Meccihaldâttâs lii almostittám ravvuid sämikuávlu luándust jotteid

Meccihaldâttâs lii almostittám nettisijđoinis ravvuid sämmilij päikkikuávlun mađhâšeijeid já mudoi sämikuávlu luándust jotteid. Tain rävvejuvvoo, maht kalga lattiđ kuávlust nuuvt, ete páihálij ulmui eellim ij hettejuu iäge tovâttuu vahâgeh luándun. Ulmen lii lasettiđ tiäđuid vandârdeijeid, mađhâšeijeid já meid páiháláid ulmuid, muštâl eennâmkevttim äššitobdee Aini Magga.

Majemui iivij Meccihaldâttâs lii finnim ennuv macâttâs páihálijn ulmuin tast, maht mađhâšeijeeh láá moinnii naalijn hettim sii eellim. Mađhâšeijeeh láá moonnâm ovdâmerkkân puásuiääiđi siisâ teikkâ kuvvim šiljopoccuid lovettáá. Meiddei kuvvim droonijguin lii paldettâm poccuid.

Jis palgâs tuuváá uksâ lii lamaš áávus, te vandârdeijeeh láá sáttám moonnâđ toho já ijâstâllâđ tobbeen, iätá Magga.

Puoh enâmustáá Magga lii finnim macâttâs luovâs leijee pennuin. Sun muštoot, et meiddei aaibâs uccâ pennâgááh sättih tovâttiđ vahâgijd, ovdâmerkkân luudij piervâláid.

Aanaarlâš Kaisa-Maria Poikela muštâl, et suu pargosaajeest Aanaar škoovlâst turisteh láá hemâdâm škoovlâ väzzim.

− Turisteh puátih škoovlâ kuuvl já kovvejeh párnáid vala ton-uv maŋa, ko sij láá pivdum vyelgiđ meddâl.

Nubbe aanaarlâš, Pekka Wäre, vuod lii huámmášâm, et turisteh pilledeh čuoigâmlätteid väzzimáin tai alne. Váruttâskoolbâi ceggim ij lah toos išedâm. Wäre kiävttá jieijâs ääigi čuoigâmlättei rähtimân moottorkiälháin, vâi ulmuuh peesih čuoigâđ Aanaar markkânist. Tijmá sun kaartâi vyeijiđ suullân 150 paijeelmiärálâžžâd kilomeetterid, ko sun tivoi pillâšum čuoigâmlätteid. Sun tuáivu, et puoh máđháláid muštâluuččij, mii lii čuoigâmlättee.

Meccihaldâttâs nettisijđoin kávnoo Enâmeh láá mii párnááh -nommâsâš sämmilij päikkikuávlu luándust jottee etiket, mii tuálá sistees vittâ raavâčuággá. Etiket mield kalga kunnijâttiđ sämmilii kulttuurpirrâs, anneeđ huolâ herkis arktisii luándust, toollâđ jielâhijd kiddâ, väldiđ huámmášumán poccuid já puásuipargoid sehe kevttiđ vuosâsaajeest puigâ páihálijd palvâlusâid.

Etiket lii valmâštum ohtsâšpargoost Sämitiggijn, Nuorttâlij sijdâčuákkimáin, Lapland North Destinations ‑mađhâšemorganisaatioin já Suomen Latu -olgonlihâdemservijn. Tot lii jurgâlum eres lasseen eŋgâlâskielân, ruotâkielân, tavekielân, anarâškielân já nuorttâlâškielân. Enâmeh láá mii párnááh ‑etiket anarâškielân kávnoo täst.

Käldeeh:

– Turisttat hehttejit bohccuid ja joreštit šiljuin – meahciráđđehusas sávvet mátkkošteaddjiid láhttet bures (yle.fi)

– Ikkunoista kurkkiviin ja poroja häiritseviin turisteihin puututaan saamelaisten kotiseudulla etiketin avulla (yle.fi)

Kove: Fabrizio Brecciaroli

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Mätkiporgâmuš – Uási 3 ađai maht munnuu peerâ selvân kuhes auto­maađ­hijn

Mun lam ovdebáin Mätkiporgâmuš-blogiteevstâin (Uási 1, Uási 2) muštâlâm, ete mii peerâ viättá uáli ennuv ääigi autost. Taan keerdi mun čálám eenâb-uv párnái porgâmušâin. Párnáigijn jotteem...

Merâmääđhih Hailuoton láá páác­cám historján

Keesi aalgâst poođij váhá olâtteijee uuđâs, ete uđđâ maađij Oulunsalo Riutunkari já Hailuoto kieldâ kooskâst valmâštuvá jo kesimáánu loopâst. Ovdil lâi arvâlum, ete tot...

Mij ferttiiččijm väldiđ pirâs­tiettuin huámá­šumán sierâ­lágá­nijd kulttuu­rijd já kielâid

Čällee: Martti Rajamäki Mun lam luuhâm pirâstiettuid ja valmâštum filosofia maisterin. Mun lam aiccâm, ete távjá ulmuuh iä vääldi pirâstiettuin huámášumán sierâlágánijd kulttuurijd. Mun porgim...

Algâkeesi uđđâ lodde­suhâ­puolvâ čalga

Keesi lii puáttám já ton mield láá puáttám meid puohlágáneh tábáhtusah, maid lii ilo čuávvuđ. Jiemge uáivild kulttuurfestivaalijd tâi muorâstâhpiknikijd, peic luándu jieijâs tábáhtuumijd,...

Anarâš aavis toimâttâs­kodde páácá kesi­luámun

Anarâš aavis toimâttâskoddeest álgá kesiluámu. Toimâttâskodde máccá paargon porgemáánu lovváád peeivi. Luámu ääigi Anarâš aavis ij čuávu uđđâsijd, mut tast huolâhánnáá aavis almostit ain uđđâ...