Elle-Máárjá Siltala valmâštui vyeliškoovlâst – anarâškielâlâš kielâpäälgis

”Liihân tot lamaš aaibâs hävski, jiem mun tieđe”, Elle-Máárjá Siltala iätá, ko mun koijâdâm tobdoid.

Elle-Máárjá Siltala lii vuossâmuš uáppee, kii lii čođâldittám vyeliškoovlâ anarâškielân Avveel škoovlâst. Elle-Máárjá enni Niina Aikio-Siltala lii ilolâš nieidâs anarâškielâlii škovlâpálgást, mutâ tääl tom ij innig siämmáánáál pyevti juátkiđ.

”Mun lam ilolâš já čiävláá jieččân nieidâst. Mun lam meiddei ubâ siärváduv peeleest ilolâš tast, ete vyeliškoovlâ puáhtá čođâldittiđ anarâškielân meiddei Avelist. Já pyeri, ete Avveel anarâš párnááh láá täsiárvusiih Aanaar anarâš párnáiguin.”

Anarâškielâlii párnáást háástuh láá lamaš, aaibâs tego ereskielâlijn.

”Ellis lii eenikielâlâš, nuuvt ete háástuh láá vaarâ lamaš siämmáálágáneh ko eres-uv maaŋgâkielâg perruin. Já motomin ličij lamaš älkkeb, jis pärni ličij lamaš suomâkielâ luokkaast, mutâ mij ep toho vuálgám.”

”Taan peeivi tiäđui mield eenikielâ luokka juátkoo, mutâ Avelist ij pyevti ollásávt juátkiđ anarâškielâlii máttááttâsâst. Tiet lii tiäđust-uv hirmâd stuorrâ šaali, mutâ mun keččâlâm iberdiđ kieldâ uáinu taan áášán. Mij ep vuálgám ubâ vaattâđgin tom tien tááhust, ko mij tiettip, ete Ellis ličij áinoo uáppee anarâškielâlii luokkaast. Sun mana tastoo suomâkielâ máttááttâsân, peic vaarâ matematiik já eenikielâ máttááttâs láá anarâškielân. Mij lep tuhhiittâm taam tile tienávt. Muoi leen kuittâg motomij vaanhimijguin hundâruššâm tom, ete jis sun monâččij Anarân škoovlân, já toin naalijn sun pesâččij ollásávt anarâškielâlii máttááttâsân. Tot ij lah kuittâg mii perrui hirmâd šiev muulsâiähtu, tastko mij aassâp Kiđđâjäävrist. Škovlâmätki ličij liijkás kukke.”

Niina Aikio-Siltala lii kuittâg tuđâvâš toos, ete suu páárnáš lii puáhtám čođâldittiđ vyeliškoovlâ anarâškielân.

”Já mun lam tuđâvâš toos já kijttevâš tast, ko Avelist lii lamaš tohálâš máttáátteijee ubâ vyelitääsi ääigi. Já tiäđust-uv takkâ Avveel škoovlâ máttáátteijeid já pargeid šiev pargoost. Já eres vaanhimáid tagareh tiervuođah, ete valjiđ peri sämikielâlii máttááttâs ain ko tot lii máhđulâš. Veikkâ tot ij lah puoh älkkeemus kiäinu, te mun oskom, ete palhâšume puátá maŋeláá.”

Kove: Tuuli Paadar

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Maaŋgah čyeigeeh lopâttii karrieeris Aanaar Juvduu­vääri saaveeh­lätteid

Aanaar SM‑kištoin kištoviehâ peesâi uáiniđ maaŋgâ valastâllee karrieer loopâ, ko áámmátlâš čuoigâm nuuvâi aainâs-uv Krista Pärmäkoskist, Katri Lylynperäst, Perttu Hyvärisiist já Markus Vuorelast. Juáháš...

WHO: Uđđâ malaria­taalhâs umogáid lii tuhhiittum

Maailm tiervâsvuotâornijdume WHO lii tuhhiittâm vuosmuu eromâšávt eskenšoddâm umogáid uáivildum malariatalkkâs. Malaria lii čuoškâi levâttem trooppisâš tavdâ, mii lii Afrikist eromâš koddee puácuvuotâ. Ive 2024...

Kolgâččij porgâškyettiđ

Pärnin mun luuhim ennuv. Muštám ko eellim kirjeráájust já kuoddim pááikán ennuv kiirjijd. Toh makkuuttii muu, jeđđejii-uv. Lâi uáli jo jiäráskittee luuhâđ puoh ”Neiti...

Anarâš aavis taarbâš kesičalluid

Taam čalluu čälidijn láá pessijááh. Aavis jurduuh láá kuittâg jo kesiluámust, suullân kesi-syeinimáánust. Toimâtteijeeh tarbâšeh luámu, mut Anarâš aavis liijká ferttee almostuđ. Kesiluámu várás...

Taažâ ive museo 2026 lii Saemien Sijte

Maadâsämmilâš museo já kulttuurkuávdáš Saemien Sijte lii väljejum Taažâ ive 2026 museon. Palhâšume juohhui aalmuglii museočuákkimist Kirkkonjaargâst cuáŋuimáánu 14. peeivi. Áinon maadâsämmilâžžân museon Saemien...