Eetvartti-maaijuv iiđij oppeet täälvi maŋa

Moonnâm ive mun muštâlim, ko Oulu Kaijonlahtin poođij maaijuv, mii oroi maššuumin tobbeen aainâs-uv ubâ keesi. Talle arvâlui, et raavvâd ij liččii tuárvi maijui, vâi tot puávtáččij orodiđ Kaijonlahtist hirmâd kuhháá. Eetvarttin kočodum maaijuv ij oinum tälviv, mut muáddi oho tassaaš tot iiđij oppeet.

Páihálijn luándukovvejeijein lâi kullum taggaar tiätu, et maijuu kannattičij vyerdiđ veigin luovtâ sudes soojijn. Tagarijn soojijn Eetvartti lii uuccâm já puurrâm eehidpittáás majemui aaigij. Nuuvtpa muoi-uv pelikuoimijnân meridáim eelliđ keččâmin, mii maijui kulloo kuhes täälvi maŋa.

Tien ehidispeeivi muoi iän lahkin ohtuu. Kaijonlahtist pääihi alne vyerdih jo viiđâs stuorrâ kameraiguin, já lase puátih. Forgâ čiälgá, mon stuorrâ täsni Eetvarttist lii jo šoddâm. Ulmuuh pennuidiskuin puátih já maneh. Maaŋgâs orosteh váháš ááigán já koijâdeh, lii-uv Eetvartti oinum. Masa juáháš, kote vázzá lappâd, čielgâsávt tiätá, maid ulmuuh tääbbin vyerdih. Já jis ij tállán tieđe, te sun lii kuittâg motomin luuhâm loostâst Kuivasjärvi-kuávlu pegâlmâs maijust. Veikkâ kovvejeijeeh láá jo masa loves já kuuloold sevŋânškuát, te luovtâst ij vala tábáhtuu mihheen. Taggaarhân luándu kuvvim já čuávvum lii: kuássin ij pyevti tiettiđ, mii tábáhtuvá, vâi tábáhtuvá-uv mihheen. Muoi láán vuárdám suullân tijme já loopâst meridáim, et vala love minuttid jeđe vyelgeen pááikán. Lii koolmâs, eromâšávt ko čuážžu ubâ ääigi oovtâ saajeest, já forgâ lii-uv jo sevŋâd.

Nuuvt muoi meridáin, ko paifakkist kukken luovtâst itá maaijuv. Kovvejeijeeh oceh pyereeb saje olssis já kameraidis. Kiinii koijâd, mon ennuv tijme lii. Eetvartti lii kulloo maŋanâm vittâ miinuut. Amahân te maaijuv poođij kuittâg lasanâm čuovâ mield, ige tijme, já lâi ton mield aaibâs ääigild. Maaijuv puátá jieŋâ oolâ, pozáttâl jeđe porá fiskisluobbâsk viäddáá, mon tot tuállee keeppilstis. Njiäpčááttem kulloo pyereest. Riddokuávlust orroo ulmuin já kamerai repčimist maaijuv ij oro peerustmin. Mottoom ääigi maŋa Eetvartti njaggoot čáácán, vuájá váhá määđhi, ocá uđđâ purrâmuš já puátá oppeet purâdiđ siämmáá pááikán. Nuuvt tábáhtuvá vala moddii. Ko maaijuv lopâlávt vuálgá čiähásis taan peeivi, te kovvejeijeeh-uv vyelgih: ”Itten vuod uđđâsist!”.

Eetvartti-maaijuv

Koveh: Atte Oksanen

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Louvre-museo Pariisist siirdij jálu­keđgijdis Ranska kuávdáš­paaŋki hoolvin

Ranskalâš media muštâl, et Louvre-museo Pariisist lii sirdám jálukeđgijdis Ranska kuávdášpaaŋki hoolvin pajeláhháá okko tassaaš (19.10.) tábáhtum ruokkâdis rievedem maŋa. Jálukeeđgih sirdojii syele čovgâ...

Rosemary Coogan – uđđâ puolvâ astronaut

Rosemary Coogan lii Euroop komovuotâornijdume ESA majemuu astronautvaljim kuávdáš nommâ: sun lii ohtâ ton vittâsist, kiäh väljejuvvojii ive 2022 álgám eidusii astronautškovliittâsân. Talle ko Rosemary...

Maailm vuossâmuš umesämi­kielâlâš video­spellâ Geävrrie lii almostum

Geävrrie, maailm vuossâmuš videospellâ umesämikielân, lii almostum. Spellâ maainâst sämiruumbust, mii lii kavnum Ranskaast. Kuhháá Säämist meddâl lamaš rumbu lii monâttâm vuoimijdis, já spellee pargon...

Indiast juhloo čuovâ juhle diwali

Miljovneh ulmuuh Indiast juhloh roovvâdmáánu 20. já 21. peeivi rääjist diwali, mii lii ohtâ hindui puoh tehálumosijn juuhlijn. Viđâpiäivásii juhle ääigi ulmuuh cokkiitteh laampuid...

Säämi kielâoho kielâ­kähvi­viäsu uárne­juvvoo Avelist tuorâstuv

Säämi kielâoho kunnen uárnejuvvoo kielâkähviviäsu tuorâstuv 23. peeivi tijme 14–17. Saijeen lii Avveel škovlâ‑ já kulttuurkuávdáš Kaarre purâdemviste. Fáárust lii meid Oummu rââst raaj – People...