maaŋgâ enâmist. Eromâš vädis tile lii Ranskaast já Espanjast, kost koškáduvah, pakkâseh já korrâ piegah láá toohâm časkâdempargoid vädisin. Viijđes...

Vuáládâh­eennâm­liih tuáhtáreh väätih jieijâs äšši­gâš­šáid lase tiäđu šoohân­mist: Maŋgâsist meendu optimis­tisâš uáinu äpit­teem­min šoddâ­mist

Vuáládâhenâmijn šoovâtmân spesialistum tuáhtáreh já gynekologeh väätih aalmuglii tieđettemkampanja, mon ulmen ličij lasettiđ tiäđu šoohânmist já estiđ epirealistlijd vuárdámušâid äpitteemmin šoddâmist. Tuáhtáreh láá čáállám ávus...

MM-jyelgipáálu niäljá­dâs­finaleh láá spellum

MM-jyelgipáálu niäljádâsfinaleh spiällojii syeinimáánu 9.–12. peeivi. Tain kuáhtájii Ranska já Marokko, Espanja já Belgia, Taažâ já Eŋland sehe Argentiina já Sveicci. Pelifinaláid maneh tääl Ranska,...

Ovtâstittum čuoigâm meddâl, ryeš­šiliih maassâd – Aalmugij­koskâsâš olympia­komitea toovâi stuorrâ miärá­dâsâid maje­baargâ

Aalmugijkoskâsii olympiakomitea (AOK) stivrâ čuákkimistij majebaargâ syeinimáánu 7. peeivi. Čuákkimist soppui eereeb iärrás ive 2030 tälviolympialij šlaajâin já ohjelmist. Stivrâ meridij, ete ovtâstittum čuoigâm...

Jyelgipáálu MM-kištoi niäljádâs­finalisteh láá tääl tiäđust – olâttâsah, historjá já täsni­puudah

Jyelgipáálu MM-kištoh láá joođoost. Ovtâstum staatah, Kanada já Meksiko uárnejeh speelâid oovtâst. MM‑kištoid uásálisteh taan tove 48 enâmid, já turnaamist spiällojeh ohtsis 104 spellâd....