Stuorrâ kaavpugeh killájeh šoŋŋâdâhnubástusâst

Syeinimáánust 19. peeivi 2022 lâi mittedemhistorjá pakkâsumos peivi Ovtâstum kunâgâskoddeest. Coningsby siijdâst lâi talle 40,3 cekkid liegâs, mii lâi alemus mittedum liegâsvuotâ staatâ historjást. Siämmáá peeivi Lontoo Wenningtonist cokkânij stuorrâ pyellim, mii levânij jotelávt já tuššâdij ohtsis muáddilov táállud. Arvâlusâi mield pyellim cokkânij jiešmeidlist kompostist pakkâs tiet. Wennington puálukodde uážui 2 496 išánkoččomid ton peeivi, mii lii nubben enâmustáá nube maailmsuáđi maŋa. Ovtâstum kunâgâskode virgeomâhááh lijjii jurdâččâm, ete staatâst 40 ceehi rääji juksuuččij esken ive 2050, mutâ tot tábáhtui-uv masa kulmâlov ihheed tooleeb.

Šoŋŋâdâhnubástus toovât maaŋgâid robdâalmonijd. Majemui iivij Ovtâstum kunâgâskoddeest láá lamaš vaigâdvuođah meiddei tulvijgijn já merâase paijaanmáin, já tondiet Lontoo haalijd tääl rahttâttâđ šoŋŋâdâhnubástus tovâttem robdâalmonáid. Šoŋŋâdâhkomitea jođetteijee Emma Howard Boyd muštâl, ete Lontoost láá maaŋgah pyereh vuáváámeh já ohjelmeh šoŋŋâdâhuuhkij várás.

Šoŋŋâdâhnubástus tovâttem robdâalmoneh iä vaaigut siämmáánáál puoh ulmuid. Ovdâmerkkân kievhibeh ulmuuh iä pyevti patâriđ pakkâ šooŋâ siämmáánáál ko riggásub ulmuuh, kiäh pyehtih uástiđ áimustittempiergâsijd.

Stuárráámus uási Eennâmpáálu stuorrâ kaavpugijn láá huksejum čääsi aldasáid, mii lii tääl šoŋŋâdâhnubástus keežild vaigâdub saje ko ovdil. Ovdâmerkkân Indonesia meridij ive 2019 huksiiškyettiđ uđđâ uáivikaavpug, tastko tááláš uáivikaavpug Jakarta vuáju já totkei mield niäljádâs tast lii pááccám čääsi vuálá ive 2050 räi. Meddei New Yorkist láá lamaš vaigâdvuođah čääsi tiet. Ive 2012 hirmosstormâ Sandy keežild New Yorkist meerâ tuulvâi, já čääci peesâi ovdâmerkkân šleđgâkuávdáid já metrotunneláid.

Šoŋŋâdâhnubástus tovâttem robdâalmonij estim kaavpugijn lii lamaš pargo vyelni jo muáddilov ihheed. Tuulvij várás láá huksejum peeŋkah, ovdâmerkkân Hudsonjuuvâ paaldâst New Yorkist. Kaavpugáid láá kolvum muorah, já táálui káátuh láá máálájum vielgâdin, vâi piäiváá suonjâreh spejâlistuuččii maasâd aalman. Kööbenhamânist táluomâsteijeeh uážžuh vuáládâs čäcirekigân, jis táálu šiljo ij lah keđgejum teikâ asfaltistum já tondiet tot pasta njoommâđ čääsi.

Motomijn aašijn lii kuittâg adelum piärán šoŋŋâdâhnubástusân. Ovdâmerkkân New York Staten Island kaavpuguási ij innig iirât suojâliđ rido tast, et merâase paijaan.

Käldee:

– Kun kuumuus poltti kylän (yle.fi)

Kove: Harrison Healey (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Kielâtotkee Konrad Nielsen 150-ive juhle­seminaar Kuovdâ­kiäinust

Säämi ollâškovlâ já Turku ollâopâttâh ornijn kielâtotkee Konrad Nielsen 150-ive juhleseminaar roovvâdmáánu 22.–23. peeivi Kuovdâkiäinust Säämi ollâškoovlâst. Taan ive láá kuullâm 150 ihheed professor...

Louvre-museo Pariisist siirdij jálu­keđgijdis Ranska kuávdáš­paaŋki hoolvin

Ranskalâš media muštâl, et Louvre-museo Pariisist lii sirdám jálukeđgijdis Ranska kuávdášpaaŋki hoolvin pajeláhháá okko tassaaš (19.10.) tábáhtum ruokkâdis rievedem maŋa. Jálukeeđgih sirdojii syele čovgâ...

Rosemary Coogan – uđđâ puolvâ astronaut

Rosemary Coogan lii Euroop komovuotâornijdume ESA majemuu astronautvaljim kuávdáš nommâ: sun lii ohtâ ton vittâsist, kiäh väljejuvvojii ive 2022 álgám eidusii astronautškovliittâsân. Talle ko Rosemary...

Maailm vuossâmuš umesämi­kielâlâš video­spellâ Geävrrie lii almostum

Geävrrie, maailm vuossâmuš videospellâ umesämikielân, lii almostum. Spellâ maainâst sämiruumbust, mii lii kavnum Ranskaast. Kuhháá Säämist meddâl lamaš rumbu lii monâttâm vuoimijdis, já spellee pargon...

Indiast juhloo čuovâ juhle diwali

Miljovneh ulmuuh Indiast juhloh roovvâdmáánu 20. já 21. peeivi rääjist diwali, mii lii ohtâ hindui puoh tehálumosijn juuhlijn. Viđâpiäivásii juhle ääigi ulmuuh cokkiitteh laampuid...