Sämitige kulttuurpalhâšume mieđettum Anja Kaarretân, Marja-Liisa Laitin já Marja Näkkälän

Sämitige kulttuurlävdikodde lii juáhám ive 2023 kulttuurpalhâšume kuulmâ säminisonân: Anja Kaarretân, Marja-Liisa Laitin já Marja Näkkälän. Kulttuurpalhâšume mieđettuvvoo usâhánnáá, já ton ulmen lii palhâšiđ kulttuurtahhee tâi taiđâr tubdâstâssân merhâšittee pargoost sämikulttuur oovdân.

Anja Kaarret (š. 1960) lii päärtihlâš, kote lii porgâm eellimpargoos anarâškielâlâžžân toimâtteijen. Sun lii porgâm sämikielâlii toimâttuvâst ive 1985 rääjist ađai paijeel 35 ihheed. Sun lii toimâttâm Anarâš saavâid, anarâškielâlijd párnáiohjelmijd, tv-uđđâsijd, nettiuđđâsijd já sosiaallii media materiaalijd. Sun lii toimâtteijee, kote oovded ain jieijâs siskáldâsâid, ige sun kuássin eeđâ ”ij” uđđâ ideaid.

Marja-Liisa Laiti (š. 1952) lii meddâl tyejiperrust Aanaarjuuvâ Mihkku-saajeest Ucjuuvâst. Sun lii porgâm eellimpargoos tyeje máttáátteijen. Sun oopâi jo pärnin tuoijuđ vaanhimijdis já huolhijdis iššijn. Sun lii meid äŋgiris kuálásteijee Aanaarjuuvâ alne, teikâ jiešalnees talle ko uážui val kuálástiđ.

Marja Näkkälä (š. 1952) lii meddâl pajeolmoošperrust Nákkál siijdâst Iänoduvâst. Tääl sun lii jo iäláttuvâst. Tyeji lii suu eellimvyehi, mii uáinoo suu áárvuin já elimist. Sun kieđâvuš poccust finnejum amnâsijd tyejestis. Iänááš sun kiävttá timmâ amnâsijd. Sun kuáru nisonij já almai mááccuhijd já sun lii meid čepis kođđee já vuoddui čyeldee.

Anja Kaarret já Marja-Liisa Laiti finniv kulttuurpalhâšuumees vástuppeeivi 31.3. Sajosist tijme 17–19. Marja Näkkälä palhâšume keigejuvvoo Tuodâr-Laapi luándukuávdáást Hettaast lávvárduv 25.3. tijme 13–15. Tilálâšvuođah láá áávus puohháid.

Käldee:

Kulttuuripalkintojen jakotilaisuudet 25.3. Hetassa ja 31.3. Inarissa (www.samediggi.fi)

Kove: Anja Kaarret

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Aanaar: Ijâttes ijjâ ovtâstit juoiguu já pop­kulttuur

Saijoos piirâs Anarist muttui oppeet kulttuurareenan ko sämimuusik váldutábáhtume Ijahis idja, Ijâttes ijjâ, čokkij ulmuid já artistijd pirrâ Säämi. Algâaalmugij muusikfestivaal lii šoddâm loppâkeesi...

Tievâslâš piäiváá­siävŋánem Reykja­vikist Islandist

Piäiváásiävŋánem lii ain eromâš já vuordum luándutábáhtus. Euroopist Piäiváš siävŋánij taan tove tievâslávt porgemáánu 12. peeivi käržis stielâsist Tave-Espanjast, uásist Portugal, uásist Ruánááeennâm sehe...

Škovlâihe álgá onne Anarist

Škovlâ álgá onne Aanaar kieldâ škoovlâin ađai Aanaar škoovlâst, Avveel škoovlâst, Čevetjäävri škoovlâst já Avveel luvâttuvâst. Säämi máttááttâskuávdáást čohčâluuhâmpaje aalgij porgemáánu 11. peeivi. Iänuduvâst škovlâ...

Anarâš aavis kesiluámu lii nuuhâm – Mii lohhest paasij luvâ­hánnáá taan ääigi?

Anarâš aavis kulmâ oho pištám kesiluámu lii nuuhâm. Toimâttâskodde čäliškuát oppeet uđđâsijd. Taan čallust aavis čáálá čuákánkiäsu motomijn tagarijn uđđâsijn, maid tot mudoi ličij...

Maailm algâ­aalmugij peivi viettui porge­máánu 9. peeivi

Maailm algâaalmugij peivi viettui porgemáánu 9. peeivi. Taan peeivi ulmen lii pyehtiđ uáinusân algâaalmugij vuoigâdvuođâid, kulttuurijd, kielâid já ärbivuovijd sehe muštottiđ algâaalmugij sajattuvvâst maailm...