Ulmui toimâ hettee kaavpug­uárrei čuolmâ­čuávdim­naavcâ

Oulu já Chester ollâopâttuvâi tutkâmušâst selvâttui, maht ulmui piäiválâš toimâ tego väzzim já pyeráinvyeijim sehe pennui mieldiorroom vaigutteh uárrei čuolmâčuávdimnaahcân. Tađe várás totkeeh tolvuu Oulu kaavpug muorâstuvváid kaasâid, moi siste lijjii pähkineh. Uárreeh kolgii kesâččiđ já sajâdiđ tiätu virruid, vâi toh finnejii pähkinijd meddâl kaasâin. Siämmáá ääigi pirrâsist lihâdii ulmuuh. Tutkâmušân väljejuvvojii 64 uárred.

Čuolmâčuávdimnahcâ lii luánduelleid tehálâš cevzimvyehi. Uárreid tot puáhtá merhâšiđ muorâstuvâst miänástume já naavcâ kavnâđ raavvâd. Uđđâ háástui čuávdim ulmui aldasijn váátá mušto kevttim, miärádâsâi toohâm já lattim heiviittem.

Tutkâmuš puátuseh čaittii, ete kaavpuguárree piergee purrâmâšskappumân lohtâseijee pargopittáin tađe hyenebeht, mađe eenâb láá ulmuuh pirrâsist. Eromâšávt sierâdemkieddi saje aldasijn hettij uárreid.

Olâttâssân totkeid poođij tot, ete pennui mieldiorroom huáputtij uárrei čuolmâčuávdim vuossâmuu keččâlmist. Taat čuujoot máhđulávt toos, ete uárreeh irâttii jotelubbooht finniđ pähkinijd, ovdil ko uhke ađai peenuv poođij meendu alda. Huápust toimâm merhâšij kuittâg táválávt hyenebijd puátusijd.

Oulu ollâopâttuv dooseent Olli Loukola muštâl, ete tutkâmušjuávhu kamerah čaittii, ete masa kyehti kuálmádâs ulmuin luoštii pennus luovâs, veikkâ kaavpug muorâstuvâin pennuuh kolgâččii leđe lääbžist. ”Maŋgâseh iä oro ibbeerdmin, ete pennui rijjâ lihâdem sáttá stressađ kaavpug luánduelleid.” Loukola tuáivu, ete uđđâ tutkâmuš išedičij tiäđulâšvuođâ lasettem aargâ uccâ valjiimij vaiguttâsâin elleid.

Uárrest lii šoddâm ain eenâb kaavpugellee. Tondiet ko puáris meecih já tai purrâmâš‑ já syejisajeh láá kiäppánâm, uárreeh láá sirdâšum kaavpugij muorâstuvváid já päikkišiljoid. Totkeeh tiädutteh, ete elleid huámášumán väldimáin kaavpugvuáváámist já piäiválijn taavijn ulmuuh pyehtih kepidiđ ellei taarbâšmettumis tedduid. Loukola mield ovdâmerkkân muorâstâhkuávluid puávtáččij sundáttâllâđ tienuuvt, ete luánduelleid váldáččij tobbeen pyerebeht huámášumán. ”Tohon puáhtá rähtiđ veikkâba ruánáávaavlijd, moh adeleh uárreid já eres-uv luánduelleid máhđulâšvuođâ jotteeđ saajeest nuubán”, sun iävtut.

Käldeeh:

Kaupunkioravien ongelmanratkaisukyky häiriintyy ihmisten läheisyydessä (www.oulu.fi)

Tutkijat tekivät oraville älykkyystestejä oululaispuistoissa – koirien läsnäololla oli yllättävä vaikutus tuloksiin (yle.fi)

Kove: Atte Oksanen

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Uđđâ oppâmate­riaaleh alda­luándu ellein láá almostum anarâš­kielân

Suomâ elleisuojâlemseervi SEY almostittem oppâmateriaaleh aldaluándu ellein láá almostum tääl meid anarâškielân. Oppâmateriaaleh láá vuávájum eromâšávt arâšoddâdmân já vyeliškoovlâi máttááttâsân, já taid puáhtá kevttiđ...

Sämitigge lii almostittám uđđâ anarâš­kielâlijd oppâ­materi­aalijd – Tiäddu eenikielâlij mate­ri­aalist

Sämitigge lii porgemáánu ääigi almostittám ennuv uđđâ oppâmateriaal anarâškielân. Oppâkirjeráiđu Virkkuuvääri tievâsmittoo Virkkuuvääri 6 ‑kirjijn, mii lii uáivildum anarâškielâláid kuuđâd luoka uáppeid eenikielâ já kirjálâšvuođâ luhâmân....

Kuobžâ- já čäcilodde­pivdo älgih onne

Kuobžâpivdo aalgij onne tállân koskâiijâ maŋa. Čäciluudijd uážžu pivdeđ tijme 12 maŋa. Kuobžâid uážžu oppeet pivdeđ puásuituálukuávlu máddáábeln ive 2023 maŋa. Suomâ pivdoelleekuávdáš lii mieđettâm ohtsis...

Kiinast ostum pakettij meeri kiäp­pánij čielgâ­sávt uđđâ tulli­máávsu tiet

Syeinimáánu aalgâst EU:st poođij vuáimán uđđâ kuulmâ euro tullimáksu tagaráid EU ulguubeln puáttee vuolgâttâssáid, moi árvu lii enâmustáá 150 eurod. Tuuli vorâs statistiikij mield...

Kumkvatmarmelaad

Kumkvat lii vissâ tunjin uđđâ sääni? Nuuvt munjin-uv. Mun teivim toos sattum mield jieččân kievkkânist ko lehâstim suullân kilupele teddee sehhii, mon ruonâskävppijâs skeŋkkij...