Sämitige kulttuurpalhâšume mieđettum Anja Kaarretân, Marja-Liisa Laitin já Marja Näkkälän

Sämitige kulttuurlävdikodde lii juáhám ive 2023 kulttuurpalhâšume kuulmâ säminisonân: Anja Kaarretân, Marja-Liisa Laitin já Marja Näkkälän. Kulttuurpalhâšume mieđettuvvoo usâhánnáá, já ton ulmen lii palhâšiđ kulttuurtahhee tâi taiđâr tubdâstâssân merhâšittee pargoost sämikulttuur oovdân.

Anja Kaarret (š. 1960) lii päärtihlâš, kote lii porgâm eellimpargoos anarâškielâlâžžân toimâtteijen. Sun lii porgâm sämikielâlii toimâttuvâst ive 1985 rääjist ađai paijeel 35 ihheed. Sun lii toimâttâm Anarâš saavâid, anarâškielâlijd párnáiohjelmijd, tv-uđđâsijd, nettiuđđâsijd já sosiaallii media materiaalijd. Sun lii toimâtteijee, kote oovded ain jieijâs siskáldâsâid, ige sun kuássin eeđâ ”ij” uđđâ ideaid.

Marja-Liisa Laiti (š. 1952) lii meddâl tyejiperrust Aanaarjuuvâ Mihkku-saajeest Ucjuuvâst. Sun lii porgâm eellimpargoos tyeje máttáátteijen. Sun oopâi jo pärnin tuoijuđ vaanhimijdis já huolhijdis iššijn. Sun lii meid äŋgiris kuálásteijee Aanaarjuuvâ alne, teikâ jiešalnees talle ko uážui val kuálástiđ.

Marja Näkkälä (š. 1952) lii meddâl pajeolmoošperrust Nákkál siijdâst Iänoduvâst. Tääl sun lii jo iäláttuvâst. Tyeji lii suu eellimvyehi, mii uáinoo suu áárvuin já elimist. Sun kieđâvuš poccust finnejum amnâsijd tyejestis. Iänááš sun kiävttá timmâ amnâsijd. Sun kuáru nisonij já almai mááccuhijd já sun lii meid čepis kođđee já vuoddui čyeldee.

Anja Kaarret já Marja-Liisa Laiti finniv kulttuurpalhâšuumees vástuppeeivi 31.3. Sajosist tijme 17–19. Marja Näkkälä palhâšume keigejuvvoo Tuodâr-Laapi luándukuávdáást Hettaast lávvárduv 25.3. tijme 13–15. Tilálâšvuođah láá áávus puohháid.

Käldee:

Kulttuuripalkintojen jakotilaisuudet 25.3. Hetassa ja 31.3. Inarissa (www.samediggi.fi)

Kove: Anja Kaarret

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Oulu šaddoviistijn kávnojeh šadoh pirrâ maailm – Uási 2

Kuovâmáánu 2026. Oulu ollâopâttuv šaddotieđâlii muorâkäärdi šaddoviistijn šadoh ruonijdeh já liäđuh, veikkâ olgon mihheen šaddoid ij šoodâgin taan ääigi ivveest. Šaddovisteh láá kyehti: Romeo,...

THL: Čuávuváá haldâttâs­paje kalga nanodiđ aalmug­jesânij jiegâlii killeel­vuođâ

Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lágádâs THL almostitij cuáŋuimáánu 23. peeivi čuávdusiävtuttâsâs čuávuváá haldâttâs ohjelmân. Iävtuttâsah láá ohtsis käävci, já toi ulmen lii nanodiđ ulmui jiegâlii...

Maaŋgah čyeigeeh lopâttii karrieeris Aanaar Juvduu­vääri saaveeh­lätteid

Aanaar SM‑kištoin kištoviehâ peesâi uáiniđ maaŋgâ valastâllee karrieer loopâ, ko áámmátlâš čuoigâm nuuvâi aainâs-uv Krista Pärmäkoskist, Katri Lylynperäst, Perttu Hyvärisiist já Markus Vuorelast. Juáháš...

WHO: Uđđâ malaria­taalhâs umogáid lii tuhhiittum

Maailm tiervâsvuotâornijdume WHO lii tuhhiittâm vuosmuu eromâšávt eskenšoddâm umogáid uáivildum malariatalkkâs. Malaria lii čuoškâi levâttem trooppisâš tavdâ, mii lii Afrikist eromâš koddee puácuvuotâ. Ive 2024...

Kolgâččij porgâškyettiđ

Pärnin mun luuhim ennuv. Muštám ko eellim kirjeráájust já kuoddim pááikán ennuv kiirjijd. Toh makkuuttii muu, jeđđejii-uv. Lâi uáli jo jiäráskittee luuhâđ puoh ”Neiti...