Lontoost láá šoddâm maijuučiivgah vuosmuu keerdi paijeel 400 ihán

Maijuuh láá maccâm Lontoon.

The Ealing Beaver -proojeekt áánsust Lontoost láá šoddâm maijuučiivgah vuosmuu keerdi paijeel 400 ihán.

Proojeekt ulmen lii lamaš macâttiđ maijuid urbaanlii pirrâsân, kost toh puávtáččii eelliđ paldâluvâi ulmuiguin já riggodiđ páihálii ekosysteem.

Proojeekt pargeeh luoštii vittâ maijuu Lontoo Ealing-kaavpuguásán tijmá roovvâdmáánust. Maijui uđđâ päikkin šoodâi Paradise Fields. Tot lii 10 hehtaar vijđosâš vyemi Horsenden Hillist, mii lii kaavpuguási stuárráámus luándusuojâlemkuávlu. Kuávlu vijđodâh lii ohtsis 100 hehtaarid.

Maijui päikkiláádust kolgá aajâ vyeme čoođâ Grand Union -kanalân. Kuávlu pirrâ muhâttâllee väzzimpäälgis taha máhđulâžžân tom, et ulmuuh pyehtih puáttiđ čuávvuđ maijui feeriimijd já navdâšiđ luándust kaskoo kaavpugkuávlu.

Maijuuh láá maaššâm pyereest uđđâ aassâmkuávlustis. Moonnâm kiiđâ maijuvpeerâ stuárui-uv kuovttijn čivgáin já siämmást potkij Lontoo ihečuođij kukkosii puudâ uđđâ maijuvčivgâittáá.

Maijuučiivgah eelih vaanhimijdiskuin táválávt kyevti ive ahasâžžân.

Proojeekt lii ohtâ Stuorrâ-Britannia já ubâ Euroop maaŋgâin haavâin, moi ulmen lii macâttiđ maijuu vuod luándun. Ohtân suijân maijui maaccâtmân lii toi tehálâš rooli maaŋgâ eres šlaajâ eellimpirrâs háárán. Motomin maijuuh kočoduvvojeh-uv ekosysteeminsinerin. Tain kuávluin, kuus maijuuh láá maccâm, čääsi kvaliteet lii puáránâm, tulvâdem uccánâm já tiivrij sehe ellei meeri lii lasanâm.

Euroopmaaijuv masa jaamij suhâjämimân 1900-lovvoost. Stuorrâ-Britanniast maaijuv lappui jo ennuv tooleeb – majemustáá 1600-lovvoost – pivdem já eellimpirrâs monâttem keežild. Maijuuh pivdojii tuurhâ lasseen toi hajâráávsái tiet, main valmâštui castoreum-nommâsâš vuočâ. Tot kevttui ovdâmerkkân talkkâsijn já hajâčaasijn.

Maaijuvprojekteh pirrâ Stuorrâ-Britannia láá puáhtám puorijd puátusijd. Uáiniđ leš, et magareh fiäráneh vyerdih Lontoo uđđâ urbaanlijd maijuid.

Käldeeh:

– What’s so special about beavers? (www.rewildingbritain.org.uk)

– How beavers are returning to England’s forests (www.forestryengland.uk)

– Back from the brink: how bison, bears and beavers returned to Europe (www.theguardian.com)

Kove: Denitsa Kireva (Pexels)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Muusik, kuálástem, valastâllâm – Aanaar 150 ‑juhleihe fáálá puoh­lágánijd fiäránijd

Aanaar kieldâ, mii vuáđudui kesimáánu 25. peeivi 1876, juhlo taaijuv 150 ive kukkosii historjás. Juhleive várás nuuvt kieldâ, ton irâttâsah já seervih sehe kieldâ...

Nord1 Market ‑kävppi puolij kunnân Njiävđámist

Njiävđám siijdâ lii kuáhtám stuorrâ soro, ko Nord1 Market ‑kävppi puolij eennâm táásán moonnâm lávvárduv. Päikkikode ulmuid taat lii lamaš stuorrâ šokki. Piäluštemlágádâs finnij...

Artemis II ‑mánudâšmätki nuuvâi lávvárduv Kuálhis­meerân siäivumân

Artemis II ‑mánudâšmätki nuuvâi lávvárduv iđedisiijâ 3.07 Suomâ ääigi (tijme 20.07 ET) toos, et NASA vuolgâttem Orion-rakkeet Integrity-kapsel siäivui Kuálhismeerân San Diego aldasijn. Nelji astronaut –...

Alexander Ståhlberg juhloi almai 50 km SM‑kole – Markus Vuorelast Suomâ Cup miäštár karrieer majemuu kištoost

Aanaar SM- já Suomâ Cup ‑čuoigâmkištoh nuhhii pasepeeivi almai 50 km ärbivuáválii čuoigâm koskâäigivuolgâkiišton. Juvduuvääri vieltijn puoh jotelumosávt moolân peesâi IF Minken ovdâsteijee Alexander Ståhlberg. Saaveehlättein,...

Johanna Matintalon 30 km kolle Anarist – Hilla Niemelä šoodâi Suomâ Cup miäštárin

Onne pasepeeivi Aanaar SM‑kištoin nisoneh kištottellii 30 km ärbivuáválii čuoigâm koskâäigivuolgâkištoost. Ounasvaaran Hiihtoseura ovdâsteijee Johanna Matintalo lâi jo vuosmuu koskâäigisaje puotâ váldám olssis njunošsaje já...