Ive 2025 luándu­pyevtittâsah láá pihlejâš, saavzâčááná já käskee

Arktiset Aromit ry já Marttalitto láá oppeet valjim ive luándupyevtittâsâid muorjij, kuobbârij já oortâi juávhust. Ive 2025 luándupyevtittâsah láá pihlejâš, saavzâčááná já käskee. Valjim peht ornijdumeh halijdeh pajediđ uáinusân pirrâs, piämu já jiešpiergim tááhust Suomâ eromâšijd luándupyevtittâsâid já toi maaŋgâpiälásijd kevttimmáhđulâšvuođâid. 

Pihlejâš (Sorbus aucuparia) lii Suomâst uáli táválâš muorâ, mii šadda pirrâ eennâm. Tast láá kyehti vyelišlaajâ, táválub päikkipihlejâš (Sorbus aucuparia ssp. aucuparia) já vyeligub tavepihlejâš (Sorbus aucuparia ssp. glabrata), mii noomâs mield šadda tavveen. Muorjijd puáhtá čuággiđ porge-čohčâmáánust. Vuossâmuuh puolâšiijah mutteh muorjij smaakâ njálgásubbon. 

Pihlejâšmyerjih láá šiev C-vitamiin käldee. C-vitamiin lasseen toh siskeldeh foolaat (su. folaatti), karotenoidijd, E- já K-vitamiinijd, kalium, ryevdi já sááiguid. Tondiet ko pihlejâšmuorjijn lii pektiin, toh láá pyeri aamnâs ovdâmerkkân hilloid. Myerjih kiävttojeh meid pajalijn, liäibumist sehe saapij já viinij rähtimist. Muorjij suvroduv tiet toh távjá siävuttuvvojeh eres muorjijguin já heđâlmijguin.

Muorjijd puáhtá meid kalmaattiđ tâi kuškâdiđ. Kuškâdum myerjih heivejeh ovdâmerkkân juhâmuššáid já liäibumân, já tain puáhtá rähtiđ meid myerjipulver. Pihlejáást kiävttojeh meid kukáh, urbeh já loostah njaddon já tejâamnâsin. 

Saavzâčááná (Albatrellus ovinus) šadda eromâšávt kuosâmeecijn. Maadâ-Suomâst tot lii uáli táválâš kuobâr, tavveen vist tot lii härvinub. Kuobbâr puáhtá čuággiđ porgemáánust roovvâdmáánu pelimudo räi.

Saavzâčááná lii eromâš purrâmuškuobâr. Nuorâ kuobbârij smakkâ lii lääivib, ko vist puárásub kuobbâreh láá ucánjáhháá riččâsuboh. Saavzâčááná puáhtá kopšâdiđ nuhtán. Tot suápá puohlágánáid kuobârpurrâmuššáid, já tom puáhtá meid passeeđ páánust pihvin. 

Saavzâčááná puáhtá kalmaattiđ tâi kuškâdiđ čáláttâssân. Tast puáhtá meid rähtiđ maaŋgâlágánijd kuobârsiäiluttuvâid. Saavzâčáánást láá ennuv sááiguh já D-vitamiin. Tot siskeeld meid seeleen já mottoom verd kalium.

Käskee (Urtica dioica) lii táválâš šaddo pirrâ Suomâ, eereeb tavemuu Laapist. Tondiet ko käskei čoggâšuvá älkkeht nitraat, šado ij kolgâččii nuurrâđ tagarijn soojijn, mast lii ennuv typpi. Tágáreh sajeh láá ovdâmerkkân kompostij já navittij aldasijn. 

Käskee loostâid já nuorâ versoid puáhtá kevttiđ vorâsin, kalmaattiđ já kuškâdiđ. Taid puáhtá kevttiđ uáli maaŋgâpiälálávt purrâmušâin, liäibumist, orttâjuhâmušâin já pulverin. Käskee siemânijd puáhtá kevttiđ njaddon purrâmušâin já liäibumist. Ton lasseen käskee kiävttoo kosmetiikist. Käskeečääci lii meid pyeri luándumiäldálâs šaddosuojâlemamnâs já suvle. Käskeesááiguin valmâštuvvojeh tekstiileh.

Käskest láá eromâš pyereh raavâdáárvuh. Tot siskeeld ennuv proteiinijd já raavâdsááiguid. Käskest láá meid stuorrâ mereh magnesium, kalium, fosfor já ryevdi sehe eromâšávt ennuv kalsium. Tast láá meid valjeest C- já B-vitamiineh. Käskee siemâneh siskeldeh eereeb iärrás E-vitamiin já linolsuuvrâ. 

Käldeeh:

– Vuoden 2025 luonnontuotteet ovat pihlaja, lampaankääpä ja nokkonen (www.martat.fi)

– Vuoden 2025 luonnontuotteet ovat pihlaja, lampaankääpä ja nokkonen (www.arktisetaromit.fi)

Kove: Jasmina Schreck

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Kárbáin Lemmest

Čällee: Heidi Mattus Kesiluámuh já luámuvuáváámeh: Kuus, moin já mon kooskâst? Nabai mon kuhháá? Talle ko vala porgim tuuriistpargoin, must lâi kiđđuv cuáŋui- já vyesimáánu ääigi...

Maailm olmooš­loho lii juksâm 8,3 miljard rääji – Savâstâllâm lijge­aalmu­gistmist máccá

Maailm olmoošloho lii pajanâm 8,3 miljard ulmui. Ovtâstum aalmugij adai OA olmoošlohon vuáđuduvvee rekinistmeh ennusteh, et maailm ässeeloho lii kesimáánust 2026 váhá paijeel 8,29...

Vala ohtâ merâ­mätki Hailuoton

Merâmääđhih autotampâiguin Oulunsalo Riutunkari já Hailuoto kieldâ kooskâst láá pááccám historján. Talle ko uuđâs autotaampâi jotoluv nuhâmist poođij, te šoodâi huáppu kolliđ suollust vala ohtii...

Tiervâpuáttim Liäibum­blogin!

Lieggâsávt tiervâpuáttim uđđâ blogin! Maailm lii tievâ puohmuđusijn reseptijn eenâblovokielân, mut ucceeblovokielân toh iä oro kavnuumin. Taat Liäibumblogi nubástit ääši. Blogi ulmen lii uápistiđ lohhee...

Ulloläigi maarsu­soksâmijn – luhostuvá-uv?

Taan kiiđâ mun halijdim keččâliđ maidnii uđđâsijd: mun aigum uápásmuđ snäldein panemân. Vâi tast ličij váhá lase hástu já hitruuvuotâ, te almottâttim taggaar kietâtyejikuursân,...