Anarist uárnejui uđđâ anarâškielâlii párnáikirje almostittemtilálâšvuotâ

Cuáŋuimáánu 3. peeivi uárnejui Aanaar kirjeráájust Anniina Veitonmäki PATU-kirje almostittemtilálâšvuotâ. Kirje lii párnáikirjerááidu 1. uási, já tot lii uáivildum párnáid luuhâm opâttâllâm várás. Mainâseh láá stavâlistum já uccâ pustavijguin čallum. Anniina lii jieš kuvvim kirje.

Tilálâšvuođâst lijjii fáárust suullân 40 olmožid, kiäin stuárráámus uási lijjii Aanaar já Avveel škoovlâ anarâškielâ uáppeeh. Tilálâšvuođâst tuállojii kyehti sahâvuáru, kuldâlui livđe já lonottuvvojii kulluumeh já jurduuh. Rivdul nuorâ livđojeijee Sampo Oskari Sieppi livđui kuldâleijeid Patu-livđe, mii ruvnái juhlálii tilálâšvuođâ.

Anniina Veitonmäki muštâlij sahâvuárustis, maht algâjuurdâ párnáikiirján šoodâi. Eidu korrâ tárbu älkkeht luvâttittee kirjijd movtijditij suu usâškyettiđ ruttâdem, čäliškyettiđ já máálááškyettiđ PATU-mainâs.

”Mun lijjim pargoost algâmáttááttâsâst Aanaar škoovlâst já huámmášim, et älkkeht luvâttittee kirjeh vailuu masa ollásávt anarâškielân.”

Kirje válduhuáđđoo Patu lâi Anniina uáppee timmâsierâ.

”Patu lâi muu uáppei mielâst uáli jo hitruus huáđđoo. Te mun smiettim, et amahân Patust ličij suotâs luuhâd mainâsijd-uv.”

Almostittemtilálâšvuođâst Anniina pajedij eidu uáppeidis rooli kirje algâjurduu šoddâdmist, já sun palhâšij-uv Aanaar škoovlâ niäljádluokkalijd PATU-kirjijguin.

Anniina sahâvuáru já kijtossaanij maŋa kirjerááju hoittájeijee Anna Roos muštâlij vala kuldâleijeid, mondiet luuhâmtáiđu ovdánem já luuhâmmoovtâ tiet lii tehálâš, et párnáid lii vuovâs já ahetáásán mudágâš luhâmuš faallâmnáál.

PATU-párnáikirjerááiđust láá ohtsis käävci kirjed. Tain čiččâm láá jo čallum. Lase kiirjij almostittem lii kiddâ ruttâdmist.

”Talle ko mun finniim uđđâ ruttâdem, te mááláám lase kuuvijd.”

Kaisa Tikka-Morottaja

Kove: Kaisa Tikka-Morottaja

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Kappeer­pingviineh Zavo­dovski suol­lust láá kiäp­pán­min

Stuorrâ-Britannia aalmuglii Antarktis-tutkâmlágádâs BAS (eŋg. British Antarctic Survey) totkeeh láá tutkâm máddáápiäláá Atlant váldumeerâst leijee Zavodovski suolluu iivij 2011 já 2025. Brittiliih totkeeh muštâleh,...

Suomâ, Taažâ já Kanada räije­jeh ryeš­šilij valas­tellei viisu­mijd

Suomâ haldâttâs meridij tuorâstuv staatârääđi almosčuákkimist, ete tot čavgee viisumij mieđettem ryeššiláid valastelleid. Suomâ olgominister Elina Valtosii (kok.) mield Ruoššâ kiävttá valastâllâm propaganda koskâuámmin. –...

Anarâškielâ servi almostit kyehti párnái­kirje skammâ­máánust

Anarâškielâ servi lii juátkám párnái- já nuorâikirjij almostittem. Tot almostit kyehti kirje 40‑ive juhlij ohtâvuođâst. Mainâsij ihe – Ijâttes ijjâ Vuosmuš tääl almostuvvee kirje lii párnái...

Kollekielâ-palhâ­šume mieđet­tui emeritus­professor Nils Øivind Helan­derân

Taankiärdásâš Kollekielâ-palhâšume lii mieđettum emeritusprofessor Nils Øivind Helanderân. Palhâšume mieđettui sunjin kuhes já maaŋgâpiäláág eellimpargoost sämikielâi oovdedmist. Palhâšume keigejui sunjin Helsigist skammâmáánu 11. peeivi....

Suomâ šoŋŋâ­dâh lii lieg­gân­min torvo­lii rääji paijeel

Taan ive keesi lâi vaigâd Euroopân. Koskâ- já Maadâ-Euroopist lijjii korrâ pakkâpajeh, juuvah kuškii já sehe elleeh já ulmuuh killájii. Pakkâseh maksii Euroopân joba...