Tetris lii vuoittum

Juovlâmáánu 2023 loopâst 13-ihásâš Willis Gibson (jiellâhnommâ Blue Scuti) šoodâi vuossâmuš spellen maailmist, kote lii vuáittám Tetris. 

Tetris lii videospellâ, mon vuávái ryeššilâš Aleksei Pažitnov ive 1984. Speelâ pajeroobdâst kaččeh tagareh kuboleh, moh láá rahtum neelji uccâ neljiháást. Kubolijd ferttee sirdeđ já jurâttiđ toin naalijn, ete ruuvdu vyeliroobdân šaddeh oles raddalâsah, main ij lah ohtâgin kuárus koskâ. Ko šadda tievâslâš raddalâs, te tot meddâlistoo ruuvdust, já speelâst šadda kuuloold jotelub ubâ ääigi. 

Tetris šoodâi tállán hirmâd pivnohin, já tast láá rahtum versioh masa puoh tiäturáid já spellâmkonsoláid. Spellâ lii ain-uv uáli jo piivnoh, já maailmmiäštárvuotâkištoh uárnejuvvojeh jyehi ive. 

Ohtâ pivnohumos versioin lii Nintendo Entertainment System (NES) versio, mii rahtui ive 1989. Aalgâst lâi taggaar juurdâ, et NES-versio puovtij spellâđ tuše tääsi 29 räi, tastko kubolijd ij pyevti sirdeđ tuárvi jotelávt ruuvdu robdáid. Ive 2011 Thor Aackerlund já ive 2020 Chris Martinez keksijn kuittâg uđđâ vuovijd kevttiđ stivrimpiergâs, moh taheh máhđulâžžân vyeittiđ tääsi 29. NES-versiost láá maaŋgah eres-uv čuolmah já bugeh. Ovdâmerkkân tääsist 148 kubolij ivneh láá nuuvt tevkkâdeh, et taid ij uáini pyereest. Tääsist 157 spellâ jaska toimâmist, tastko NES-spellâmkonsol ij innig paste peividiđ spellâmkiedi já numerijd tuárvi jotelávt.

Will Gibson luhostui juksâđ eidu ton táásán, mast spellâ jaska toimâmist. Nuuvt puáhtá ettâđ, et sun vuotij speelâ. Tassaažân kihheen eres ij lah porgâm tom. Gibson almostittem YouTube-video ulâttâsspeelâst lii jo keččum masa kyehti miljovn kerdid.

Käldeeh:

– NES Tetris Players Are Using a Special Technique Called Rolling to Set New World Records (www.ign.com)

– The Revolution in Classic Tetris (www.newyorker.com)

Kove: Fabrizio Brecciaroli

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Äʹrbb-haahâ vuálgá joton Suomâ Sämi­tig­geest: Ulmen ohtâ­sâš stra­tegia kult­tuur­áárbán já ärbi­vuá­válii tiätun

Suomâ Sämitiggeest lii vuálgám joton Äʹrbb-haahâ, muštâl Sämitigge tiäđáttâsâstis. Haahâ olášuttoo ohtsâšpargoost Taažâ Sämitiggijn, já tom ruttâd Interreg Aurora ‑ohjelm. Raajijd rastaldittee haavâ ulmen...

Oulankajuuvâst kiävt­tojii robo­teh já taho­jiermi juhâ­pirrâs tutkâ­mist

Čohčâmáánu loopâst Tuurku ollâopâttuv totkeeh já Eennâmmittedem­lágádâs päikkitiätu­kuávdáš (FGI) testajii Oulankajuuvâ Jäkälämutkast njunošteknologia, moin puáhtá tutkâđ juhâpirrâs nubástusâid hirmâd jotelávt já tárkká. Juhâpiirâs tutkui droonijguin, jiešráđálávt vyeijee...

Tutkâmuš: Stuár­ráá­mus uási uccâ já koskâ­mat­sijn luu­dijn vär­re­jeh iho

Nelji viiđâ uccâloddáást värrejeh iho. Taat čiälgá maailmvijđosii tutkâmušâst, mii tohhui neelji eennâmuásist. Tutkâmušâst lijjii fáárust 56 uccâ já koskâmatsâžžâd loddešlaaijâd. Tutkâmušâst koskâmiärálávt 82 prosentid...

Vuáládâh­enâmij Fries­land eennâm­kode uđđâ miä­rá­dâs keni­git puoh kuávlu pár­náid máttáát­tâl­lâđ friisi­kielâ

Provinciale Staten van Fryslân (Friesland prooviins parlament) Vuáládâhenâmijn iäláskit friisikielâ pehtilis toimâigijn: friisikielâ puátá págulâžžân oppâamnâsin puoh párnáid puoh škoovlâin ubâ Friesland eennâmkoddeest. Ulmen...

Šoŋŋâdâh­tietteeh várut­teh eromâš korrâ El Niño čuávu­mu­šâin

Climate Impact Lab ‑tutkâmušjuávhu šoŋŋâdâhtietteeh ennusteh raportistis, et taan ive kesimáánust puáttee ive kuovâmáánu räi sättih jäämmiđ joba nyevt 450 000 olmožid El Niño ‑šoŋŋâalmoon tovâttem korrâ...