KalPa ađai Kalevan Pallo lii Suomâ uđđâ jieŋâskiärrumiäštár

KalPa lii vuáittám jieŋâskiäru suomâmiäštárvuođâ jiäráskittee kuuđâd fiinaalspeelâ maŋa Lappeenrantast. Ive 1929 vuáđudum KalPa vuástá jieŋâ alne lâi lappeenrantalâš Saimaan Pallo ađai SaiPa. KalPa vuoitij fiinaalrááiđu 4–2. Taat lii vuossâmuš suomâmiäštárvuotâ kuopiolii juávkun.

KalPa ličij puáhtám čuávdiđ miäštárvuođâ jo vástuppeeivi Kuopiost, mut SaiPa lâi talle pyereeb. Lávurduv KalPa vuoitij fiinaalrááiđu kuuđâd speelâ 2–3 Lappeenrantast, já tienuuvt tot peesâi juhlođ miäštárvuođâ. Čuávdus poođij eskin jotkâuásist talle ko Filip Westerlund čooskij skiäru moolân. Eidusâš spellâmäigi lâi nuuhâm numerijgijn 2–2, ko KalPa lâi tassim speelâ tuše muáddi miinuut ovdil speelâ loopâ.

Taan ive jieŋâskiäru SM-liiga fiinaalráiđu lii lamaš historjálâš, tastko kuohtuuh juávhuh láá Nuorttâ-Suomâst. Moonnâm keerdi SM-kolle moonâi Nuorttâ-Suomân ive 1928, ko Viipurin reipas vuoitij tom.

Taan paje SaiPa välmejeijen lii lamaš legendaarlâš Raimo ”Raipe” Helminen, kote lii pegâlmâs olmooš jieŋâskiärrumaailmist. SaiPast lii lamaš eromâš pyeri paje, já Helminen lii finnim juávhu ovdániđ pyereest. SaiPa ij lam ovdil kuássin lamaš finalist. Tot lâi tuše vuáittám oovtâ proonsi ive 1966. KalPa vist lâi jo lamaš finalist kuohtii iivij 1991 já 2017, mut táppái kuohtuin. Kyevti silbâmiitaal lasseen KalPa vuoitij oovtâ proonsi ive 2009. Tot lii meiddei vuáittám vuáđuspellâmrááiđu ohtii ive 2012.

Käldeeh:

– Mikä mahdollistaa KalPan ylivoiman? Teemu Hartikainen ja Topi Nättinen avaavat – ”Jopa todella harvinaista Suomessa” (yle.fi)

– SaiPa 2–3 KalPa (liiga.fi)

– Jääkiekon SM-sarja ja SM-liiga vuosi vuodelta (records.finhockey.fi)

Kove: JuhoJu (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Vuáládâh­eennâm­liih tuáhtáreh väätih jieijâs äšši­gâš­šáid lase tiäđu šoohân­mist: Maŋgâsist meendu optimis­tisâš uáinu äpit­teem­min šoddâ­mist

Vuáládâhenâmijn šoovâtmân spesialistum tuáhtáreh já gynekologeh väätih aalmuglii tieđettemkampanja, mon ulmen ličij lasettiđ tiäđu šoohânmist já estiđ epirealistlijd vuárdámušâid äpitteemmin šoddâmist. Tuáhtáreh láá čáállám ávus...

MM-jyelgipáálu niäljá­dâs­finaleh láá spellum

MM-jyelgipáálu niäljádâsfinaleh spiällojii syeinimáánu 9.–12. peeivi. Tain kuáhtájii Ranska já Marokko, Espanja já Belgia, Taažâ já Eŋland sehe Argentiina já Sveicci. Pelifinaláid maneh tääl Ranska,...

Ovtâstittum čuoigâm meddâl, ryeš­šiliih maassâd – Aalmugij­koskâsâš olympia­komitea toovâi stuorrâ miärá­dâsâid maje­baargâ

Aalmugijkoskâsii olympiakomitea (AOK) stivrâ čuákkimistij majebaargâ syeinimáánu 7. peeivi. Čuákkimist soppui eereeb iärrás ive 2030 tälviolympialij šlaajâin já ohjelmist. Stivrâ meridij, ete ovtâstittum čuoigâm...

Jyelgipáálu MM-kištoi niäljádâs­finalisteh láá tääl tiäđust – olâttâsah, historjá já täsni­puudah

Jyelgipáálu MM-kištoh láá joođoost. Ovtâstum staatah, Kanada já Meksiko uárnejeh speelâid oovtâst. MM‑kištoid uásálisteh taan tove 48 enâmid, já turnaamist spiällojeh ohtsis 104 spellâd....

Pittáámsämmilii kielâ já kulttuur kuhes­áigásâš paijeen­tuállee Knut Sivertsen lii jáámmám

Pittáámsämmilâš Knut Harry Sivertsen (š. 26.9.1941) jaamij syeinimáánu vuosmuu peeivi 2026 aldaaš ulmuidis kooskâst kuhháá jotkum puácuvuođâ keežild. Návt muštâl jäämmimalmottâs, mii almostui Avisa Nordland...