Haenyeoh – kuálás­teijeeh já pirâs­suojâ­leijeeh

Korea njargâeennâm máddáábeln lii Maadâ-Korean kullee Jeju-nommâsâš suálui, kost puáris nisoneh pyehčih merâpoonán iälámâšâs já pirâssuojâlem tiet. Sij láá haenyeoh, ”meerâi nisoneh”.

Haenyeo-kulttuur lii maŋgâčyet ihheed puáris. Haenyeoh láá čepis puohčâleijeenisoneh, kiäh čuággih merâponneest merâäimisäpligijd, merâmaarfijd, sierâlágánijd šlieddâelleid já merâtiäpuid vyebdim várás. Sij pyehtih puohčâđ joba 15 meetter jieŋŋâlvuotân, mutâ sij iä keevti happivuovdâid. Ko haenyeoh láá pajanâm čäsuáiván, te sij lyeštih tiätu njurgâsjienâ, sumbisori. Haenyeoh muštâleh, ete taat iššeed luovâsmittiđ čiđđâdioksid sii kiäppáin.

Haenyeoh hárjuttâlškyeteh puohčâm jo nuorrân. Sij pargeh nuuvt kuhháá ko pisoh tiervâsin. Tááláá ääigi puárásumos haenyeo lii 95-ihásâš nissoon, kote jooskâi porgâmist 90-ihásâžžân. Kulttuur lii kuittâg uhkedum, tastko nuorah iä innig šoodâ haenyeon. Ive 1966 haenyeoh lijjii áárvu mield 24 000. Ive 2023 sij lijjii tuše 2 800. Iänááš ulmuuh láá paijeel 70-ihásiih.

Ive 2016 Jeju-suolluu haenyeo-kulttuur lasettui UNESCO olmooškode immateriaallii kulttuuräärbi luvâttâlmân. Jiešhaaldâtlii suolluu haldâttâs mield kulttuur oovdâst suolluu já aalmug jiegâ. Haenyeo-kulttuur oovded meid kilelis ovdánem já nisonij sajattuv ohtsâškoddeest.

Haenyeoh aneh huolâ nubijnis já meerâst

Siärvuslâšvuotâ já hiäjubij suojâlem láá teháliih haenyeo-kulttuurist. Halmeoni bada, ”ákkumeerâ”, lii cuávis kuávlu, mii lii väridum puárásumosáid haenyeoid. Návt sij iä taarbâš porgâđ innig nuuvt korrâsávt. Ton lasseen haenyeoin láá ohtii teikâ kuohtii mánuppaajeest ohtsiih peeivih, kuás sij jyehih salâsis táásá puohháid.

Haenyeoh láá juohhum kuulmâ táásán sii hárjánem mield: hagun, junggun já sanggun. Hárjánâm sanggun-puohčâleijeeh tuáimih máttáátteijen. Ton lasseen perruuh, škoovlah, páiháliih kuálástemuásádâhkodeh já jieškote-uvlágáneh haenyeo-seervih jyehih tiäđu. Haenyeoin lii valjeeht ärbivuáválâš tiätu meerâst, merâellein já šooŋâst.

Suojâlem kuáská luándun-uv. Haenyeoh iä čuági merâelleid talle ko toh lasaneh iäge sij čuági liijkás uccâ elleid. ”Mij cevzip čuággimáin já vyebdimáin merâelleid, mutâ mij meiddei suojâlep taid. Mij čäittip, maht ulmuuh já luándu pyehtih eelliđ oovtâst”, iätá Myeonghyo Go. Sun lii haenyeo já áásá Iho-dong siijdâst. Tobbeen lii siärvus, moos kuleh 13 haenyeod.

Myeonghyo lii pirâssuojâleijee já aalmuglâštiettee. Sun lii rijjâtátulâš Paran Ocean Citizen Science Centre -aalmuglâšseervist, mii totká meerâi nubástusâid Jeju kuávlust. Myeonghyo mield merâtiäpuh láppojeh kuávlust já toi maajeeld šlieddâelleeh, moh poreh merâtiäpuid. Sun lii meiddei huámášâm kooraalšlaajâid, moh táválávt eelih trooppisii čääsist.

Sanghoon Yoon, kiän enni lâi haenyeo, lii raavâadeleijee siämmáá seervist. Sun muštâl, ete šoŋŋâdâhnubástus muttá Jeju merâpirrâs. Sanghoon mield meerâ liegâsvuotâ paijaan 2,5-kiärdásávt já uđđâ šlaajah puátih algâalgâlij šlaajâi sajan.

– Kuálmádâs Jeju meerâst lii tuššâdum. Taat ij lah innig šoŋŋâdâhnubástus peic šoŋŋâdâhkriisâ. Mutâ mij ferttip tuođâi meridiđ, lii-uv taat kriisâ vâi máhđulâsvuotâ ovdištiđ já suojâliđ, Sanghoon iätá.

Jeju-suálui lii suojâlum maaŋgânáál. Tobbeen láá 18 njeešij suojâlemkuávlud, 16 merâekosysteem suojâlemkuávlud, kulmâ merâšlaajâi suojâlemkuávlu já ohtâ merâenâdâhkuávlu. Jeju luándu lii meiddei UNESCO maailmärbiluvâttâlmist.

Hiätu kiäsutteijeevuođâst

Majemui iivij haenyeoh láá kulostum. Uásisuijân taas lii tot, ete ubâ korealâš kulttuur kiäsut ain eenâb maailmist. Haenyeoin-uv láá rahtum maŋgâ ohjelm. Myeonghyo mield kiäsutteijeevuotâ ij lah lamaš ain pyerrin sijjân. Sun iätá, ete toh, kiäh mainâsteh haenyeoin, čäittih tuše tiätu aašijd haenyeoin já kyeđih tehálumosijd aašijd meddâl.

Vistig Myeonghyo šoodâi sorolâžžân, ko iärráseh kevttii haenyeoid mainâsijnis. Maŋeláá sun kuittâg keksij, ete sun puávtáččij anneeđ haenyeoi kiäsutteijeevuođâ ävkkin já mainâstiđ puigâ mainâs. ”Munjin tot lii maainâs, mii vuáđuduvá kuhes ärbivuáhán, mast mij piäluštep hiäjuid – sehe mii siärvus já luándu”, Myeonghyo iätá.

Myeonghyo haalijd kevttiđ haenyeoi kiäsutteijeevuođâ toos, ete ráhtojeh aalmuglâštiettei juávkku já škovlâ, mii máttát meerâ ekologia.

Käldeeh:

Culture of Jeju Haenyeo (women divers) (ich.unesco.org)

South Korea’s female freedivers: TV has made stars of the haenyeo but what is their real story? (www.theguardian.com)

Culture of Haenyeo Women Divers (www.visitjeju.net)

Korea’s Troubled Waters: Traditional Women Divers Protecting an Ocean in Crisis (www.cultureunplugged.com)

Kove: 김형찬 (Wikimedia commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Mätkiporgâmuš – Uási 3 ađai maht munnuu peerâ selvân kuhes auto­maađ­hijn

Mun lam ovdebáin Mätkiporgâmuš-blogiteevstâin (Uási 1, Uási 2) muštâlâm, ete mii peerâ viättá uáli ennuv ääigi autost. Taan keerdi mun čálám eenâb-uv párnái porgâmušâin. Párnáigijn jotteem...

Merâmääđhih Hailuoton láá páác­cám historján

Keesi aalgâst poođij váhá olâtteijee uuđâs, ete uđđâ maađij Oulunsalo Riutunkari já Hailuoto kieldâ kooskâst valmâštuvá jo kesimáánu loopâst. Ovdil lâi arvâlum, ete tot...

Mij ferttiiččijm väldiđ pirâs­tiettuin huámá­šumán sierâ­lágá­nijd kulttuu­rijd já kielâid

Čällee: Martti Rajamäki Mun lam luuhâm pirâstiettuid ja valmâštum filosofia maisterin. Mun lam aiccâm, ete távjá ulmuuh iä vääldi pirâstiettuin huámášumán sierâlágánijd kulttuurijd. Mun porgim...

Algâkeesi uđđâ lodde­suhâ­puolvâ čalga

Keesi lii puáttám já ton mield láá puáttám meid puohlágáneh tábáhtusah, maid lii ilo čuávvuđ. Jiemge uáivild kulttuurfestivaalijd tâi muorâstâhpiknikijd, peic luándu jieijâs tábáhtuumijd,...

Anarâš aavis toimâttâs­kodde páácá kesi­luámun

Anarâš aavis toimâttâskoddeest álgá kesiluámu. Toimâttâskodde máccá paargon porgemáánu lovváád peeivi. Luámu ääigi Anarâš aavis ij čuávu uđđâsijd, mut tast huolâhánnáá aavis almostit ain uđđâ...