Kuovâmáánu 2026. Oulu ollâopâttuv šaddotieđâlii muorâkäärdi šaddoviistijn šadoh ruonijdeh já liäđuh, veikkâ olgon mihheen šaddoid ij šoodâgin taan ääigi ivveest. Šaddovisteh láá kyehti: Romeo, kost kávnojeh troopiik já subtroopiik šadoh, já Julia, kost puáhtá uápásmuđ Koskâmeerâ, čunoiäävi já liähmušoŋŋâduv šaddoid. Puáđi fáárun tutkâmmookán šaddomaailmân!
Vuossâmuu uásist, mii almostui Anarâš aavisist moonnâm kiiđâ, mun muštâlim, magareh šadoh kávnojeh Julia-šaddovisteest. Taan uásist fáddán láá troopiik šadoh Romeo-šaddovisteest.
Romeo šadoh lohtâseh maaŋgânáál mii puohâi aargân. Jis tun lah onne puurrâm ovdâmerkkân risotto já njaddodâm purrâmušâd pippârijguin, te taat uási lii tunjin. Meid jis tust lii onne pumbulist rahtum päiđi pajalist tâi tun laaviih tyellitälli navdâšiđ njaalgâ suklaapittáást, te kannat luuhâđ lase!
Ko leehâst uuvsâ Romeo-šaddoviistán, te kivkked ij uáini innig maiden, aainâskin jis tust láá čalmelaasah. Áimu lii liegâs já uáli jo laavtâs, tego trooppisii arvemeecist läävee-uv leđe. Kolbâ muštâl, ete trooppisii arvemeecist ive koskâmiärálâš liegâsvuotâ lii paijeel 18 °C já arvemeeri lii eenâb ko 1 680 mm. Tobbeen arva täsivávt pirrâ ive. Tággáár šoŋŋâduvâst mecci lii muorrii já ain ruánáá. Vuálááššadolâšvuotâ lii vuáhádum šoddâđ suoivâsoojijn. Luándu maaŋgâhámásâšvuođâ tááhust taah kuávluh láá uáli jo riggáh: arvemeecijn iälust peeli maailm šaddo- já elleešlaajâin. Oovtâ hehtaarist (ađai 100 m × 100 m) pyehtih kavnuđ joba 42 000 tivrešlaaijâd, 313 muorâšlaaijâd já 1 500 pocceešaddod.
Troopiik uásáduvâst kávnoo eereeb iärrás ohtâ maailm puárásumos já tehálumosijn raavvâdšaddoin ađai riisi (Oryza sativa). Oryza-suuvâst láá suullân 20 šlaaijâd, main kyehti viljâluvvojeh olmoošravâdin. Taan kyevti šlaajâst tuše eidusâš riisi (Oryza sativa) viljâluvvoo kávpálávt. Nubbe šlaajâ lii Afrik-riisi (Oryza glaberrima), mii kiävttoo ravâdin ton viljâlemkuávlust Viestâr-Afrikist. Riisi ovdánij viljâlemšaddon trooppisii Aasiast jo 7 000 ihheed tassaaš. Riisi viljâlmân tarbâšuvvoo ennuv čääci, já šaddovisteest riisi šadda-uv čäciáldást oovtâst luobâskijguin.
Ko kiäččá pirrâsis, moh eres šaddoid šaddeh tropikist, te tobbeen kávnojeh viehâ ennuv uápis vistešadoh. Taan šaddovisteest mákkojeh ovdâmerkkân juovlâtäsni (Euphorbia pulcherrima), kollekuárŋoošadoh (Epipremnum pinattum) já imâšmiestâ (Codiaeum variegatum), mut meid stuorrâkisáseibi (Acalypha hispida), mon hävskis liäđuseh láá tego ruopsis já timmâ kisáseeibih.
Tai lasseen kukkášadoh ilosmiteh kuállejeijee: pálgá piällást uáinojeh ovdâmerkkân šelisruopsis uccâflamingokukká (Anthurium Scherzerianum ‑juávkku), vielgis já ruopsis hervâkolgâmuškuárŋoošaddo (Clerodendrum thomsoniae) sehe puohlágáneh kuámmirâššadoh. Piärguporreešadoh‑uv láá maaŋgâhámásiih.
Troopiik uásáduvâst láá nuuvt maaŋgah imâšliih já ivnáás šadoh, ete táválâš tevkisruánáá kuárŋoošaddo páácá älkkeht huámmášhánnáá. Taggaar lii ovdâmerkkân vaniljašaddo. Vanilja (Vanilla planifolia) algâalgâlâš kevttim lii lamaš njaddodem. Vanilja-aaroom kuávdáš uási, vanilliin, lii valmâštum ráhtálávt 1800-lovo pelimudo rääjist. Tom lii máhđulâš finniđ ovdâmerkkân muorâovdedemráhtulâšvuođâ uálgipuovtân. Puigâ vanilja vuot finnee orkideašlaajâst, mii lii vuálgus trooppisii Amerikist. Vanilja lii kuámmirâššaddo, mon čeerdân kuleh joba 30 000 šlaaijâd. Vanilja lii kuittâg čeerdâ áinoo šlaajâ, mast lii kávpálâš merhâšume raavvâdšaddon. Mudoi kuámmirâššado čeerdân kuleh maaŋgâlágáneh hervâšadoh. Vanilja tehálumoseh pyevtitteijeeh láá maaŋgah trooppisiih suáluistaatah, eres lasseen Madagaskar, Komoreh, Seychelleh, Indonesia sehe Raanskan kullee Réunion já Tahiti.
Vanilja lasseen troopiik uásáduvâst lii meid kaaneelmuorâ (Cinnamomum zeylaniacum). Mutâ mast te talle suklaa puátá? Toos-uv kávnoo vástádâs šaddovisteest. Koolbâst muštâluvvoo, ete kaakaomuorâ (Theobroma cacao) lii vuálgus Amazon vuáláduvâst. Ton viljâlem aalgij Koskâ-Amerik indiaankulttuurijn jo 2 000 ihheed tassaaš. Kaakao siemânijn valmâštui chocolatl-nommâsâš juhâmuš: pihtum já millum siemânáid lasettuvvojii čääci já chilipippâreh sehe vanilja já eres njadoseh. Juhâmušâst šoodâi piivnoh kaakao siemânijn leijee virkosmittee amnâsij tiet. Espanjaliih uápásmuvvii chocolatl-juhâmušân ive 1519, mutâ sij iä lijkkum ton riččâ smaakân. Eskin ko sij keksejii lasettiđ kaakaon sukkârijd, te juhâmušâst šoodâi piivnoh meid Euroopist 1500-lovo loopâ rääjist. Suklaa keksejui ive 1828, ko hollandlâš Conrad van Houten keksij čárvum, moin kaakao siemânijn puovtij čárvuđ kaakaovuojâ. Hutkos tehálumos hiätu lâi tot, ete čarvum siemânijn finnij kaakaopulver. Pulver siäilui pyerebeht, já tom lâi älkkeb kieđâvuššâđ ko oles siemânijd. Kyehtlov ihheed maŋeláá keksejui, ete hiäivulijd meerijd kaakaovuojâ, kaakaopulver já sukkârijd siävutmáin šadda suklaa.
Nubbe táválâš ruánáá šaddo, mast lii älkkee moonnâđ lappâd, lii pumbulšaddo. Pumbul lii kuittâg maailm tehálumos sáigušaddo, mast ráhtoo stuorrâ uási pihtâsijn já kággáin. Meid pyeremuuh kintâlvááimuh láá rahtum segis pumbullääigist. Pumbul viljâluuškuođij tááláá Pakistan kuávlust masa 4 000 ihheed tassaaš, mut viestârbeln Maadâ-Amerikist siämmáátijppâsiih ävkkišadoh lijjii viljâlum jo aainâs tuhháát ihheed ovdil tom. Pumbul finnee muádi šlaajâst. Tááláá ääigi iänááš uási lii teksaspumbul (Gossypium hirsutum), mut Aasiast viljâluvvoo meid indiapumbul (G. herbaceum) já Egyptist vist viestârindiapumbul (G. barbadense), moh kuábbááh-uv kávnojeh Oulu ollâopâttuv šaddotieđâlii muorâkäärdi šaddovisteest. Ovtâskâs pumbulsáigu lii sellâ, mii šadda siemâkoorâ aaseest. Ton kukkodâh puáhtá leđe joba kuttâ senttimeetter. Pumbul lii pivnohis sáigušaddo, tastko tast finnee ennuv šado, mon lii máhđulâš nuurrâđ já kieđâvuššâđ mašinijguin. Ton lasseen pumbul siemânijn puáhtá rähtiđ tivrâs oljoid.
Ohtâ mii tehálumosijn njadosšaddoin vist láá pippâreh (Piper nigrum). Pippârijn muštâleijee tiätukoolbâst čiälgá, ete vielgis-, čapis- já ruánáápippâreh puátih jiešalnees siämmáá šaddoost. Iäru tain lii tuše tast, kuás toh norrojeh já maht toh kieđâvuššojeh. Vielgispippârijd finnee kääsitmáin laddâm muorjijd čääsist jeđe meddâlistmáin muorjij mááldu. Poossâm já putestem maŋa vielgispippâreh kuškâduvvojeh piäiváást muáddi peeivi. Čapispippârij várás myerjih čuággojeh jo váhá ovdilgo toh láá laddâm. Ruánáápippârijd finnee ko čuággá muorjijd ruánán. Toh kuškâduvvojeh puolâšist tâi siäiluttuvvojeh viinietikist.
Kuohtuin Oulu ollâopâttuv šaddotieđâlii muorâkäärdi šaddoviistijn kávnojeh maaŋgâlágáneh paalmuh. Palmušadoh láá-uv stuorrâ já maaŋgâhámásâš šaddočerdâ: toos kuleh 188 suuhhâd já 2 585 šlaaijâd. Oulu šaddovistenurâlduvâin tast láá uáinimnáál 16 suuhhâd já 20 šlaaijâd. Paalmuh láá lamaš ulmuid teháliih jo kuhháá, tastko toh kiävttojeh maaŋgâpiälásávt raavvâd-, sáigu-, kässi-, navdâšemaamnâs- já hervâšaddon. Romeo-šaddovisteest lii kieskâd ittáám uđđâ peŋkkâ, mon oolâ puáhtá čokkáđ já siämmást luuhâđ puohlágánijd tiäđuid paalmuin.
Tiettih-uv tun ovdâmerkkân tom, ete kässipalmu (Ceroxylon quindiuense) lii Kolumbia aalmugmuorâ, mii puáhtá šoddâđ joba 60 meetter kukkosâžžân? Teikkâ tom, ete corypha-šlaajâin lii puoh šaddoin puoh stuárráámus liäđus, mii puáhtá leđe paijeel 7,5 meetterid olluv já siskeldiđ maŋgâ miljovn uccâ kukážid?
Taan rááiđun puátá vala kuálmád uási, mast mun muštâlâm eenâb sehe trooppisijn já subtrooppisijn šaddoin, moh kávnojeh Romeo-šaddovisteest uáli jo valjeest.
Artikkâlkove: Jasmina Schreck