KalPa ađai Kalevan Pallo lii Suomâ uđđâ jieŋâskiärrumiäštár

KalPa lii vuáittám jieŋâskiäru suomâmiäštárvuođâ jiäráskittee kuuđâd fiinaalspeelâ maŋa Lappeenrantast. Ive 1929 vuáđudum KalPa vuástá jieŋâ alne lâi lappeenrantalâš Saimaan Pallo ađai SaiPa. KalPa vuoitij fiinaalrááiđu 4–2. Taat lii vuossâmuš suomâmiäštárvuotâ kuopiolii juávkun.

KalPa ličij puáhtám čuávdiđ miäštárvuođâ jo vástuppeeivi Kuopiost, mut SaiPa lâi talle pyereeb. Lávurduv KalPa vuoitij fiinaalrááiđu kuuđâd speelâ 2–3 Lappeenrantast, já tienuuvt tot peesâi juhlođ miäštárvuođâ. Čuávdus poođij eskin jotkâuásist talle ko Filip Westerlund čooskij skiäru moolân. Eidusâš spellâmäigi lâi nuuhâm numerijgijn 2–2, ko KalPa lâi tassim speelâ tuše muáddi miinuut ovdil speelâ loopâ.

Taan ive jieŋâskiäru SM-liiga fiinaalráiđu lii lamaš historjálâš, tastko kuohtuuh juávhuh láá Nuorttâ-Suomâst. Moonnâm keerdi SM-kolle moonâi Nuorttâ-Suomân ive 1928, ko Viipurin reipas vuoitij tom.

Taan paje SaiPa välmejeijen lii lamaš legendaarlâš Raimo ”Raipe” Helminen, kote lii pegâlmâs olmooš jieŋâskiärrumaailmist. SaiPast lii lamaš eromâš pyeri paje, já Helminen lii finnim juávhu ovdániđ pyereest. SaiPa ij lam ovdil kuássin lamaš finalist. Tot lâi tuše vuáittám oovtâ proonsi ive 1966. KalPa vist lâi jo lamaš finalist kuohtii iivij 1991 já 2017, mut táppái kuohtuin. Kyevti silbâmiitaal lasseen KalPa vuoitij oovtâ proonsi ive 2009. Tot lii meiddei vuáittám vuáđuspellâmrááiđu ohtii ive 2012.

Käldeeh:

– Mikä mahdollistaa KalPan ylivoiman? Teemu Hartikainen ja Topi Nättinen avaavat – ”Jopa todella harvinaista Suomessa” (yle.fi)

– SaiPa 2–3 KalPa (liiga.fi)

– Jääkiekon SM-sarja ja SM-liiga vuosi vuodelta (records.finhockey.fi)

Kove: JuhoJu (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Roland Garros ‑tennisturnam kištottâlloo eromâš tiileest Pariisist – Jannik Sinner lii kievrâmus vyeittee­iävtukkâs  

Taan ive nubbe Grand Slam ‑tennisturnam, Roland Garros, lii vuálgám joton pasepeeivi Pariisist. Stuárráámuuh vuárdámušah miänástusâst liäbbájeh tääl maailmlisto njunošist leijee Jannik Sinner ärdei...

Toimâtteijen suomâ­miäštár­kištoin Anarist: lávurdâh 11.4.2026

Muái Valtterijn merideen algâttiđ peeivi eelâšmin Säämi máttááttâskuávdáást (SMK). Pesseen sahhiittâllâđ kištoi orniimist Anne Tervaniemi, kote västid kištopurâdemvisteest. Sun muštâl, ete jieht puurâdmin ellii...

Sämitigge mieđeet ive 2026 kulttuur­palhâšuumijd Maire Saijetsân já Maarit Länsmanân – Palhâšumeh juáh­hojeh Anarist 29.5. já Ucjuuvâst 19.6.

Sämitige kulttuurlävdikodde juáhá ive 2026 kulttuurpalhâšume Aanaar já Ucjuuvâ 150‑juhleiivij kunnen aanaarlii Mihkku Elle Maire Saijetsân já ucjuvlii Rájájon Máretân, Maarit Länsmanân. Valjiimist tiäduttui...

Suomi.fist tiäđuh almos palvâ­lusâin tääl meid nuorttâlâš-, anarâš- já tave­sämi­kielân

Suomi.fi-nettipalvâlusâst kávnojeh tiäđuh nuorttâlâš-, anarâš- já tavesämikielân jo suullân 180 almos palvâlusâst. Siijđoin meid muštâluvvoo palvâlusâin, maid eereeb iärrás Digi- já aalmugtiätuvuáhádâh, Eellimvyeimikuávdáš, Kela...

Tanska áigu mecci­luttiđ 250 000 hehtaarid piäldu majemustáá ihán 2045

Tanska áigu tuástuđ šoŋŋâdâhnubástus meccilutmáin 250 000 hehtaarid piäldu majemustáá ihán 2045. Tain naalijn eennâm viggá šoddâdiđ meccivijđoduvás suullân 40 prosentáin. Šoŋŋâdâhnubástus tuástum lasseen mecciluttem...