Njuámmilnääli kiäppán

Ovdil 1990-lovo njuámmilnääli muttui 3–8 ive kooskâi, mutâ tääl tot oro muttuumin jyehi ive. Ruánjislyeštimeh čäittih, et njuámmilnääli lii kiäppánâm piälán 1990-lovo rääjist. Motomeh sättih jurdeđ, et suijân liččii valjaas piätunäälih, mutâ äšši ij lah aaibâs nuuvt. Ovdâmerkkân riemnjis, mii lii njuámmil puoh merhâšitteemus salâsteijee, lii meid kiäppánâm. Stuorrâoppuu já jierssee meid pivdeh njuámmilijd, mutâ toh salâsteh taid tuše uccáá. Majemui aigij toi-uv näälih láá kiäppánâm. Njuámmil ij lah kiäppánâm tuše Suomâst, pic meid Ruotâst, Aalpâin, Stuorrâ-Britanniast já Tave-Irlandist.

Njuámmil lii tavekuácceevyevdistiellâs ellee, mii lii pyereest vuáhádum kolmâ táálván. Njuámmil vielgis tälviturkkâ lii liegâs, já taat ivne lii meid njuámmil syeji-ivne tälviv. Onnáá peeivi šoŋŋâdâh lii kuittâg lieggâsub ko ovdil. Tääl čohčâluvá maŋeláá já kiđđâluvá tolebáá, já täälvih láá maŋgii muottuuttemeh. Njuámmil syeji-ivne ij innig iššeed iäge meidgin stuorrâ monnjâkepileh, moh išedeh ubbâsist canccomist.

Stuárráámus suijân njuámmil kiäppánmân lii ruošânjuámmil, mii levânij Suomân maadânuorttân koskâääigi. Kolmâ poojij ruošânjuámmil kiäsádâđâi maasâd maadânuortâ suundán, mutâ tot maacâi talle ko šoŋŋâdâh kiäsáditij. Ton levânem tavas hiđásmij moonnâm ihečyeđe pelimuddoost, kuás šoŋŋâ lâi koolmâs, mutâ jo 1970-ive rääjist ruošânjuámmil lii levânâm ain taveláá. Siämmáš almoon lii huámášum meid Ruotâst já Irlandist. Njuámmil lii masa lappum Maadâ-Ruotâst já meid Tave-Irlandist, tastko ruošânjuámmilnääli lii stuárrum. Suomâst njuámmil kiäppánškuođij enâmustáá mäddin.

Šoŋŋâdâhnubástus iššeed ruošânjuámmilijd mutâ ij njuámmilijd. Ruošânjuámmil lii koškejolgádâsâi šlaajâ, mutâ njuámmil taarbâš muottuu já meeci. Jiärmáás meccitipšo lii uáli jo tehálâš njuámmilij cevzimân. Kuáccámist tohhum tutkâmuš mield njuámmil lijkkoo lostâmuoráid já sahis vuálááššadolâšvuotân. Eromâšávt njuámmileenih já njuámmilčiivgah tarbâšeh syeje. Njuámmil ij maašâ čuopâttâhjolgâdâsâin ige nuorâ pecimeecijn. Suovháid lijkkojeh sehe njuámmileh já meccikänilodeh.

Käldeeh:

– Metsäjäniksen arvoituksellinen taantuminen (metsastajalehti.fi)

– Metsäjänis on helppo huomioida metsäsuunnitelmassa (metsastajalehti.fi)

Kove: Franz W. (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

THL: Čuávuváá haldâttâs­paje kalga nanodiđ aalmug­jesânij jiegâlii killeel­vuođâ

Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lágádâs THL almostitij cuáŋuimáánu 23. peeivi čuávdusiävtuttâsâs čuávuváá haldâttâs ohjelmân. Iävtuttâsah láá ohtsis käävci, já toi ulmen lii nanodiđ ulmui jiegâlii...

Maaŋgah čyeigeeh lopâttii karrieeris Aanaar Juvduu­vääri saaveeh­lätteid

Aanaar SM‑kištoin kištoviehâ peesâi uáiniđ maaŋgâ valastâllee karrieer loopâ, ko áámmátlâš čuoigâm nuuvâi aainâs-uv Krista Pärmäkoskist, Katri Lylynperäst, Perttu Hyvärisiist já Markus Vuorelast. Juáháš...

WHO: Uđđâ malaria­taalhâs umogáid lii tuhhiittum

Maailm tiervâsvuotâornijdume WHO lii tuhhiittâm vuosmuu eromâšávt eskenšoddâm umogáid uáivildum malariatalkkâs. Malaria lii čuoškâi levâttem trooppisâš tavdâ, mii lii Afrikist eromâš koddee puácuvuotâ. Ive 2024...

Kolgâččij porgâškyettiđ

Pärnin mun luuhim ennuv. Muštám ko eellim kirjeráájust já kuoddim pááikán ennuv kiirjijd. Toh makkuuttii muu, jeđđejii-uv. Lâi uáli jo jiäráskittee luuhâđ puoh ”Neiti...

Anarâš aavis taarbâš kesičalluid

Taam čalluu čälidijn láá pessijááh. Aavis jurduuh láá kuittâg jo kesiluámust, suullân kesi-syeinimáánust. Toimâtteijeeh tarbâšeh luámu, mut Anarâš aavis liijká ferttee almostuđ. Kesiluámu várás...