Stuorrâ kaavpugeh killájeh šoŋŋâdâhnubástusâst

Syeinimáánust 19. peeivi 2022 lâi mittedemhistorjá pakkâsumos peivi Ovtâstum kunâgâskoddeest. Coningsby siijdâst lâi talle 40,3 cekkid liegâs, mii lâi alemus mittedum liegâsvuotâ staatâ historjást. Siämmáá peeivi Lontoo Wenningtonist cokkânij stuorrâ pyellim, mii levânij jotelávt já tuššâdij ohtsis muáddilov táállud. Arvâlusâi mield pyellim cokkânij jiešmeidlist kompostist pakkâs tiet. Wennington puálukodde uážui 2 496 išánkoččomid ton peeivi, mii lii nubben enâmustáá nube maailmsuáđi maŋa. Ovtâstum kunâgâskode virgeomâhááh lijjii jurdâččâm, ete staatâst 40 ceehi rääji juksuuččij esken ive 2050, mutâ tot tábáhtui-uv masa kulmâlov ihheed tooleeb.

Šoŋŋâdâhnubástus toovât maaŋgâid robdâalmonijd. Majemui iivij Ovtâstum kunâgâskoddeest láá lamaš vaigâdvuođah meiddei tulvijgijn já merâase paijaanmáin, já tondiet Lontoo haalijd tääl rahttâttâđ šoŋŋâdâhnubástus tovâttem robdâalmonáid. Šoŋŋâdâhkomitea jođetteijee Emma Howard Boyd muštâl, ete Lontoost láá maaŋgah pyereh vuáváámeh já ohjelmeh šoŋŋâdâhuuhkij várás.

Šoŋŋâdâhnubástus tovâttem robdâalmoneh iä vaaigut siämmáánáál puoh ulmuid. Ovdâmerkkân kievhibeh ulmuuh iä pyevti patâriđ pakkâ šooŋâ siämmáánáál ko riggásub ulmuuh, kiäh pyehtih uástiđ áimustittempiergâsijd.

Stuárráámus uási Eennâmpáálu stuorrâ kaavpugijn láá huksejum čääsi aldasáid, mii lii tääl šoŋŋâdâhnubástus keežild vaigâdub saje ko ovdil. Ovdâmerkkân Indonesia meridij ive 2019 huksiiškyettiđ uđđâ uáivikaavpug, tastko tááláš uáivikaavpug Jakarta vuáju já totkei mield niäljádâs tast lii pááccám čääsi vuálá ive 2050 räi. Meddei New Yorkist láá lamaš vaigâdvuođah čääsi tiet. Ive 2012 hirmosstormâ Sandy keežild New Yorkist meerâ tuulvâi, já čääci peesâi ovdâmerkkân šleđgâkuávdáid já metrotunneláid.

Šoŋŋâdâhnubástus tovâttem robdâalmonij estim kaavpugijn lii lamaš pargo vyelni jo muáddilov ihheed. Tuulvij várás láá huksejum peeŋkah, ovdâmerkkân Hudsonjuuvâ paaldâst New Yorkist. Kaavpugáid láá kolvum muorah, já táálui káátuh láá máálájum vielgâdin, vâi piäiváá suonjâreh spejâlistuuččii maasâd aalman. Kööbenhamânist táluomâsteijeeh uážžuh vuáládâs čäcirekigân, jis táálu šiljo ij lah keđgejum teikâ asfaltistum já tondiet tot pasta njoommâđ čääsi.

Motomijn aašijn lii kuittâg adelum piärán šoŋŋâdâhnubástusân. Ovdâmerkkân New York Staten Island kaavpuguási ij innig iirât suojâliđ rido tast, et merâase paijaan.

Käldee:

– Kun kuumuus poltti kylän (yle.fi)

Kove: Harrison Healey (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Toimâtteijeettáá aaviseh pisoh kuárosin

Tahojiermi lii mottoom ive siste muttám vuovijd, moin naalijn olmooš ocá tiäđu, čáálá teevstâid, hämmee vástádâsâid. Ovdánem lii lamaš uáli jo jotteel. Tiätu toimâmvuovvijd...

”Rähisvuotâ kulá puohháid” – Pride-okko oinui já kullui meid Avelist

Moonnâm ohhoost Suomâ vietij Pride-oho, já pasepeeivi lâi aalmugijkoskâsâš LGBTQIA+-peivi. Uánádâs LGBTQIA+ puátá eŋgâlâskielâst, já tot čuujoot suhâpeli- já seksuaalucceeblovvoid kullee juávhoid: lesboid, homoid,...

NASA iirât piäluštiđ Eennâm kulij kaččee Swift-komovuotâ­teleskoop

Ovtâstum staatâi komovuotâhaldâttâs NASA rahttât eromâš kááijumoperaation, tastko tot iirât piäluštiđ Neil Gehrels Swift ‑komovuotâteleskoop, mon rađe lii vuálánâm jotelubbooht ko lii vuordum. Jis...

Ebola­epidemia­tile Kongost viärrán ain

Kongo demokraatlii täsivääldist láá raportistum jo masa 1 300 ebolanjuámumid. 360 olmožid láá jáámmám taavdân, muštâlij Kongo tiervâsvuotâ­ministeriö kesimáánu 28. peeivi. Ebolaepidemia lii lamaš joođoost...

Aanaar 150 ihheed ‑juhleest tovlááh ääigih eelih

Čälleeh: Henna Tervaniemi já Marja-Liisa Olthuis Aanaar kieldâ juhlo váldujuhleest já ubâ ive Aanaar kieldâ ive njunošjuhle viettui kieldâ eidusii 150‑ive šoddâmpeeivi 25.6.2026 Sajosist. Ohjelmist lijjii...