Tetris lii vuoittum

Juovlâmáánu 2023 loopâst 13-ihásâš Willis Gibson (jiellâhnommâ Blue Scuti) šoodâi vuossâmuš spellen maailmist, kote lii vuáittám Tetris. 

Tetris lii videospellâ, mon vuávái ryeššilâš Aleksei Pažitnov ive 1984. Speelâ pajeroobdâst kaččeh tagareh kuboleh, moh láá rahtum neelji uccâ neljiháást. Kubolijd ferttee sirdeđ já jurâttiđ toin naalijn, ete ruuvdu vyeliroobdân šaddeh oles raddalâsah, main ij lah ohtâgin kuárus koskâ. Ko šadda tievâslâš raddalâs, te tot meddâlistoo ruuvdust, já speelâst šadda kuuloold jotelub ubâ ääigi. 

Tetris šoodâi tállán hirmâd pivnohin, já tast láá rahtum versioh masa puoh tiäturáid já spellâmkonsoláid. Spellâ lii ain-uv uáli jo piivnoh, já maailmmiäštárvuotâkištoh uárnejuvvojeh jyehi ive. 

Ohtâ pivnohumos versioin lii Nintendo Entertainment System (NES) versio, mii rahtui ive 1989. Aalgâst lâi taggaar juurdâ, et NES-versio puovtij spellâđ tuše tääsi 29 räi, tastko kubolijd ij pyevti sirdeđ tuárvi jotelávt ruuvdu robdáid. Ive 2011 Thor Aackerlund já ive 2020 Chris Martinez keksijn kuittâg uđđâ vuovijd kevttiđ stivrimpiergâs, moh taheh máhđulâžžân vyeittiđ tääsi 29. NES-versiost láá maaŋgah eres-uv čuolmah já bugeh. Ovdâmerkkân tääsist 148 kubolij ivneh láá nuuvt tevkkâdeh, et taid ij uáini pyereest. Tääsist 157 spellâ jaska toimâmist, tastko NES-spellâmkonsol ij innig paste peividiđ spellâmkiedi já numerijd tuárvi jotelávt.

Will Gibson luhostui juksâđ eidu ton táásán, mast spellâ jaska toimâmist. Nuuvt puáhtá ettâđ, et sun vuotij speelâ. Tassaažân kihheen eres ij lah porgâm tom. Gibson almostittem YouTube-video ulâttâsspeelâst lii jo keččum masa kyehti miljovn kerdid.

Käldeeh:

– NES Tetris Players Are Using a Special Technique Called Rolling to Set New World Records (www.ign.com)

– The Revolution in Classic Tetris (www.newyorker.com)

Kove: Fabrizio Brecciaroli

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Tanska looppât šoovij kirur­gisijd kastraa­tioid ive 2030, Suomâ ij valagin

Tanska áigu luoppâđ šoovij kirurgisijn kastraatioin ive 2030 aalgâ rääjist. Kirurgisii kastraatio sajan puátá immunokastraatio ađai kastraatio puáhuttâsâiguin, moh estih oresšave suhâjuátkimahan šoddâm. Tanska lii...

Tiäđualmostittem staatâ­palhâ­šumeh 2026 láá juohhum – Finnejeijen eereeb iärrás syem­miliih wiki­pedisteh sehe Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdât­tâm­komis­sio komis­saareh

Tieđâ- já kulttuurminister Mari-Leena Talvitie juovij ive 2026 tiäđualmostittem staatâpalhâšuumijd kesimáánu 8. peeivi Oulu kaavpugtáálust. Palhâšumeh mieđettuvvojii ohtsis čiččâm. – Tiäđualmostittem lii demokratia kuávdáš vuáđu....

Saara Keskitalo lii kaččâm Suomâ ulâttâs huáppu­eestâ­kaččâmist

Almosvalastellee Saara Keskitalo kaačâi 100 meetter eestâkaččâmist uđđâ Suomâ ulâttâssân 12,64 jieht koskoho Lahti GP‑kištoin. Kaččâmist suu išedij 0,7 seekunt mietipieggâ. Ovdebáš Suomâ ulâttâs...

Armand Duplantis táppái vuosmuu tove kuulmâ ihán

Ruátálâš stávránjuškejeijee já maaŋgâkiärdásâš maailmulâttâs haldâšeijee Armand Duplantis táppái olâttetteht jieijâs päikkikištoin Tukholma tiimaantliigast olssis hyenessiähá puátusáin 580, veik sun lopádâlâi uđđâ maailmulâttâs. Ovdil taam...

NASA lii almottâm Artemis III ‑mánudâš­määđhi astro­nautijd

Ovtâstum staatâi komovuotâhaldâttâh NASA lii almottâm Artemis III ‑missio astronautijd. NASA lii meid tieđettâm detaljijd Artemis III ‑iskoskirdemist, mon ulmen lii valmâštâllâđ olmooškode maccâm Mánudáá asan....