Kesimáánu 2024 lâi mittedemhistorjá pakkâsumos kesimáánu maailmvijđosávt

Taan ive kesimáánu lâi puoh pakkâsumos kesimáánu mittedemhistorjást maailmvijđosávt. Máánu koskâmiärálâš liegâsvuotâ lâi maailmvijđosávt 16,66 °C, mii lii 0,67 °C eenâb ko koskâmiärálávt iivij 1991−2020.

Euroopist kesimáánu 2024 lâi mittedemhistorjá nubben lieggâsumos. Kesimáánu koskâmiärálâš liegâsvuotâ Euroopist lâi 1,57 °C aaleeb ko koskâmiärálávt kesimáánust iivij 1991–2020. Stuárráámus uásist Suomâst kesimáánu lâi 1,5−3,5 °C lieggâsub ko táválávt. Laapist mittedui motomijn mittedemsajattuvâin joba neelji ceehi iäru, ko liegâsvuođâ verdid ivvijd 1991−2020.

Eennâmpáálu koskâmiärálâš liegâsvuotâ lii ubâ majemuu ive ääigi lamaš ollâgub ko kuássin ovdil. Taat äigipaje lii lamaš maailmvijđosávt 1,64 °C lieggâsub ko koskâmiärálávt iivij 1850−1900 já 0,76 °C lieggâsub ko koskâmiärálávt iivij 1991−2020. Moonnâm ive kesimáánu rääjist jyehi mánuppaje lii rikkom liegâsvuotâulâttâsâid, tieđeet šoŋŋâdâhnubástus čuávvoo Copernicus-palvâlus.

Copernicus-palvâlus mield meid merâase liegâsvuođah láá kuárŋum ollâgubbon ko ovdil jo 15 mánuppaijeed maŋaluvâi. Tot-uv vaaigut pakkâsân pirrâ maailm.

Motomij totkei mield majemuuh tiäđuh čujotteh toos, ete ivveest 2024 šadda vala lieggâsub ko ihe 2023, mii tot-uv lâi ton räi puoh pakkâsumos ihe mittedemhistorjást.

Áimutiettuu lágádâs uáivihovdâ Petteri Taalas lii huolâstum tast, et liegâsvuotâulâttâsah cyevkkejuvvojeh ain. ”Euroopist kulmâ majemuu keesi láá lamaš pakkâsuboh ko ovdil já meid koškáseh. Koskâmiärálii liegâsvuođâ pajanem lii tovâttâm čäcivänivuođâ, iŋádâhtuulâid, Aalpâi jieŋâduvâi suddâm, eennâmtuálučuolmâid já jämimijd pakkâ šooŋâi tiet”, Taalas iätá Áimutiettuu lágádâs tiäđáttâsâst.

Áimutiettuu lágádâs tutkâmuš mield pakkâpaje peeivih Suomâst liččii 4–10 kerdid siämmáá ennuv ko 1900-lovo loopâst, jis Eennâmpállu lieggâničij kuovttijn cehhijn, ko liegâsvuođâ verdid ivvijd 1850−1900.

Käldeeh:

– Maailma on jo kuumempi kuin mistä Pariisin ilmasto­sopimuksessa sovittiin (www.hs.fi)

– Kesäkuu oli globaalisti mittaushistorian kuumin – myös merien lämpötilat nousseet ennätyksellisesti (yle.fi)

– 2024 could be world’s hottest year as June breaks records (www.reuters.com)

– Kesäkuu oli mittaushistorian kuumin – ”Hälyttävää” (www.is.fi)

Kove: Gerd Altmann (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Taan ive ebola­epidemia viär­ráámus Kongo historjást

Kongo demokraatlii täsivääldi haldâttâs muštâl, ete joođoost leijee ebolaepidemia lii eennâm historjá viärráámus. Taan ive ebolaepidemia ääigi paijeel 2 500 olmožid láá jáámmám taavdân. Nannejum njuámumeh...

Uđđâ oppâmate­riaaleh alda­luándu ellein láá almostum anarâš­kielân

Suomâ elleisuojâlemseervi SEY almostittem oppâmateriaaleh aldaluándu ellein láá almostum tääl meid anarâškielân. Oppâmateriaaleh láá vuávájum eromâšávt arâšoddâdmân já vyeliškoovlâi máttááttâsân, já taid puáhtá kevttiđ...

Sämitigge lii almostittám uđđâ anarâš­kielâlijd oppâ­materi­aalijd – Tiäddu eenikielâlij mate­ri­aalist

Sämitigge lii porgemáánu ääigi almostittám ennuv uđđâ oppâmateriaal anarâškielân. Oppâkirjeráiđu Virkkuuvääri tievâsmittoo Virkkuuvääri 6 ‑kirjijn, mii lii uáivildum anarâškielâláid kuuđâd luoka uáppeid eenikielâ já kirjálâšvuođâ luhâmân....

Kuobžâ- já čäcilodde­pivdo älgih onne

Kuobžâpivdo aalgij onne tállân koskâiijâ maŋa. Čäciluudijd uážžu pivdeđ tijme 12 maŋa. Kuobžâid uážžu oppeet pivdeđ puásuituálukuávlu máddáábeln ive 2023 maŋa. Suomâ pivdoelleekuávdáš lii mieđettâm ohtsis...

Kiinast ostum pakettij meeri kiäp­pánij čielgâ­sávt uđđâ tulli­máávsu tiet

Syeinimáánu aalgâst EU:st poođij vuáimán uđđâ kuulmâ euro tullimáksu tagaráid EU ulguubeln puáttee vuolgâttâssáid, moi árvu lii enâmustáá 150 eurod. Tuuli vorâs statistiikij mield...