Stuorrâ lävkki ovdâskulij orgaansirdemijn

Ovtâstum staatâin tuáhtáreh láá luhostum vuosmuu tove maailmist sirdeđ šave manemuš ulmui. Geeneetlávt nubástittum orgaan lii tääl pieijum 62-ihásii almai, kote tuáhtárij mield vaja pyereest.

Rick Slaymanân lâi jo tohhum táválii manemušsirdem ive 2018, mut sun kaartâi maassâd dialyystiipšon komplikaatioi keežild. Taas lohtâsii maaŋgah čuopâdâsah mánuppaajeest, tastko sun kierdâi vorrâtulppáin. Tastko tuáhtáreh iä innig halijdâm sunjin lase killáámušâid, sij finnejii love iiskâstmân sirdeđ sunjin šave manemuš.

Bostonist tuáimee tuáhtárjuávhu mield neeljitijmásâš čuopâdâs moonâi vädisvuođâittáá. ”Tállân ko vorrâjotteem aalgij uđđâsist, te mij ooinijm manemuš muttuumin muččâdin já kuovgisruopsâdin, já kuužâ rähtim aalgij tállân toimâđ. Puohah čuopâdemsalist toškuu kieđâidis”, muštâl tiimi hovdâ Tatsuo Kawai. ”Tot tuođâi lâi muččâdumos manemuš, mon mun lam kuássin uáinám”, sun muštâlij.

Tuáhtáreh láá jo kuhháá iskâm ksenotransplantaatioid, main eres elleešlajâi orgaaneh kiävttojeh ulmuu pyereedmân. Kyehti tooleeb tohhum iskâstem šave váimoin iä lam nuuvtkin stuorrâ miänástusah: pyecceekyevtis jaamijn uáli jotelávt čuopâdâsâs maŋa. Tot, moos suoi jaamijn, lii ain epičielgâs, mut máhđulávt sunnuu roppâ hilgoi orgaan teikâ talle suoi jaamijn šahevirusân.

Vädisvuođâi velttim tiet šave manemuš nubástittui geeneetlávt: ko DNA nubástittui motomij sojij, talle ulmuu roppâ ij innig tuástuččii orgaan ige anaččii tom vieresin.

”Mist koijâduvvoo távjá, mondiet mij kevttip šoovijd epke apinaid teikâ eres elleid. Taat puátá tast, et stuáruduvâs peeleest šaveh láá ulmuu nálásiih já meid tondiet, et toi roppâ tuáimá siämmáánáál ko ulmuu roppâ”, čielgee tuáhtár Leonardo Riella. ”Ton lasseen šaveh lasaneh jotelávt, já mij pyehtip šoddâdiđ taid kiddejum pirrâsist njuámmumriskâittáá.”

Muulsâiähtu manemušpyecceid?

Veikâ taat lii tuše vuosmuš lävkki, tuáhtáreh tuáivuh, et taat meetood puávtáččij motomin toohâđ dialyys taarbâšmettumin. Talle manemušpyecceeh puávtáččii tuše finniđ väriorgaan ráájust, iäge sij tarbâšiččii vyerdiđ maaŋgâid iivij luovâtteijee orgaan. Tuáhtár Riella iätá: ”Taat addel tuoivuu taid pyecceid aldapuátteevuođâst.”

Kritikkáreh liijká várutteh, et ij ohtâ luhostum čuopâdâs val täähid almolii miänástus. Aalgâst ilodui meid šave vááimu sirdem ohtâvuođâst. Ton lasseen sij várutteh, et ellei já ulmui orgaanij siävutmist pyehtih leđe kuháskyeddee čuávumušah ovdâmerkkân tast, et ellei taavdah sättih njuámmuđ transplantaatioi peht ulmui.

Käldee:

– Doorbraak in transplantaties: Amerikaan krijgt varkensnier (nos.nl)

Kove: Franklin Alvear (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Mätkiporgâmuš – Uási 3 ađai maht munnuu peerâ selvân kuhes auto­maađ­hijn

Mun lam ovdebáin Mätkiporgâmuš-blogiteevstâin (Uási 1, Uási 2) muštâlâm, ete mii peerâ viättá uáli ennuv ääigi autost. Taan keerdi mun čálám eenâb-uv párnái porgâmušâin. Párnáigijn jotteem...

Merâmääđhih Hailuoton láá páác­cám historján

Keesi aalgâst poođij váhá olâtteijee uuđâs, ete uđđâ maađij Oulunsalo Riutunkari já Hailuoto kieldâ kooskâst valmâštuvá jo kesimáánu loopâst. Ovdil lâi arvâlum, ete tot...

Mij ferttiiččijm väldiđ pirâs­tiettuin huámá­šumán sierâ­lágá­nijd kulttuu­rijd já kielâid

Čällee: Martti Rajamäki Mun lam luuhâm pirâstiettuid ja valmâštum filosofia maisterin. Mun lam aiccâm, ete távjá ulmuuh iä vääldi pirâstiettuin huámášumán sierâlágánijd kulttuurijd. Mun porgim...

Algâkeesi uđđâ lodde­suhâ­puolvâ čalga

Keesi lii puáttám já ton mield láá puáttám meid puohlágáneh tábáhtusah, maid lii ilo čuávvuđ. Jiemge uáivild kulttuurfestivaalijd tâi muorâstâhpiknikijd, peic luándu jieijâs tábáhtuumijd,...

Anarâš aavis toimâttâs­kodde páácá kesi­luámun

Anarâš aavis toimâttâskoddeest álgá kesiluámu. Toimâttâskodde máccá paargon porgemáánu lovváád peeivi. Luámu ääigi Anarâš aavis ij čuávu uđđâsijd, mut tast huolâhánnáá aavis almostit ain uđđâ...