Astronaut André Kuipers science fiction -kirje Koodi ruopsâd! lii almostum anarâškielân

Anarâškielâ servi lii almostittám uđđâ kirje: astronaut André Kuipers arânuorâi science fiction ‑kirje Koodi ruopsâd! (hollandkielân Code Rood!) almostui pasepeeivi roovvâdmáánu 8. peeivi. Kirje almostittemtilálâšvuotâ lâi Euroop komovuotâornijdume ESA já ton tutkâmlágádâs ESTEC ávus uvsâi peeivi Noordwijkist Vuáládâhenâmijn. Taat kirje lii jotkâ kiirján 3, 2, 1, GO!, mii almostui anarâškielân uđđivemáánust talle ko astronaut André Kuipers lâi kolliistâlmin Anarist já Avelist. Kirje lii jurgâlâm hollandkielâst Marja-Liisa Olthuis.

Almostittemtilálâšvuotâ lâi uárnejum ávus uvsâi peeivi ehidispiäiván párnái já nuorâi teivâdem ohtâvuotân. Tien ohtâvuođâst párnááh ožžuu koijâdiđ André-astrounautist komovuotân kyeskee aašijn. Taan tijmepele loopâst jurgâleijee puávdejui läävdi oolâ, já sun uážui muštâliđ härvinâš já uhkevuálásii kielâst já tast, et anarâškielân láá esken tääl almostuuškuáttám eenâb kirjeh párnáid já nuoráid.

Koodi ruopsâd! ‑kirje lâi meiddei šoddâmpeivilähji André-astronautân, ko sun teevdij 65 ihheed roovvâdmáánu 5. peeivi. Kirje almostittemtilálâšvuotâ lâi kuittâg pyereest varjâlum olâttâs, mast sun poođij tiettiđ esken almostittem ohtâvuođâst.

André Kuipers finnee šoddâmpeiviolâttâs.

Kirje puáhtá uástiđ Anarist Säämi Tyejeest, Siidast já Anarâškielâ seervist.

Koveh já vuáđulub maainâs Anarâš aavisân ESA já ESTEC ávus uvsâi peeivist láá forgâpalij puátimin.

Koveh: Fabrizio Brecciaroli (kirje) já Helen Kuipers (almostittemtilálâšvuotâ)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Syemmiliih pyehčeeh maassâd­viežžâm sáŋgárin – Maainâs Italia mediast

Vyesimáánu 14. peeivi 2026 sáttum tragedia Malediivij Vaavu-aatool čääsivuáláá Dhekunu Kandu ‑kuovđâšmist (”Haikuovđâšm”) lii haldâšâm Italia media maaŋgâ peeivi. Vittâ italialii pyehčee – 51‑ihásâš...

Toimâtteijee koccáá UArctic-konferen­sist 2026: Anarâš kulttuur lii ollâ­kulttuur

Arktisii kuávlu ollâopâttuvâi ohtsâš UArctic-kongres lii álgám. Färsuolluid láá puáttám ohtsis 1 300 uásálisted, já taat lii stuárráámus kongres, mii lii kuássin uárnejum Färsuolluin. Organisaattoreh...

Tave-enâmij rääđi muusik­palhâšume vyeitten 13 iävtuk­kâssâd, fáárust paje­kielâ­liih Dajan já Eatnama váibmu

Moonnâm oho majebaargâ almottuvvojii taan ive iävtukkâsah Tave-enâmij rääđi muusikpalhâšumán. Ive 2026 iävtukkâssân láá 13 nuottâtyeijid ohtsis 15 nuotâsteijest pirrâ Tave-enâmij. Tuojij šlaajah láá...

UArctic-kongres 2026 puáhtá arktisii kuávlu puáttee­vuođâ hukse­jei­jeid oohtân Fär­suolluid

UArctic-kongres 2026 čuákkee vuod oohtân arktisii kuávlu totkeid, algâaalmugij ovdâsteijeijd, uáppeid já merideijeid. Kongres uárnejuvvoo vyesimáánu 26.–29. peeivi Tórshavn kaavpugist Färsuolluin. Kongres uárnejuvvoo jyehi...

Roland Garros ‑tennisturnam kištottâlloo eromâš tiileest Pariisist – Jannik Sinner lii kievrâmus vyeittee­iävtukkâs  

Taan ive nubbe Grand Slam ‑tennisturnam, Roland Garros, lii vuálgám joton pasepeeivi Pariisist. Stuárráámuuh vuárdámušah miänástusâst liäbbájeh tääl maailmlisto njunošist leijee Jannik Sinner ärdei...