Ann-Helén Laestadius nuorâiroomaan Ij lah ko vyelgiđ lii almostum anarâškielân

Anarâškielân lii almostum uđđâ nuorâiroomaan: Ann-Helén Laestadius roomaan Ij lah ko vyelgiđ. Taat kirje lii älkkeht luvâttettee kirje, mon lii jurgâlâm Neeta Jääskö. Kirje lii algâalgâlávt čallum ruotâkielân.

Anarâškielâ servi lii algâttâm 1 000 sijđod nuorâikirjálâšvuotâ -proojeekt jo ive 2020 já lii jurgâlittám nuorâikiirjijd sämikielân. Taat kirje kulá siämmáá projektân. Pyerrin peellin taan kirjeest lii tot, et kirječällee lii sämmilâš já kirje puáhtá uáinusân säämi uáinu sämmilâš ámáttân.

Kirje muštâl 19-ihásii nuorâ sämmilii almaa dilemmast: kalga-uv sun pääcciđ pááikán juátkiđ eejis puásuituáluáámmát tondiet ko sun lii perruu puárásumos kandâ, vâi kalga-uv sun čuávvuđ jieijâs kiäinu já valjiđ nube puátteevuođâ, kukken meddâl puásuituálust? Kirječällee suogârd äigikyevdilis teema já paijeed savâstâlmân rašes aašijd nuorâ ulmuu puásuituálu puátteevuođâst. Jieijâs uási valjiimist lii meiddei Minnast, säminieidâst.

Anarâškielâ servi tuáivu, et taat kirje puávtáččij luuhâmilo nuoráid, veik teema lii-uv váhá lussâd kieđâvuššâđ. Puátteevuođâ valjiimist ij kuittâg lah mihheen ”olmânáál” teikâ ”puástud”. Agâstâllâm olssis lii ohtâ uáinu já agâstâllâm nubbijd nubbe uáinu – aainâs-uv talle ko vuárdámušah kuohtuin tábáhtusâin láá uáli korrâseh.

Kirje puáhtá tiiláđ seervi mediapargest (fabrizio.brecciaroli@gmail.com). Tom puáhtá meiddei uástiđ Duodji Shopist Sajosist já Sämimuseo Siidast.

Kove: Fabrizio Brecciaroli

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Taažâ ruvnâprinses Mette-Maritân lii tohhum kepis­sirdem

Taažâ ruvnâprinses Mette-Maritân lii tohhum kepissirdem, já čuopâdâs lii luhostum pyereest, almoot Taažâ kunâgâsviste koskoho tiäđáttâsâstis. Mette-Marit čuopâdui Oslo ollâopâttâhlii pyecceiviäsust Rikshospitaletist, já taan...

Brasilia arvemeecij čuop­pâmeh kiäp­pánii tijmá

Arvemeecij čuoppâmeh Brasiliast kiäppánii tijmá čielgâsávt. Čuoppâmeh láá tääl ucemuu täsistis ive 2019 maŋa, muštâl mittedemornijdume MapBiomas, mii lii kárttám meecijd ive 2019 rääjist. MapBiomas...

Tanska looppât šoovij kirur­gisijd kastraa­tioid ive 2030, Suomâ ij valagin

Tanska áigu luoppâđ šoovij kirurgisijn kastraatioin ive 2030 aalgâ rääjist. Kirurgisii kastraatio sajan puátá immunokastraatio ađai kastraatio puáhuttâsâiguin, moh estih oresšave suhâjuátkimahan šoddâm. Tanska lii...

Tiäđualmostittem staatâ­palhâ­šumeh 2026 láá juohhum – Finnejeijen eereeb iärrás syem­miliih wiki­pedisteh sehe Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdât­tâm­komis­sio komis­saareh

Tieđâ- já kulttuurminister Mari-Leena Talvitie juovij ive 2026 tiäđualmostittem staatâpalhâšuumijd kesimáánu 8. peeivi Oulu kaavpugtáálust. Palhâšumeh mieđettuvvojii ohtsis čiččâm. – Tiäđualmostittem lii demokratia kuávdáš vuáđu....

Saara Keskitalo lii kaččâm Suomâ ulâttâs huáppu­eestâ­kaččâmist

Almosvalastellee Saara Keskitalo kaačâi 100 meetter eestâkaččâmist uđđâ Suomâ ulâttâssân 12,64 jieht koskoho Lahti GP‑kištoin. Kaččâmist suu išedij 0,7 seekunt mietipieggâ. Ovdebáš Suomâ ulâttâs...