Njuámmilnääli kiäppán

Ovdil 1990-lovo njuámmilnääli muttui 3–8 ive kooskâi, mutâ tääl tot oro muttuumin jyehi ive. Ruánjislyeštimeh čäittih, et njuámmilnääli lii kiäppánâm piälán 1990-lovo rääjist. Motomeh sättih jurdeđ, et suijân liččii valjaas piätunäälih, mutâ äšši ij lah aaibâs nuuvt. Ovdâmerkkân riemnjis, mii lii njuámmil puoh merhâšitteemus salâsteijee, lii meid kiäppánâm. Stuorrâoppuu já jierssee meid pivdeh njuámmilijd, mutâ toh salâsteh taid tuše uccáá. Majemui aigij toi-uv näälih láá kiäppánâm. Njuámmil ij lah kiäppánâm tuše Suomâst, pic meid Ruotâst, Aalpâin, Stuorrâ-Britanniast já Tave-Irlandist.

Njuámmil lii tavekuácceevyevdistiellâs ellee, mii lii pyereest vuáhádum kolmâ táálván. Njuámmil vielgis tälviturkkâ lii liegâs, já taat ivne lii meid njuámmil syeji-ivne tälviv. Onnáá peeivi šoŋŋâdâh lii kuittâg lieggâsub ko ovdil. Tääl čohčâluvá maŋeláá já kiđđâluvá tolebáá, já täälvih láá maŋgii muottuuttemeh. Njuámmil syeji-ivne ij innig iššeed iäge meidgin stuorrâ monnjâkepileh, moh išedeh ubbâsist canccomist.

Stuárráámus suijân njuámmil kiäppánmân lii ruošânjuámmil, mii levânij Suomân maadânuorttân koskâääigi. Kolmâ poojij ruošânjuámmil kiäsádâđâi maasâd maadânuortâ suundán, mutâ tot maacâi talle ko šoŋŋâdâh kiäsáditij. Ton levânem tavas hiđásmij moonnâm ihečyeđe pelimuddoost, kuás šoŋŋâ lâi koolmâs, mutâ jo 1970-ive rääjist ruošânjuámmil lii levânâm ain taveláá. Siämmáš almoon lii huámášum meid Ruotâst já Irlandist. Njuámmil lii masa lappum Maadâ-Ruotâst já meid Tave-Irlandist, tastko ruošânjuámmilnääli lii stuárrum. Suomâst njuámmil kiäppánškuođij enâmustáá mäddin.

Šoŋŋâdâhnubástus iššeed ruošânjuámmilijd mutâ ij njuámmilijd. Ruošânjuámmil lii koškejolgádâsâi šlaajâ, mutâ njuámmil taarbâš muottuu já meeci. Jiärmáás meccitipšo lii uáli jo tehálâš njuámmilij cevzimân. Kuácámist tohhum tutkâmuš mield njuámmil lijkkoo lostâmuoráid já sahis vuálááššadolâšvuotân. Eromâšávt njuámmileenih já njuámmilčiivgah tarbâšeh syeje. Njuámmil ij maašâ čuopâttâhjolgâdâsâin ige nuorâ pecimeecijn. Suovháid lijkkojeh sehe njuámmileh já meccikänilodeh.

Käldeeh:

– Metsäjäniksen arvoituksellinen taantuminen (metsastajalehti.fi)

– Metsäjänis on helppo huomioida metsäsuunnitelmassa (metsastajalehti.fi)

Kove: Franz W. (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Tievâslâš piäiváá­siävŋánem Reykja­vikist Islandist

Piäiváásiävŋánem lii ain eromâš já vuordum luándutábáhtus. Euroopist Piäiváš siävŋánij taan tove tievâslávt porgemáánu 12. peeivi käržis stielâsist Tave-Espanjast, uásist Portugal, uásist Ruánááeennâm sehe...

Škovlâihe álgá onne Anarist

Škovlâ álgá onne Aanaar kieldâ škoovlâin ađai Aanaar škoovlâst, Avveel škoovlâst, Čevetjäävri škoovlâst já Avveel luvâttuvâst. Säämi máttááttâskuávdáást čohčâluuhâmpaje aalgij porgemáánu 11. peeivi. Iänuduvâst škovlâ...

Anarâš aavis kesiluámu lii nuuhâm – Mii lohhest paasij luvâ­hánnáá taan ääigi?

Anarâš aavis kulmâ oho pištám kesiluámu lii nuuhâm. Toimâttâskodde čäliškuát oppeet uđđâsijd. Taan čallust aavis čáálá čuákánkiäsu motomijn tagarijn uđđâsijn, maid tot mudoi ličij...

Maailm algâ­aalmugij peivi viettui porge­máánu 9. peeivi

Maailm algâaalmugij peivi viettui porgemáánu 9. peeivi. Taan peeivi ulmen lii pyehtiđ uáinusân algâaalmugij vuoigâdvuođâid, kulttuurijd, kielâid já ärbivuovijd sehe muštottiđ algâaalmugij sajattuvvâst maailm...

Euroopist uáinoo tievâslâš piäiváá­siävŋánem – Suomâst tot uáinoo uássin

Euroop kiäččá Piäiváá kulij koskoho porgemáánu 12. peeivi, ko tievâslâš piäiváásiävŋánem uáinoo Tave-Atlant alne já Viestâr-Euroopist. Ive 1999 maŋa taat lii vuosmuš Euroopist uáinojeijee...