Maađij huksim Oulu já Hailuoto kooskâst lii álgám

Hailuotosuollui lii forgâ šoddâmin stuorrâ nubástus, ko maađij Oulu Riutunkari já Hailuoto kooskâst huksejuuškuođij vuossaargâ 6.5.2024. Lii arvâlum, et 8,4 kilomeetter kukkosâš luoddâ valmâštuvá loppâive 2026. Talle autotaampah, moh onnáá peeivi vala joteh meerâ mield, pääcih historján.

Eennâmpeeŋkâi huksiimân tarbâšuvvoo ohtsis 2,3 miljovn tonnid keđgimuttiittâs, mii fievriduvvoo Kiiminki kuáivuttuvâst Riutunkarin. Peeŋkah huksejuvvojeh kuábbáá-uv keejist siämmáá ääigi. Jieš šaldepargoh algižeh puáttee keesi.

Vävlitoimâttuv (su. Väylävirasto) proojeekthoovdah arvâleh, et Hailuoto fastâ ohtâvuotâ leš Suomâ kuhemus. Eidusâš tutkâmuštiätu tast ij kuittâg lah. Ohtâvuođâst lii savâstâllum kuhháá, maŋgâlov ihheed. Tast lii tigáštâllum meid maŋgâ ive rievtist. Haavâst šoodâi laavâvuáimálâš taan ive uđđâivemáánust, ko Suomâ alemus haldâttâhriehti (AHR) hilgoi Suomâ luándusuojâlemlito Tave-Pohjanmaa pirrâduv väidim Hailuoto peŋkkâluodâ já šalde huksiimist.

Tääl ko kyermiautoi jotolâh Oulu já Hailuoto kooskâst lii čuuvtij lasanâm keđgimuttiittâs fievridem keežild, te jotolâhtorvolâšvuotâ lii viggum pyereduđ muttemáin liähturaijiittâsâid. Autotaampah joteh tego táválávt, já lusis fiävruh viggojeh sirduđ meerâ rasta iho. Kárbáinjotemân vist vaigutteh peŋkkâluoddâ- já šaldepargoh.

Fastâ ohtâvuotâ taha njyebžilubbon jotoluv Oulu já Hailuoto kooskâst. Hailuotost nanamân lii mätki suullân čiččâm kilomeetterid. Autotamppáin mätki pištá tääl 25 minuttid. Talle ko uđđâ maađij lii vaalmâš, te máátkán maneh innig käävci minuttid. Autotamppâjotoluv juátkim ličij vááttám autotamppâkálvuduv uđâsmittem, tastko táálááh autotaampah láá uáli jo puáráseh.

Nube tááhust haahâ lii meid vuástálistum eromâšávt Hailuoto uhkevuálásij luánduáárvui tiet. Suomâ luándusuojâlemlito Tave-Pohjanmaa pirrâdâh uáiná, ete fastâ ohtâvuotâ Oulu já Hailuoto kooskâst lasseet čuuvtij jotoluv mere, mast suolluu herkis luándu killáá. Ornijdume mield taat ij valdum ollágin huámmášumán, ko haavâ pirâsvaikuttâsah árvuštâllojii. Maađij huksiimist šodâžeh háituliih vaikuttâsah Natura-suojâlemkuávlui luándutijppáid já šlaajáid sehe meid suolluu kulttuurpirrâsân.

Käldeeh:

– Kiinteän yhteyden rakentaminen meren yli Hailuotoon alkoi – valmistuessaan se tiettävästi on lajissaan Suomen pisin (yle.fi)

– Sillan rakentaminen Hailuotoon voi alkaa – vuosien kiista päätökseen (yle.fi)

– Hailuodon kiinteä yhteys (vayla.fi)

– Valitus Hailuodon ja mantereen välisen kiinteän yhteyden vesiluvasta (www.sll.fi)

– Luon­non­suo­je­lu­liit­to valitti Hai­luo­don kiin­teäs­tä yh­tey­des­tä hal­lin­to-oi­keu­teen: Pen­ger­tie­han­ke ei ole ta­lou­del­li­ses­ti eikä eko­lo­gi­ses­ti kestävä (www.kaleva.fi)

Kove: Jasmina Schreck

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Orgaanluovâttem­almottâsâi meeri lasanij Taažâst ruvnâ­prinses Mette-Marit puácu­vuođâ keežild

Orgaanluovâttemalmottâsâi meeri lii lasanâm merhâšitteht Taažâst ton maŋa ko ruvnâprinses Mette-Marit tiervâsvuotâtiileest muštâlui almolávt. Taažâ kunâgâshovi já Oslo kuávdášpyecceiviäsu láá almottâm, et ruvnâprinses lii...

Toimâtteijen suomâ­miäštár­kištoin Anarist: pasepeivi 12.4.2026

Majemuš kištopeivi lii älgimin. Vuárust láá nisonij 30 kilomeetter já almai 50 kilomeetter kunâgâsmääđhih ärbivuáválijn stijláin Aanaar Juvduuväärist. Stelliittâs lii herskulâš. Almai 50 kilomeetter...

THL: Alkohol juvâstâh­vyebdim- já pođos­kulâttem Suomâst kiäp­pánij oppeet ive 2025

Suomâst statistisávt merkkejum kulâttem vuáđuld alkohol kevttim lii ain kiäppánâm, muštâl Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lágádâs THL. Ive 2025 statistisávt merkkejum kulâttem lâi koskâmiärálávt suullân...

Suomâ ovdâskodde hilgoi aalmug­lâš­áánnum ellei vuoigâd­vuođâi čälimist vuáđu­laahân

Suomâ ovdâskodde hilgoi aalmuglâšáánnum ellei vuoigâdvuođâi lasseetmist Suomâ vuáđulaahân vyesimáánu 27. peeivi jienâstmist. Ánumist iävtuttui, ete vuáđulaahân čalluuččij uđđâ loho, mast kieđâvuššuuččii eres lasseen...

Tutkâmtiervuođah Fär­suolluin: Annika Pasanen joođeet­škuát uđđâ proojeekt Säämi ollâ­škoovlâst

Sahhiittâlâm Säämi ollâškoovlâ säämi sosiolingvistiik professor Annika Pasasii UArctic-kongresist Färsuolluin. Annikast láá kuhháá lamaš kyehti nahhaar: vistig-uv sun lii halijdâm peessâđ Aoteaoran já meid Färsuolluid....