Räji-Joovsep: áinoo áávus leijee rääjirastaldittemsaje Suomâ já Ruošâ rääji alne

Puolâšmittár čáittá -19 cekkid ko vuálgám Avelist Räji-Joovsepân rähtiđ reportaas Suomâ nuorttârääji patâreijeekriisâst. Jiem lah kuássin iällám Ruošâ rääji alne, nuuvt et taat äšši lii munjin uuđâs.

Piäiváš ruápsáá almeroobdâst já lii peeivi čuovâdumos puddâ. Mun vuájám ohtuu ubâ määđhi jiemge uáini oovtâgin auto Avelist vyelgim maŋa. Luoddâpellâst uáinoo tuše ohtâ puásui. Adai tađe rávhálubbon ij mätki innig šoodâ.

Kuulmâ vaartâ keččin mun lam Räji-Joovsepist, Suomâ já Ruošâ rääji alne. Lii kulâmin kuálmád peivi tast ko Staatârääđi kiddij nuorttârääji alne puoh eres räjijotteemsoojijd eereeb Räji-Joovsep. Suijân taas lii viäráneijee patâreijeekriisâ: Ruošâ peln puátih Suomân patâreijeeh kuálmádijn enâmijn äššikirjijttáá.

Räji-Joovsepist vuosmuš peivi áinoo räjijotteemsaijeen lii lamaš rávhálâš mut nubbe peivi jo čuuvtij hoppub: Räjikosáttuv tiäđáttâs mield vástuppeeivi Suomân pottii Ruošâ rääji rasta kuulmâs. Lávvárduv rääji rastalditteeh lijjii jo 55. Enâmân viggeeh láá muštâlâm, et sij láá Jemenist, Marokost já Syyriast. Lávvárduv puátteeh lijjii enâmustáá nuorâ almaah já tuše motomeh nisoneh. Stuárráámus uási ulmuin láá uuccâm torvopääihi Suomâst. Táválâš lii lamaš tot almoon, et kiinii lii tuálvum ulmuid rääji kuuvl Ruošâ peln, já loppâmääđhi patâreijeeh láá jottáám vääzin já laiđim tuolmâmpyeráidis. Rääji lovettes rastalditmân kulá meid rikolâšvuotâ.

Räji-Joovsepist rääji alne lii tääl-uv rávhálâš. Median lii čaittum jieijâs ”hiŋgál”, já teeivâm tobbeen Maikkari, Helsingin Sanomai já páihálii Yle toimâtteijeid. YLE toimâtteijeid mun tuubdâm, mut iäráseh koijâdeh must, kii mun lam já maid mun almostitám. Mun muštâlâm sijjân Anarâš aavisist – siämmást ko mij puohah čuávvup rekai nuorbâm rääji rasta Suomâst Ruošân. Motomeh toimâtteijeeh láá kuánttum aleláá teermi oolâ, kost uáiná kukkeláá rääji oolâ.

Rekah vuordâšmin räjitärhistem

Rááiđust láá ain kulmâ reka. Eres toimâtteijeeh muštâleh, et iiđeedtijmij ääigi kyehti reka láá luoštum rääjist ovdâskulij tuulin. Tärhistemproosees lii tärkki já hiđes. Mij uáinip, et peenuv suuvnâš jyehi auto já iššeed räjialmaid. Rekah iä lah ovdebái kyevti peeivi ääigi jottáám Ruošâenâmân, eres toimâtteijeeh muštâleh munjin.

Ruošâ peln Suomân iä lah pasepeiviiđeed val oinum puátteeh. Meiddei ton pel rääji lii rávhálâš. Räjikosáttuv helikopter kiirdâš rääji alda já kocá.

Eres toimâtteijeeh muštâleh munjin, et lávvárduv sij lijjii uáinám, maht patâreijeeh lijjii vázzám räjiviste nube pele, adai sij iä jottáám media oovdâst ollágin. Sij stivrejuvvojeh stuorrâ haalin já ton maŋa tuálvojeh čuovjis konttâvistijd, kost sij sahhiittâllojeh ovtâi ovtâi. Talle jyehi ulmuu maŋa totkoo ubâ konttâviste vuáđulávt čoođâ, et ohtâgin patâreijee ij kyeđe tohon maiden. Prosedyyrij detaljeh iä lekkuu olgoskulij, peic et tulkkâpalvâlusah kiävttojeh. Kihheen ulguupiälásijd ij tieđe tomgin tárkká, kuus patâreijeeh jođettuvvojeh rääji alne. Almolii tääsist muštâluvvoo, et patâreijeeh tuálvojeh jieškođe-uv keerdi muuneeld čujottum sajan vuástáväldimkuávdáid.

Stuorrâ halli já čuovjis koontah

Mij sárnup meid tast toimâtteijei kooskâst, et haldâttâh lii meridâm vástuppeeivi, et nuorttârääji rasta puátteeh kärttih forgâ rääji alne njuolgist ornijdemkuávdáid (su. järjestelykeskus). Miärádâs kuáská taid enâmânpuátteid, kiäi mađhâšemäššikirjeh iä lah oornigist. Ornijdemkuávdáš lii Migri-enâmânvarrimvirgáduv vyelni tuáimee kuuccum kuávdáš, kost poolis já eres virgeomâhááh registeristeh torvosajeucâmušâid já väldih siisâpuáttein biometrisijd tobdomeerhâid adai ovdâmerkkân suormâluodâid. Já tiäđust-uv mij pääihi alne várdáástâlleeh smietâdep, kales te eidu taan peeivi pođižeh rääji taan pel. Maŋeláá ehidispeeivi taas puátá-uv vástádâs: taan tove kuulmâs tego vástuppeeivi-uv.

Rääji mana kiddâ tijme 14, já ton maŋa vuossaargâ lii oppeet uđđâ peivi. Siämmáš koččâmuš talle-uv lii oppeet ulmui mielâst ko onne-uv: mon viärráájin te kriisâ šoodâš já mon kuhhááá tot jotkuš, já maht te Suomâ reagist taas almolávt? Kiddejuvvoo-uvsun ubâ nuorttârääji ollásávt vâi maht? Talle torvopääihi ucâmeh liččii ovdâmerkkân hammânijn já Helsig-Vantaa kirdemkiedist. Čuávuvááh peeivih västidižeh jo uáli jotelávt taid-uv koččâmuššáid. Ko taat čaalâ almostuvá, mij tiettip jo vuossaargâ lovoid: rääji rasta láá puáttám kulmâ tuolmâmpyerá läiđejeijee.

Käldeeh:

– Toimenpiteet laittoman maahantulon pysayttamiseksi (raja.fi)

– Raja-Jooseppiin saapunut kaksi turva­paikan­hakijaa – tämä on tilanne raja-asemalla (www.is.fi)

Koveh: Marja-Liisa Olthuis

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Ovtâstum staatâi senatist láá tollum sosiaallii media jođetteijei koijâdâlmeh sosiaallii media vaikuttâsâin nuorâi torvolâšvuotân

Uđđâivemáánu 31. peeivi Ovtâstum staatâi seenaat ađai pajemuu ovdâskode lahâváljukodde koijâdâlâi sosiaallii media vuáháduvâi toimâjođetteijeid. Fáddán lâi vyeliahasij seksuaallâš puástukevttim já ávhástâllâm, mii sosiaallii...

Måneskin puátá vuosmuu tove Suomân

Italialaš rock-muusikjuávkku Måneskin puátá vuosmuu tove Suomân puáttee keesi. Muusikjuávkku láávdást Seinäjokist Provinssi-festivaalist kesimáánu 27. peeivi. Muusikjuávkku lii makkuuttâm keččeid pirrâ maailm, já sii...

Áávus ry viggá orniđ tuárispeln perruid astoäigitooimâ

Ive 2022 keessiv vittâ eeni čokkânii Anarist. Sist puohâin lijjii sämikielâliih párnááh já sij suogârdii vuovijd faallâđ párnáidis astoäigitooimâid sämikielân. Sij meridii vuáđudiđ tađe...

Sambialii irâttâsâst, mii uážui ovdedemiše Suomâst, kavnui pärnipargovyeimi

Sambialii irâttâsâst, mii uážui ovdedemiše Suomâst, kavnui pärnipargovyeimi. Irâttâs omâsteijee Lwenga Mulela mieldi koččâmâš ij lah pärnipargovyeimist tondiet ko párnáid ij lah maksum pälkki....

WWF lii kulluuttâm saimaanuárjoid pessimráávhu lasanem várás

Saimaanuárju lii nuárjušlaajâ, mii iälá tuše Suomâst. Tot lii uáli uhkevuálásâš. Saimaanuárjuh lasaneh kuovâ- teikâ njuhčâmáánust. Nuárjučiivgah šaddeh muotâpiäjust, mon niŋálâs lii kuáivum. Lii...