Sämitige kulttuurpalhâšume mieđettum Anja Kaarretân, Marja-Liisa Laitin já Marja Näkkälän

Sämitige kulttuurlävdikodde lii juáhám ive 2023 kulttuurpalhâšume kuulmâ säminisonân: Anja Kaarretân, Marja-Liisa Laitin já Marja Näkkälän. Kulttuurpalhâšume mieđettuvvoo usâhánnáá, já ton ulmen lii palhâšiđ kulttuurtahhee tâi taiđâr tubdâstâssân merhâšittee pargoost sämikulttuur oovdân.

Anja Kaarret (š. 1960) lii päärtihlâš, kote lii porgâm eellimpargoos anarâškielâlâžžân toimâtteijen. Sun lii porgâm sämikielâlii toimâttuvâst ive 1985 rääjist ađai paijeel 35 ihheed. Sun lii toimâttâm Anarâš saavâid, anarâškielâlijd párnáiohjelmijd, tv-uđđâsijd, nettiuđđâsijd já sosiaallii media materiaalijd. Sun lii toimâtteijee, kote oovded ain jieijâs siskáldâsâid, ige sun kuássin eeđâ ”ij” uđđâ ideaid.

Marja-Liisa Laiti (š. 1952) lii meddâl tyejiperrust Aanaarjuuvâ Mihkku-saajeest Ucjuuvâst. Sun lii porgâm eellimpargoos tyeje máttáátteijen. Sun oopâi jo pärnin tuoijuđ vaanhimijdis já huolhijdis iššijn. Sun lii meid äŋgiris kuálásteijee Aanaarjuuvâ alne, teikâ jiešalnees talle ko uážui val kuálástiđ.

Marja Näkkälä (š. 1952) lii meddâl pajeolmoošperrust Nákkál siijdâst Iänoduvâst. Tääl sun lii jo iäláttuvâst. Tyeji lii suu eellimvyehi, mii uáinoo suu áárvuin já elimist. Sun kieđâvuš poccust finnejum amnâsijd tyejestis. Iänááš sun kiävttá timmâ amnâsijd. Sun kuáru nisonij já almai mááccuhijd já sun lii meid čepis kođđee já vuoddui čyeldee.

Anja Kaarret já Marja-Liisa Laiti finniv kulttuurpalhâšuumees vástuppeeivi 31.3. Sajosist tijme 17–19. Marja Näkkälä palhâšume keigejuvvoo Tuodâr-Laapi luándukuávdáást Hettaast lávvárduv 25.3. tijme 13–15. Tilálâšvuođah láá áávus puohháid.

Käldee:

Kulttuuripalkintojen jakotilaisuudet 25.3. Hetassa ja 31.3. Inarissa (www.samediggi.fi)

Kove: Anja Kaarret

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Tutkâmuš: Miäđušijnijn lii ollâ tääsi čuolmâ­čuávdim­nahcâ 

Uđđâ tutkâmuš čáittá, ete miäđušijneh áppádeh čuávdiđ muálkkáás čuolmâid, maid toh iä lah ovdil kuáhtám. Oulu ollâopâttuv, Helsig ollâopâttuv já Turku ollâopâttuv totkei tutkâmušâst selvâttuvvojii...

Taažâ ruvnâprinses Mette-Maritân lii tohhum kepis­sirdem

Taažâ ruvnâprinses Mette-Maritân lii tohhum kepissirdem, já čuopâdâs lii luhostum pyereest, almoot Taažâ kunâgâsviste koskoho tiäđáttâsâstis. Mette-Marit čuopâdui Oslo ollâopâttâhlii pyecceiviäsust Rikshospitaletist, já taan...

Brasilia arvemeecij čuop­pâmeh kiäp­pánii tijmá

Arvemeecij čuoppâmeh Brasiliast kiäppánii tijmá čielgâsávt. Čuoppâmeh láá tääl ucemuu täsistis ive 2019 maŋa, muštâl mittedemornijdume MapBiomas, mii lii kárttám meecijd ive 2019 rääjist. MapBiomas...

Tanska looppât šoovij kirur­gisijd kastraa­tioid ive 2030, Suomâ ij valagin

Tanska áigu luoppâđ šoovij kirurgisijn kastraatioin ive 2030 aalgâ rääjist. Kirurgisii kastraatio sajan puátá immunokastraatio ađai kastraatio puáhuttâsâiguin, moh estih oresšave suhâjuátkimahan šoddâm. Tanska lii...

Tiäđualmostittem staatâ­palhâ­šumeh 2026 láá juohhum – Finnejeijen eereeb iärrás syem­miliih wiki­pedisteh sehe Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdât­tâm­komis­sio komis­saareh

Tieđâ- já kulttuurminister Mari-Leena Talvitie juovij ive 2026 tiäđualmostittem staatâpalhâšuumijd kesimáánu 8. peeivi Oulu kaavpugtáálust. Palhâšumeh mieđettuvvojii ohtsis čiččâm. – Tiäđualmostittem lii demokratia kuávdáš vuáđu....