Njuámmilnääli kiäppán

Ovdil 1990-lovo njuámmilnääli muttui 3–8 ive kooskâi, mutâ tääl tot oro muttuumin jyehi ive. Ruánjislyeštimeh čäittih, et njuámmilnääli lii kiäppánâm piälán 1990-lovo rääjist. Motomeh sättih jurdeđ, et suijân liččii valjaas piätunäälih, mutâ äšši ij lah aaibâs nuuvt. Ovdâmerkkân riemnjis, mii lii njuámmil puoh merhâšitteemus salâsteijee, lii meid kiäppánâm. Stuorrâoppuu já jierssee meid pivdeh njuámmilijd, mutâ toh salâsteh taid tuše uccáá. Majemui aigij toi-uv näälih láá kiäppánâm. Njuámmil ij lah kiäppánâm tuše Suomâst, pic meid Ruotâst, Aalpâin, Stuorrâ-Britanniast já Tave-Irlandist.

Njuámmil lii tavekuácceevyevdistiellâs ellee, mii lii pyereest vuáhádum kolmâ táálván. Njuámmil vielgis tälviturkkâ lii liegâs, já taat ivne lii meid njuámmil syeji-ivne tälviv. Onnáá peeivi šoŋŋâdâh lii kuittâg lieggâsub ko ovdil. Tääl čohčâluvá maŋeláá já kiđđâluvá tolebáá, já täälvih láá maŋgii muottuuttemeh. Njuámmil syeji-ivne ij innig iššeed iäge meidgin stuorrâ monnjâkepileh, moh išedeh ubbâsist canccomist.

Stuárráámus suijân njuámmil kiäppánmân lii ruošânjuámmil, mii levânij Suomân maadânuorttân koskâääigi. Kolmâ poojij ruošânjuámmil kiäsádâđâi maasâd maadânuortâ suundán, mutâ tot maacâi talle ko šoŋŋâdâh kiäsáditij. Ton levânem tavas hiđásmij moonnâm ihečyeđe pelimuddoost, kuás šoŋŋâ lâi koolmâs, mutâ jo 1970-ive rääjist ruošânjuámmil lii levânâm ain taveláá. Siämmáš almoon lii huámášum meid Ruotâst já Irlandist. Njuámmil lii masa lappum Maadâ-Ruotâst já meid Tave-Irlandist, tastko ruošânjuámmilnääli lii stuárrum. Suomâst njuámmil kiäppánškuođij enâmustáá mäddin.

Šoŋŋâdâhnubástus iššeed ruošânjuámmilijd mutâ ij njuámmilijd. Ruošânjuámmil lii koškejolgádâsâi šlaajâ, mutâ njuámmil taarbâš muottuu já meeci. Jiärmáás meccitipšo lii uáli jo tehálâš njuámmilij cevzimân. Kuácámist tohhum tutkâmuš mield njuámmil lijkkoo lostâmuoráid já sahis vuálááššadolâšvuotân. Eromâšávt njuámmileenih já njuámmilčiivgah tarbâšeh syeje. Njuámmil ij maašâ čuopâttâhjolgâdâsâin ige nuorâ pecimeecijn. Suovháid lijkkojeh sehe njuámmileh já meccikänilodeh.

Käldeeh:

– Metsäjäniksen arvoituksellinen taantuminen (metsastajalehti.fi)

– Metsäjänis on helppo huomioida metsäsuunnitelmassa (metsastajalehti.fi)

Kove: Franz W. (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Anarâškielâ servi juhlo 40‑ihásii tooimâs – Almottât juhlijd!

Anarâškielâ servi tiävdá 40 ihheed. Servi juhlo šoddâmpeivive kyevti peeivi ääigi. Skammâmáánu 21. peeivi uárnejuvvoo kielâseminaar, já skammâmáánu 24. peeivi vist tuálloo seervi váldujuhle. Luuvâ vuoluubeln...

Sämmilij mainâ­seh paja­neh kuávdáš sajan Helsig kaavpug­museo já Kulttuur­kuávdáš Caisa čáitál­du­vâin

Helsigist ässee sämmilij taaiđâ já vuáttámušah láá uáinusist Helsig kaavpugmuseo já Kulttuurkuávdáš Caisa uđđâ čáitálduvâin. Toh láá uási Helsig kaavpug ohjelmubâlâšvuođâst, mon ulmen lii,...

Haldâttâs soovâi 60 miljovn euro toorjâ­paket­tist puáldá­muš­amnâ­sij ollâ hade tiet – Ij jur oinuu bensin­sajat­tuvâin

Haldâttâs lii sooppâm tooimâin, moiguin tot västid puáldámušamnâsij hoodij paijaanmân. Pirâs- já šoŋŋâdâhminister Sari Multala (kok.) muštâlij ääšist onne toimâtteijeid ovdâskoddeest. Toorjâpakkeet lii ohtsis 60...

Kielâ­ohhoost kielâ­pajan

Lii suotâs, et sämikielah finnejeh saje ohtsâškoddeest já et toh kullojeh já uáinojeh eenâb. Nuuvt tot kalga-uv moonnâđ. Mut muu pargoost ohtâ okko lii...

Siberiast puát­tám vapi­teh imâš­titteh Suo­mâst

Suomâst láá majemuu love ive ääigi maŋgii oinum uđđâ sorvâelleešlaajah. Moonnâm tove čohčâmáánu pelimuddoost Viitasaarist oinui härvinâš siberiavaapiit (Cervus canadensis sibiricus). Vapiteh láá oinum...