THL oovded ravvuid romanij eettisii já siärvusân vuáđuduvvee tutkâmân

Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lágádâs THL oovded romanijd kyeskee tutkâmân ravvuid, moi ulmen lii nanosmittiđ luáttámuš totkei já romanisiärvus kooskâst já lasettiđ siärvus merhâšume tutkâmist. Koččâmušâst láá maailm vuossâmuuh taansullâsiih ravvuuh eidu romanij tutkâmân. Pargo ovdâmerkkân kiävttojeh sämitutkâmuš eettisiih ravvuuh, moh almostuvvii moonnâm ive.

 – Mii ulmen lii, ete tutkâmuš palvâl siärvus já ete siärvus eromâš jiešvuođah váldojeh huámášumán ubâ tutkâmproosees ääigi, muštâl THL tutkâmprofessor Anu Castaneda.

Romanitutkâmuš eettisiih ravvuuh stivrejeh ovdâmerkkân tiäđunuurrâm. Toh tievâsmiteh ollâopâttuvâi já tutkâmlágádâsâi almolijd eettisijd vuáđujurduid, nuuvt ete tutkâmušâst kieđâvuššojeh meid eromâšávt romanijd kyeskee koččâmušah já uáinuh.

– Jis tutkâmuš ij vääldi huámášumán siärvusân vuáđuduvvee uáinu, te tot sáttá joba hiäjusmittiđ vuáruvaikuttâs já lasettiđ epiluáttámuš. Tääl valmâštâllâm vyelni leijee ravvuuh tuárjuh totkeid, vâi sij mättih rähtiđ tagarijd tutkâmušâid, moh láá ävkkin puoh uásipeelijd, iätá THL eromâštotkee Marko Stenroos.

Ravvuuh ovdeduvvojeh oovtâst romanisiärvusáin

Eettisijd ravvuid ovdedeh akateemisâš äššitobdeejuávkku já romanijd kyeskee pargo äššitobdei juávkku, moos kuleh maŋgâ áámmátlii, kiäin lii romanituávááš. Tággáár porgâmvyehi visásmit, ete jieškote-uvlágáneh uáinuh váldojeh huámášumán já ete meid romanisiärvus finnee tiäđu eettisii tutkâmuš vuáđujurduin.

Akateemisii äššitobdeejuávhu jođetteijen lii máttááttâsneuvos Henry Hedman. Värisaavâjođetteijen lii Anu Castaneda já čällen Marko Stenroos.

Eettisii ravvui ovdedem lii ohtâ uási haavâst, mon ulmen lii nanosmittiđ enâmânvärrejeijei, olmooškäävpi uuhrij já romanij uásálâšvuođâ já täsiáárvu. Uási haavâ ruttâdmist puátá Euroop unionist. Romanijd kyeskee tutkâmuš lasseen ravvuuh pyehtih onnuđ ävkkin meid eres kulttuurláid já etnisáid ucceeblovvoid kyeskee tutkâmist.

Käldee:

THL kehittää ohjeita eettiseen ja yhteisölähtöiseen romanitutkimukseen (thl.fi)

Kove: AdiJapan (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Maaŋgah čyeigeeh lopâttii karrieeris Aanaar Juvduu­vääri saaveeh­lätteid

Aanaar SM‑kištoin kištoviehâ peesâi uáiniđ maaŋgâ valastâllee karrieer loopâ, ko áámmátlâš čuoigâm nuuvâi aainâs-uv Krista Pärmäkoskist, Katri Lylynperäst, Perttu Hyvärisiist já Markus Vuorelast. Juáháš...

WHO: Uđđâ malaria­taalhâs umogáid lii tuhhiittum

Maailm tiervâsvuotâornijdume WHO lii tuhhiittâm vuosmuu eromâšávt eskenšoddâm umogáid uáivildum malariatalkkâs. Malaria lii čuoškâi levâttem trooppisâš tavdâ, mii lii Afrikist eromâš koddee puácuvuotâ. Ive 2024...

Kolgâččij porgâškyettiđ

Pärnin mun luuhim ennuv. Muštám ko eellim kirjeráájust já kuoddim pááikán ennuv kiirjijd. Toh makkuuttii muu, jeđđejii-uv. Lâi uáli jo jiäráskittee luuhâđ puoh ”Neiti...

Anarâš aavis taarbâš kesičalluid

Taam čalluu čälidijn láá pessijááh. Aavis jurduuh láá kuittâg jo kesiluámust, suullân kesi-syeinimáánust. Toimâtteijeeh tarbâšeh luámu, mut Anarâš aavis liijká ferttee almostuđ. Kesiluámu várás...

Taažâ ive museo 2026 lii Saemien Sijte

Maadâsämmilâš museo já kulttuurkuávdáš Saemien Sijte lii väljejum Taažâ ive 2026 museon. Palhâšume juohhui aalmuglii museočuákkimist Kirkkonjaargâst cuáŋuimáánu 14. peeivi. Áinon maadâsämmilâžžân museon Saemien...