Njuámmilnääli kiäppán

Ovdil 1990-lovo njuámmilnääli muttui 3–8 ive kooskâi, mutâ tääl tot oro muttuumin jyehi ive. Ruánjislyeštimeh čäittih, et njuámmilnääli lii kiäppánâm piälán 1990-lovo rääjist. Motomeh sättih jurdeđ, et suijân liččii valjaas piätunäälih, mutâ äšši ij lah aaibâs nuuvt. Ovdâmerkkân riemnjis, mii lii njuámmil puoh merhâšitteemus salâsteijee, lii meid kiäppánâm. Stuorrâoppuu já jierssee meid pivdeh njuámmilijd, mutâ toh salâsteh taid tuše uccáá. Majemui aigij toi-uv näälih láá kiäppánâm. Njuámmil ij lah kiäppánâm tuše Suomâst, pic meid Ruotâst, Aalpâin, Stuorrâ-Britanniast já Tave-Irlandist.

Njuámmil lii tavekuácceevyevdistiellâs ellee, mii lii pyereest vuáhádum kolmâ táálván. Njuámmil vielgis tälviturkkâ lii liegâs, já taat ivne lii meid njuámmil syeji-ivne tälviv. Onnáá peeivi šoŋŋâdâh lii kuittâg lieggâsub ko ovdil. Tääl čohčâluvá maŋeláá já kiđđâluvá tolebáá, já täälvih láá maŋgii muottuuttemeh. Njuámmil syeji-ivne ij innig iššeed iäge meidgin stuorrâ monnjâkepileh, moh išedeh ubbâsist canccomist.

Stuárráámus suijân njuámmil kiäppánmân lii ruošânjuámmil, mii levânij Suomân maadânuorttân koskâääigi. Kolmâ poojij ruošânjuámmil kiäsádâđâi maasâd maadânuortâ suundán, mutâ tot maacâi talle ko šoŋŋâdâh kiäsáditij. Ton levânem tavas hiđásmij moonnâm ihečyeđe pelimuddoost, kuás šoŋŋâ lâi koolmâs, mutâ jo 1970-ive rääjist ruošânjuámmil lii levânâm ain taveláá. Siämmáš almoon lii huámášum meid Ruotâst já Irlandist. Njuámmil lii masa lappum Maadâ-Ruotâst já meid Tave-Irlandist, tastko ruošânjuámmilnääli lii stuárrum. Suomâst njuámmil kiäppánškuođij enâmustáá mäddin.

Šoŋŋâdâhnubástus iššeed ruošânjuámmilijd mutâ ij njuámmilijd. Ruošânjuámmil lii koškejolgádâsâi šlaajâ, mutâ njuámmil taarbâš muottuu já meeci. Jiärmáás meccitipšo lii uáli jo tehálâš njuámmilij cevzimân. Kuáccámist tohhum tutkâmuš mield njuámmil lijkkoo lostâmuoráid já sahis vuálááššadolâšvuotân. Eromâšávt njuámmileenih já njuámmilčiivgah tarbâšeh syeje. Njuámmil ij maašâ čuopâttâhjolgâdâsâin ige nuorâ pecimeecijn. Suovháid lijkkojeh sehe njuámmileh já meccikänilodeh.

Käldeeh:

– Metsäjäniksen arvoituksellinen taantuminen (metsastajalehti.fi)

– Metsäjänis on helppo huomioida metsäsuunnitelmassa (metsastajalehti.fi)

Kove: Franz W. (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

”Ele pääsi ohtuu”

Majemui iivij ain eenâb já eenâb lii savâstâllum mielâtiervâs­vuotâ­­­­­čuolmâin ovdâmerkkân mediain. Täin čalluin já meiddei almolii tiervâsvuotâtipšo siijđoin tiäduttuvvoo ain ohtâ äšši: ”Ele pääsi...

Arktisâš kuávlu pajedum čuovân Roomast: Italia–Suomâ-ekonomia-aksel keejâd tavaskulij

The Arctic Circle ‑ornijdume, mii fáálá aalmugijkoskâsii vuáláá arktisijn aašijn savâstâlmân, ornij njuhčâmáánu 3.–4. peeivi Roomast Polar Dialogue ‑savâstâllâm oovtâst Italia aalmuglijn tutkâmraađijn (Consiglio...

Hildá Länsman já Tuomas Norvio lává vuáittám Etno-Emma-palhâšume

Emma-gaala lii Suomâ stuárráámus muusiksyergi palhâšumetábáhtus. Taan ive Emma-gaala tollui moonnâm lávurduv njuhčâmáánu 7. peeivi Espoost. Tábáhtuumeest palhâšuvvojii ive 2025 pyeremuuh artisteh. Hildá Länsman...

Oulust uárnejuvvoo itten anarâškielâ kirjálâšvuođâ eehid

Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut, Oulu kaavpugkirjerááju, Giellagas uáppeeservi GieKu ry já Oulu Sámit rs uárnejeh njuhčâmáánu 11. peeivi anarâškielâ kirjálâšvuođâ eehid tijme 18–19.45. Eehid uárnejuvvoo Oulu kuávdáškirjerááju...

Tave-enâmijn lii joođoost stuorrâ Nato-hárjuttâs

Suomâ Piäluštâsvyeimih uásálisteh Nato Cold Response 26 ‑hárjuttâsân, mii uárnejuvvoo Suomâ, Ruotâ já Taažâ taveoosijn. Hárjuttâs aalgij jieht, já tot pištá ain njuhčâmáánu 20. peeivi...