THL oovded ravvuid romanij eettisii já siärvusân vuáđuduvvee tutkâmân

Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lágádâs THL oovded romanijd kyeskee tutkâmân ravvuid, moi ulmen lii nanosmittiđ luáttámuš totkei já romanisiärvus kooskâst já lasettiđ siärvus merhâšume tutkâmist. Koččâmušâst láá maailm vuossâmuuh taansullâsiih ravvuuh eidu romanij tutkâmân. Pargo ovdâmerkkân kiävttojeh sämitutkâmuš eettisiih ravvuuh, moh almostuvvii moonnâm ive.

 – Mii ulmen lii, ete tutkâmuš palvâl siärvus já ete siärvus eromâš jiešvuođah váldojeh huámášumán ubâ tutkâmproosees ääigi, muštâl THL tutkâmprofessor Anu Castaneda.

Romanitutkâmuš eettisiih ravvuuh stivrejeh ovdâmerkkân tiäđunuurrâm. Toh tievâsmiteh ollâopâttuvâi já tutkâmlágádâsâi almolijd eettisijd vuáđujurduid, nuuvt ete tutkâmušâst kieđâvuššojeh meid eromâšávt romanijd kyeskee koččâmušah já uáinuh.

– Jis tutkâmuš ij vääldi huámášumán siärvusân vuáđuduvvee uáinu, te tot sáttá joba hiäjusmittiđ vuáruvaikuttâs já lasettiđ epiluáttámuš. Tääl valmâštâllâm vyelni leijee ravvuuh tuárjuh totkeid, vâi sij mättih rähtiđ tagarijd tutkâmušâid, moh láá ävkkin puoh uásipeelijd, iätá THL eromâštotkee Marko Stenroos.

Ravvuuh ovdeduvvojeh oovtâst romanisiärvusáin

Eettisijd ravvuid ovdedeh akateemisâš äššitobdeejuávkku já romanijd kyeskee pargo äššitobdei juávkku, moos kuleh maŋgâ áámmátlii, kiäin lii romanituávááš. Tággáár porgâmvyehi visásmit, ete jieškote-uvlágáneh uáinuh váldojeh huámášumán já ete meid romanisiärvus finnee tiäđu eettisii tutkâmuš vuáđujurduin.

Akateemisii äššitobdeejuávhu jođetteijen lii máttááttâsneuvos Henry Hedman. Värisaavâjođetteijen lii Anu Castaneda já čällen Marko Stenroos.

Eettisii ravvui ovdedem lii ohtâ uási haavâst, mon ulmen lii nanosmittiđ enâmânvärrejeijei, olmooškäävpi uuhrij já romanij uásálâšvuođâ já täsiáárvu. Uási haavâ ruttâdmist puátá Euroop unionist. Romanijd kyeskee tutkâmuš lasseen ravvuuh pyehtih onnuđ ävkkin meid eres kulttuurláid já etnisáid ucceeblovvoid kyeskee tutkâmist.

Käldee:

– THL kehittää ohjeita eettiseen ja yhteisölähtöiseen romanitutkimukseen (thl.fi)

Kove: AdiJapan (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Anarâškielâ servi juhlo 40‑ihásii tooimâs – Almottât juhlijd!

Anarâškielâ servi tiävdá 40 ihheed. Servi juhlo šoddâmpeivive kyevti peeivi ääigi. Skammâmáánu 21. peeivi uárnejuvvoo kielâseminaar, já skammâmáánu 24. peeivi vist tuálloo seervi váldujuhle. Luuvâ vuoluubeln...

Sämmilij mainâ­seh paja­neh kuávdáš sajan Helsig kaavpug­museo já Kulttuur­kuávdáš Caisa čáitál­du­vâin

Helsigist ässee sämmilij taaiđâ já vuáttámušah láá uáinusist Helsig kaavpugmuseo já Kulttuurkuávdáš Caisa uđđâ čáitálduvâin. Toh láá uási Helsig kaavpug ohjelmubâlâšvuođâst, mon ulmen lii,...

Haldâttâs soovâi 60 miljovn euro toorjâ­paket­tist puáldá­muš­amnâ­sij ollâ hade tiet – Ij jur oinuu bensin­sajat­tuvâin

Haldâttâs lii sooppâm tooimâin, moiguin tot västid puáldámušamnâsij hoodij paijaanmân. Pirâs- já šoŋŋâdâhminister Sari Multala (kok.) muštâlij ääšist onne toimâtteijeid ovdâskoddeest. Toorjâpakkeet lii ohtsis 60...

Kielâ­ohhoost kielâ­pajan

Lii suotâs, et sämikielah finnejeh saje ohtsâškoddeest já et toh kullojeh já uáinojeh eenâb. Nuuvt tot kalga-uv moonnâđ. Mut muu pargoost ohtâ okko lii...

Siberiast puát­tám vapi­teh imâš­titteh Suo­mâst

Suomâst láá majemuu love ive ääigi maŋgii oinum uđđâ sorvâelleešlaajah. Moonnâm tove čohčâmáánu pelimuddoost Viitasaarist oinui härvinâš siberiavaapiit (Cervus canadensis sibiricus). Vapiteh láá oinum...