THL oovded ravvuid romanij eettisii já siärvusân vuáđuduvvee tutkâmân

Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lágádâs THL oovded romanijd kyeskee tutkâmân ravvuid, moi ulmen lii nanosmittiđ luáttámuš totkei já romanisiärvus kooskâst já lasettiđ siärvus merhâšume tutkâmist. Koččâmušâst láá maailm vuossâmuuh taansullâsiih ravvuuh eidu romanij tutkâmân. Pargo ovdâmerkkân kiävttojeh sämitutkâmuš eettisiih ravvuuh, moh almostuvvii moonnâm ive.

 – Mii ulmen lii, ete tutkâmuš palvâl siärvus já ete siärvus eromâš jiešvuođah váldojeh huámášumán ubâ tutkâmproosees ääigi, muštâl THL tutkâmprofessor Anu Castaneda.

Romanitutkâmuš eettisiih ravvuuh stivrejeh ovdâmerkkân tiäđunuurrâm. Toh tievâsmiteh ollâopâttuvâi já tutkâmlágádâsâi almolijd eettisijd vuáđujurduid, nuuvt ete tutkâmušâst kieđâvuššojeh meid eromâšávt romanijd kyeskee koččâmušah já uáinuh.

– Jis tutkâmuš ij vääldi huámášumán siärvusân vuáđuduvvee uáinu, te tot sáttá joba hiäjusmittiđ vuáruvaikuttâs já lasettiđ epiluáttámuš. Tääl valmâštâllâm vyelni leijee ravvuuh tuárjuh totkeid, vâi sij mättih rähtiđ tagarijd tutkâmušâid, moh láá ävkkin puoh uásipeelijd, iätá THL eromâštotkee Marko Stenroos.

Ravvuuh ovdeduvvojeh oovtâst romanisiärvusáin

Eettisijd ravvuid ovdedeh akateemisâš äššitobdeejuávkku já romanijd kyeskee pargo äššitobdei juávkku, moos kuleh maŋgâ áámmátlii, kiäin lii romanituávááš. Tággáár porgâmvyehi visásmit, ete jieškote-uvlágáneh uáinuh váldojeh huámášumán já ete meid romanisiärvus finnee tiäđu eettisii tutkâmuš vuáđujurduin.

Akateemisii äššitobdeejuávhu jođetteijen lii máttááttâsneuvos Henry Hedman. Värisaavâjođetteijen lii Anu Castaneda já čällen Marko Stenroos.

Eettisii ravvui ovdedem lii ohtâ uási haavâst, mon ulmen lii nanosmittiđ enâmânvärrejeijei, olmooškäävpi uuhrij já romanij uásálâšvuođâ já täsiáárvu. Uási haavâ ruttâdmist puátá Euroop unionist. Romanijd kyeskee tutkâmuš lasseen ravvuuh pyehtih onnuđ ävkkin meid eres kulttuurláid já etnisáid ucceeblovvoid kyeskee tutkâmist.

Käldee:

THL kehittää ohjeita eettiseen ja yhteisölähtöiseen romanitutkimukseen (thl.fi)

Kove: AdiJapan (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Haldâttâsâst vižže sosiaal- já tiervâsvuotâ­ornij­duvâi torjui kriterijn

Haldâttâs vižástâl Sosiaal- já tiervâsvuotâ­ornijduvâi toorjâkuávdáá (STEA) torjui kriterijn. Vižže šoodâi moonnâm oho vuossaargâ ko sosiaal- já tiervâsvuotâ­minister Wille Rydman (Vuáđus.) iävtuttij torjui mieđeetmân...

Sämitigge lii asâttâm kulmâ uđđâ lävdi­kode sämmilij jieš­haldâšem naanood­mân

Sämitigge asâttij taan ive kuálmád čuákkimstis uđđâ pargo-oornig mield kulmâ uđđâ lävdikode loppâvaaljâpajan. Uđđâ lävdikodeh láá arâšoddâdem­lävdikodde, aalmugijkoskâsij algâaalmug- já EU‑aašij lävdikodde sehe tutkâmeettisâš...

Mozart ovddiist tubdâ­mettumis muusik kavnui Pariisi aalmug­lâš­kirje­ráájust

Ranskalâš muusiktiettee François-Pierre Goy lii kavnâm ovdil tubdâmettumis nuotâstâsâid Wolfgang Amadeus Mozartist. Koččâmuš lii čiččâm pittáást, moh láá čallum huuilun já haarpun. Toh láá...

Tutkâmuš: Miäđušijnijn lii ollâ tääsi čuolmâ­čuávdim­nahcâ 

Uđđâ tutkâmuš čáittá, ete miäđušijneh áppádeh čuávdiđ muálkkáás čuolmâid, maid toh iä lah ovdil kuáhtám. Oulu ollâopâttuv, Helsig ollâopâttuv já Turku ollâopâttuv totkei tutkâmušâst selvâttuvvojii...

Taažâ ruvnâprinses Mette-Maritân lii tohhum kepis­sirdem

Taažâ ruvnâprinses Mette-Maritân lii tohhum kepissirdem, já čuopâdâs lii luhostum pyereest, almoot Taažâ kunâgâsviste koskoho tiäđáttâsâstis. Mette-Marit čuopâdui Oslo ollâopâttâhlii pyecceiviäsust Rikshospitaletist, já taan...