Toimâtteijee rijjâ lávvárdâh

Rijjâ lávvárdâh, viijmâg! Njuhčâmáánu 25. peeivi mun lijjim čáállám vistig kuorgâmainâs loopân. Sahhiittâlmij litteristmân lâi kuullâm váhá äigi. Ton maŋa mun tarbâšim vorâs ááimu já váhá lihâdem. Mun kárvudâttim já vuolgim väzziđ Avveel kuávdáá kulij. Ko peessim Avveeljuuvâ šalde oolâ, te muu peljijd kulluuškuođij korrâsávt čyeijee muusik. Tiskâjukká jurâttij veik maggaar muusik. Já oinim, et riddoost čokkájii já vazâččii ennuv ulmuuh.

Mun vazzim ovdâskulij já smiettim, et koolgâm-uvsun mun liijká toppiđ toimâtteijee kappeer já pieijâđ tom uáivásân. Smiettim, et amahân te jiem teeivâ tobbeen ovttáingin uápis ulmuin. Na, mut nuuvt mun jurdâččim puástud.

Kultahippu-hooteel šiiljon puáđidijnân poottim tiettiđ, et riddoost lijjii monâmin Hipun pilkki -uággumkištoh. Jiem lam tain ubâ tietimingin.

Ko lijjim kuvviimin tiäđáttâs, te kulluuttâs kukkeláá huuihij, et uággumkištoh lijjii eidu nuuhâm já et saallâs koolgâi pyehtiđ viekkiimân. Mun tastoo eidu mudágávt peessim kuldâliđ puátusijd. Tääl te mun vuod lijjim astoäigitoimâtteijee.

Marja-Liisa Olthuis

Teivim hooteel šiljoost vistig Inger-Anne Ääreläin, kote lâi eidu puáttám uággumist. Sun muštâlij, et sust lâi lamaš hyenes kyelilukko. Sun ij lam koddám oovtâgin kyele, pic lâi kale tubdâm, ko vuogâst lâi miinii moddii nivkkâlâm. Meiddei eres lappâdjotteeh ettii, et kyelilukko lâi lamaš uáli jo hyeni iäge sijgin lam koddám maiden. Muoi Inger-Annein sárnudáim váhá tast, mii kulloo.

Tastoo muoi kuuláim, et palhâšumij jyehim lâi älgimin. Muoi tuámittáim Kultahiipun siisâ kuldâliđ puátusijd. Muoi teiváim vistig viäskárist Ari Savikkoin, kote muštâlij, et sun lâi koddám oovtâ šaapšâ. Tot teedij 44 grammid. Táin salâsáin sun šoodâi-uv kištoost kuálmádin. Suoi Inger-Annein poođijn kován ko mun koijâdim. Ari Savikkost lii kal lamaš pyereeb kyelilukko nube saajeest. Sun lii huksiittâm kuálásteijee kirjerááju Muonion. Jurdâččim vistig, et tot ličij miinii smavvâ soojijd, mut sun muštâlij, et tobbeen láá kyelikirjeh masaba ennuv: 500 meetterid! Kirjeráájun puáhtá uápásmuđ tääbbin: www.suomenkalakirjasto.fi.

Inger-Anne Äärelä já Ari Savikko

Nubben kištoost poođij Toivo Jumisko, kote lâi koddám 157 grammid. Jiäráskâm toimâtteijee ij korrâ laarmâst nuuvt pyereest kuullâm, maid sun lâi koddám. Mut kuolijd kuittâg.

Peeivi luholumos adai vyeittee lâi Jarkko Similä, kote lâi koddám oovtâ suávvil, mii teedij 249 grammid.

Jarkko Similä

Vuárbádmij palhâšumelistoost valdim meid kove, já palhâšumeh lijjii pyereh. Poottim tiettiđ, et uággumkištoi uárnejeijen lâi Ivalon perhokalastajat ry. Váldupalhâšummeen oroi lemin vaakuummaašin. Maaŋgah käävpih lijjii adelâm palhâšummeen lähjikoortâid teikâ mottoom anotiŋgii, ovdâmerkkân viermijd, moh láá ain pyereh kuálásteijei.

Tiehân te lâi muu kuálástem, mun smiettim já moonnim káávpán. Teivim tobbeen anarâšâi viššâlumos uággoin Anja Kaarretáin. Sun lâi eidu puátimin Suáđekylást uággumkištoost. Sust lâi lamaš pyeri lukko: sun lâi koddám siergijd kuttâ kiilu já lâi šoddâm nubben jieijâs salâsáin. Palhâšummeen sun lâi finnim 15 eurod.

Anja Kaarret

Anja luhhoost sárnuškuođij kođemist. Talle mun hoksájim váldusuujâ, mondiet mun lijjim käävpist. Mun jiem lamaškin muštemin, et mun tarbâšim kođđeemsaagijd. Mun lijjim luhostum läpittiđ oovtâ nummeer 3 sukkásäägi jiemge tom innig kosten kavnâm. Sukká ličij pááccám koskân, jis kođđeemsäggi ličij ain váilum. Mun jorgettim maassâd káávpán já ostim val saagijd.

Käävpist puáđidijnân mun smiettim, et jiešalnees mun lijjim jotemin jienâstiđ ovdâskoddevaaljâin, mut tággáár ájáttâs keežild jiem kiergânâmgin tohon. Kirjerááju uuvsah lijjii jo kiddâ.

Luhhoost itten-uv lii val jienâstempeivi, mun jurdâččim.

Jienâstemsaje

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Kielâtotkee Konrad Nielsen 150-ive juhle­seminaar Kuovdâ­kiäinust

Säämi ollâškovlâ já Turku ollâopâttâh ornijn kielâtotkee Konrad Nielsen 150-ive juhleseminaar roovvâdmáánu 22.–23. peeivi Kuovdâkiäinust Säämi ollâškoovlâst. Taan ive láá kuullâm 150 ihheed professor...

Louvre-museo Pariisist siirdij jálu­keđgijdis Ranska kuávdáš­paaŋki hoolvin

Ranskalâš media muštâl, et Louvre-museo Pariisist lii sirdám jálukeđgijdis Ranska kuávdášpaaŋki hoolvin pajeláhháá okko tassaaš (19.10.) tábáhtum ruokkâdis rievedem maŋa. Jálukeeđgih sirdojii syele čovgâ...

Rosemary Coogan – uđđâ puolvâ astronaut

Rosemary Coogan lii Euroop komovuotâornijdume ESA majemuu astronautvaljim kuávdáš nommâ: sun lii ohtâ ton vittâsist, kiäh väljejuvvojii ive 2022 álgám eidusii astronautškovliittâsân. Talle ko Rosemary...

Maailm vuossâmuš umesämi­kielâlâš video­spellâ Geävrrie lii almostum

Geävrrie, maailm vuossâmuš videospellâ umesämikielân, lii almostum. Spellâ maainâst sämiruumbust, mii lii kavnum Ranskaast. Kuhháá Säämist meddâl lamaš rumbu lii monâttâm vuoimijdis, já spellee pargon...

Indiast juhloo čuovâ juhle diwali

Miljovneh ulmuuh Indiast juhloh roovvâdmáánu 20. já 21. peeivi rääjist diwali, mii lii ohtâ hindui puoh tehálumosijn juuhlijn. Viđâpiäivásii juhle ääigi ulmuuh cokkiitteh laampuid...