Njuámmilnääli kiäppán

Ovdil 1990-lovo njuámmilnääli muttui 3–8 ive kooskâi, mutâ tääl tot oro muttuumin jyehi ive. Ruánjislyeštimeh čäittih, et njuámmilnääli lii kiäppánâm piälán 1990-lovo rääjist. Motomeh sättih jurdeđ, et suijân liččii valjaas piätunäälih, mutâ äšši ij lah aaibâs nuuvt. Ovdâmerkkân riemnjis, mii lii njuámmil puoh merhâšitteemus salâsteijee, lii meid kiäppánâm. Stuorrâoppuu já jierssee meid pivdeh njuámmilijd, mutâ toh salâsteh taid tuše uccáá. Majemui aigij toi-uv näälih láá kiäppánâm. Njuámmil ij lah kiäppánâm tuše Suomâst, pic meid Ruotâst, Aalpâin, Stuorrâ-Britanniast já Tave-Irlandist.

Njuámmil lii tavekuácceevyevdistiellâs ellee, mii lii pyereest vuáhádum kolmâ táálván. Njuámmil vielgis tälviturkkâ lii liegâs, já taat ivne lii meid njuámmil syeji-ivne tälviv. Onnáá peeivi šoŋŋâdâh lii kuittâg lieggâsub ko ovdil. Tääl čohčâluvá maŋeláá já kiđđâluvá tolebáá, já täälvih láá maŋgii muottuuttemeh. Njuámmil syeji-ivne ij innig iššeed iäge meidgin stuorrâ monnjâkepileh, moh išedeh ubbâsist canccomist.

Stuárráámus suijân njuámmil kiäppánmân lii ruošânjuámmil, mii levânij Suomân maadânuorttân koskâääigi. Kolmâ poojij ruošânjuámmil kiäsádâđâi maasâd maadânuortâ suundán, mutâ tot maacâi talle ko šoŋŋâdâh kiäsáditij. Ton levânem tavas hiđásmij moonnâm ihečyeđe pelimuddoost, kuás šoŋŋâ lâi koolmâs, mutâ jo 1970-ive rääjist ruošânjuámmil lii levânâm ain taveláá. Siämmáš almoon lii huámášum meid Ruotâst já Irlandist. Njuámmil lii masa lappum Maadâ-Ruotâst já meid Tave-Irlandist, tastko ruošânjuámmilnääli lii stuárrum. Suomâst njuámmil kiäppánškuođij enâmustáá mäddin.

Šoŋŋâdâhnubástus iššeed ruošânjuámmilijd mutâ ij njuámmilijd. Ruošânjuámmil lii koškejolgádâsâi šlaajâ, mutâ njuámmil taarbâš muottuu já meeci. Jiärmáás meccitipšo lii uáli jo tehálâš njuámmilij cevzimân. Kuácámist tohhum tutkâmuš mield njuámmil lijkkoo lostâmuoráid já sahis vuálááššadolâšvuotân. Eromâšávt njuámmileenih já njuámmilčiivgah tarbâšeh syeje. Njuámmil ij maašâ čuopâttâhjolgâdâsâin ige nuorâ pecimeecijn. Suovháid lijkkojeh sehe njuámmileh já meccikänilodeh.

Käldeeh:

– Metsäjäniksen arvoituksellinen taantuminen (metsastajalehti.fi)

– Metsäjänis on helppo huomioida metsäsuunnitelmassa (metsastajalehti.fi)

Kove: Franz W. (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Jurduuh anarâš­kielâ uápuin Säämi máttáát­tâs­kuáv­dáást

Čällee: Maija Nordqvist Addâgâs, mun jiem ibbeerd. Taat ceelhâ lâi korrâ kiävtust čohčuv ko mun algâttim anarâškielâ uápuid Säämi máttááttâskuávdáást. Mun värrejim Anarân mäddin, jiemge...

Mii lii ”saada” sämikielân?

Mii lii saada sämikielân? Lii-uvks tot ain uážžuđ teikâ finniđ? Kuás kalga kevttiđ nube já kuás nube? Tágárijd koččâmušâid kielâtiettee távjá finnee. Mun meid...

Nabai maid tun poorgah?

Kii tun lah? Taan koččâmušân ulmuuh läävejeh västidiđ vistig jieijâs noomáin, mii lii vissâ aaibâs pyeri tiätu uápásmemproosees aalgâst: liihân tuođâi-uv älkkeb čujottiđ tiätu...

Fastes kyele muččâdvuotâ

Čuávum Färsuolluin UArctic 2026 -kongresist postersessio, já tobbeen ohtâ poster kiddee muu huámášume. Nord Universitet -ollâopâttuv totkei Nadezda Nazarova já Hindertje Hoarau-Heemstra poster paječaalâ...

Mon ennuv ullo­sukká­paarâ kolgâččij teikâ uážuččij mäksiđ? 

Suháh láá nuuvtá Motomij sukkákođđeigijn lii majemui aigij šoddâm saahâ tast, mon ennuv sukkápaarâ uážuččij teikâ kolgâččij mäksiđ. Taan čallust mun smietâm tom, mii meerrid...