Kielâ, mii ij kuássin jáámmám lii anarâškielâ nooveelantologia, mii almostui ive 2023. Fabrizio Brecciaroli lii toimâttâm já Anarâškielâ servi lii kuástidâm taam nooveelčuágálduv. Novelleh láá enâbiššáá rävisulmuid čallum, veik motomeh novelleh heivejeh kal nuorâbáid-uv lohheid. Nooveelantologiast láá oovce čällee čäällim teevstah, ohtsis käävcinubáloh pittád.
Kirje mainâseh jođetteh lohheid maaŋgâlágánáid fiäránáid pirrâ maailm já joba pirrâ maailmubâlâšvuođâ. Lohhee puáhtá kavnâđ jieijâs Uŋgar kááđuin teikâ monâmin čuárvih käŋŋirist teatterân Sveeicist. Mainâsij tábáhtusah sajaduveh tááláá ááigán já joba kuhás puátteevuotân.
Čälleeh muštâleh uáli uccáá moonnâm ääigist. Taat lii šiev uđđâ uáinu maaŋgâi tovlái aaigij muštâlusâi maŋa. Kirje nommâ Kielâ, mii ij kuássin jáámmám kovvee muu mielâst pyereest, mii taan kirje viestâ lii: anarâškielâ ij lah tuše tovláá ääigi kielâ. Anarâškielâ lii tááláá ääigi já puátteevuođâ kielâ, mii iälá já muttoo ubâ ääigi. Mainâsijn iteh onnáá peeivi eellim já juurdâmaailm.
Nooveelčuágálduvâst kávnojeh maaŋgâmuđusiih teevstah, ađai juáhážân kávnoo miinii. Maŋgii lohhee olâttuvvoo, ko loppâčuávdus lii-uv aaibâs nubemuáđusâš ko maid sun mainâs aalgâst vuárdá. Olmooškoskâvuotâmaainâs muttoo-uv scifi-fiäránin, teikâ mainâs uáivipersovn huámmáš-uv, ete optiikkár teivâdem saajeest sun teeivâi-uv psykiatráin.
Šiev čaalâ koccát tubdâmušâid. Mun lam povvâstâm, jiärástum já meid kal čiärustâm-uv taan čuágálduv mainâsijd luvâdijnân. Mieldieellim tai mainâsijgijn lii lamaš älkkee munjin. Mainâseh láá koccááttâm maaŋgâid muštoid jieččân nuorâvuođâst, vuosârähisvuođâst já meid váimumurrâšijn. Mun oskom, ete vissásávt mij puohah lep feerim tyeid siämmáid eellimstân.
Mun lam kuittâg eromâš ilolâš tast, ete nooveelčuágáldâh siskeeld meid maaŋgâid humoristlijd já šievmielâlijd čalluid. Tagareh čalluuh puávtáččii leđe eenâb-uv. Taat nooveelantologia čielgâsávt kovvee, maggaar anarâšâi eellim lii onnáá peeivi. Moonnâm äigi ij lah vájáldum já maddârij äärbi kunnijâttem uáinoo čalluin, mutâ eellim ij lah orostâm tovláá ááigán.
Nooveelantologia kielâ lâi tyellitälli ucánjáhháá hástulâš munjin, ko mun lam esken nube ive anarâškielâ uáppee Oulu ollâopâttuvâst, mutâ hástusijttáá ij oopâ olmânáál. Mun vuálávijvejim vädis saanijd, maid mun tärhistim maŋeláá. Mudoi luuhâm ličij lamaš meendu hiđes. Mun čaallim pajas meid hitruus eđâlduvâid sehe saanijd, moh sättih leđe ávháliih jyehipiäiválii elimist já tiäđust-uv meid jieččân teevstâin.
Mun avžuuttâm lieggâsávt taam kirje puohháid, kiäh halijdeh luuhâđ maaŋgâpiälálijd teevstâid. Kielâ, mii ij kuássin jáámmám -nooveelantologia kielâ sáttá leđe váhá ereslágán ko tovláin muštâlusâin, mutâ tothân lii ellee kielâ merkkâ, ko uđđâ säänih šaddeh já kielâ muttoo ääigi mield.
Kove: Fabrizio Brecciaroli