Sämitige kulttuurpalhâšume mieđettum Anja Kaarretân, Marja-Liisa Laitin já Marja Näkkälän

Sämitige kulttuurlävdikodde lii juáhám ive 2023 kulttuurpalhâšume kuulmâ säminisonân: Anja Kaarretân, Marja-Liisa Laitin já Marja Näkkälän. Kulttuurpalhâšume mieđettuvvoo usâhánnáá, já ton ulmen lii palhâšiđ kulttuurtahhee tâi taiđâr tubdâstâssân merhâšittee pargoost sämikulttuur oovdân.

Anja Kaarret (š. 1960) lii päärtihlâš, kote lii porgâm eellimpargoos anarâškielâlâžžân toimâtteijen. Sun lii porgâm sämikielâlii toimâttuvâst ive 1985 rääjist ađai paijeel 35 ihheed. Sun lii toimâttâm Anarâš saavâid, anarâškielâlijd párnáiohjelmijd, tv-uđđâsijd, nettiuđđâsijd já sosiaallii media materiaalijd. Sun lii toimâtteijee, kote oovded ain jieijâs siskáldâsâid, ige sun kuássin eeđâ ”ij” uđđâ ideaid.

Marja-Liisa Laiti (š. 1952) lii meddâl tyejiperrust Aanaarjuuvâ Mihkku-saajeest Ucjuuvâst. Sun lii porgâm eellimpargoos tyeje máttáátteijen. Sun oopâi jo pärnin tuoijuđ vaanhimijdis já huolhijdis iššijn. Sun lii meid äŋgiris kuálásteijee Aanaarjuuvâ alne, teikâ jiešalnees talle ko uážui val kuálástiđ.

Marja Näkkälä (š. 1952) lii meddâl pajeolmoošperrust Nákkál siijdâst Iänoduvâst. Tääl sun lii jo iäláttuvâst. Tyeji lii suu eellimvyehi, mii uáinoo suu áárvuin já elimist. Sun kieđâvuš poccust finnejum amnâsijd tyejestis. Iänááš sun kiävttá timmâ amnâsijd. Sun kuáru nisonij já almai mááccuhijd já sun lii meid čepis kođđee já vuoddui čyeldee.

Anja Kaarret já Marja-Liisa Laiti finniv kulttuurpalhâšuumees vástuppeeivi 31.3. Sajosist tijme 17–19. Marja Näkkälä palhâšume keigejuvvoo Tuodâr-Laapi luándukuávdáást Hettaast lávvárduv 25.3. tijme 13–15. Tilálâšvuođah láá áávus puohháid.

Käldee:

Kulttuuripalkintojen jakotilaisuudet 25.3. Hetassa ja 31.3. Inarissa (www.samediggi.fi)

Kove: Anja Kaarret

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Pekka Sammallahti lii finnim Kotus-palhâšume pargostis sämi­kielâi pyerrin

Oulu ollâopâttuv emeritusprofessor Pekka Sammallahti lii palhâšum Päikkieennâm kielâi kuávdáá (Kotus) palhâšuumijn. Taat ohtii jyehimnáál leijee palhâšume juohhui Kotus 50‑ivváášjuhleive kunnen taggaar ulmui, kote...

Čuákkimalmottâs: Anarâškielâ seervi ihečuákkim tuálloo 26.3.2026

Anarâškielâ seervi stivrâ lii meridâm toollâđ seervi ihečuákkim njuhčâmáánu 26. peeivi 2026 tijme 17. Čuákkim tuálloo Sajosist Silbanásti-visteest. Servi fáálá käähvi / teejâ já njälmipitá. Äššilistoost...

Wikipedia-pargopáájá Oulust njuhčâ­máánu 12.–13. peeivi

Anarâškielâ servi uárnee njuhčâmáánust Wikipedia-páájá Oulust. Juurdân lii čäälliđ, tivvoođ já tievâsmittiđ Wikipedia-artikkâlijd, savâstâllâđ Wikipedia-pargoost já siärvustâllâđ anarâškielân. Páájá stivriv Anarâškielâ seervi mediapargee Valtteri...

Monnjâjurduuh Milano–Cortina olympialijn

Olympialiih nuhhii okko tassaaš Milano–Cortinast. Näävt smavvâ lostâžân ko Anarâš aavisân lii kunnee muštâliđ suullân äigikyevdilávt maailm merhâšitteemuu valastâllâmtábáhtuumeest. Ohtâ uuđâs jyehi argâpeeivi addel...

Suomâ ovdâs­teijee ive 2026 Euro­viisuid lii väljejum

Tampere Nokia-areena láávgui muusikist lávvárdâheehid, ko tobbeen olášittui UMK adai Uđđâ muusik kišto fiinaal. Suomâ ovdâsteijen Euroviisuid 2026 väljejuin Linda Lampenius já Pete Parkkonen...