Astronaut André Kuipers science fiction -kirje Koodi ruopsâd! lii almostum anarâškielân

Anarâškielâ servi lii almostittám uđđâ kirje: astronaut André Kuipers arânuorâi science fiction ‑kirje Koodi ruopsâd! (hollandkielân Code Rood!) almostui pasepeeivi roovvâdmáánu 8. peeivi. Kirje almostittemtilálâšvuotâ lâi Euroop komovuotâornijdume ESA já ton tutkâmlágádâs ESTEC ávus uvsâi peeivi Noordwijkist Vuáládâhenâmijn. Taat kirje lii jotkâ kiirján 3, 2, 1, GO!, mii almostui anarâškielân uđđivemáánust talle ko astronaut André Kuipers lâi kolliistâlmin Anarist já Avelist. Kirje lii jurgâlâm hollandkielâst Marja-Liisa Olthuis.

Almostittemtilálâšvuotâ lâi uárnejum ávus uvsâi peeivi ehidispiäiván párnái já nuorâi teivâdem ohtâvuotân. Tien ohtâvuođâst párnááh ožžuu koijâdiđ André-astrounautist komovuotân kyeskee aašijn. Taan tijmepele loopâst jurgâleijee puávdejui läävdi oolâ, já sun uážui muštâliđ härvinâš já uhkevuálásii kielâst já tast, et anarâškielân láá esken tääl almostuuškuáttám eenâb kirjeh párnáid já nuoráid.

Koodi ruopsâd! ‑kirje lâi meiddei šoddâmpeivilähji André-astronautân, ko sun teevdij 65 ihheed roovvâdmáánu 5. peeivi. Kirje almostittemtilálâšvuotâ lâi kuittâg pyereest varjâlum olâttâs, mast sun poođij tiettiđ esken almostittem ohtâvuođâst.

André Kuipers finnee šoddâmpeiviolâttâs.

Kirje puáhtá uástiđ Anarist Säämi Tyejeest, Siidast já Anarâškielâ seervist.

Koveh já vuáđulub maainâs Anarâš aavisân ESA já ESTEC ávus uvsâi peeivist láá forgâpalij puátimin.

Koveh: Fabrizio Brecciaroli (kirje) já Helen Kuipers (almostittemtilálâšvuotâ)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Indiast lii pieijum joton maailm stuár­ráámus olmooš­viehâ­reki­nistem

India lii algâttâm maailm stuárráámuu olmoošviehârekinistem cuáŋuimáánu vuosmuu peeivi. Toos láá uásálistmin paijeel kulmâ miljovn virgeolmožid. Taat rekinistem lii meid korrâ logistisâš hástu. Ovdebâš rekinistem...

Artemis II ‑mánudâškirdem paččui cuáŋuimáánu 1. peeivi – NASA vuolgâttij historjálii tábáhtus njuálgu­vuolgât­tâssân

NASA lii pááččám mánudâšrakkeet máátkán cuáŋuimáánu vuosmuu peeivi tijme 18.35.12 EDT ađai tijme 01.35.12 Suomâ ääigi cuáŋuimáánu nube peeivi. Pääččim tábáhtui Floridast Kennedy Space...

Tutkâmuš: Lieđi­kovjâ­painâ­šuumeest lii ohtâ­vuotâ paje­uáppee­iskosij puátu­sáid

Oulu ollâopâttuv tutkâmuš lii kavnâttâm, ete lieđikovjâpainâšume lii ohtâvuođâst hiäjub pajeuáppeeiskosij puátusáid. Ááimu lieđikovjânalliisvuođâ vaikuttâs uáinoo eromâšávt matemaattisijn amnâsijn, tego fysikist já kemiast. Tutkâmušâst čuovvui...

Mikkâl Morottaja já Ailu Valle lává vuáittám Áillohâš-palhâšume

Sámi Grand Prix uárnejui lávurduv njuhčâmáánu 28. peeivi Kuovdâkiäinust Báktehárji-maaŋgâtoimâhaalâst. Ton ohtâvuođâst juohhui ihásâš Áillohâš-palhâšume, mii mieđettui vuosmuu tove kuáhtásân: Mikkâl Morottajan ađai Amocân...

Vuosâiše­kurssâ Avelist

Mun jiem lah kuássin puáhtám rammuđ jieččân vuosâišetáiđuigijn. Nuuvtpa ko Aanaar kieldâ ornij vuosâišeškovlim, meridim almottâttâđ fáárun, já nuuvt te meid peessim. Kurssâ uárnejui...