Ulloläigi maarsu­soksâmijn – luhostuvá-uv?

Taan kiiđâ mun halijdim keččâliđ maidnii uđđâsijd: mun aigum uápásmuđ snäldein panemân. Vâi tast ličij váhá lase hástu já hitruuvuotâ, te almottâttim taggaar kietâtyejikuursân, mon ulmen lâi rähtiđ lääigi jieijâs jiellâh soksâmijn.

Tego mun arvâlim-uv, te eres uásálistei jielâheh lijjii pennuuh. Mottoom ulmust lâi pääihist meid kissá. Muu kulen ääsih vist maarsuh. Táválávt tain iä vyelgi hirmâd ennuv soksâmeh, mut ko oovtâ maarsust lii kuhes turkkâ, te soksâmijd kalga čuoppâđ ain tyellitälli, tastko toh šaddeh eivi kuhebin já kuhebin. Mun lijjim jo iivij ääigi smiettâm, moos taah soksâmeh puávtáččii kevttuđ. Lam taid kal mottoom verd nuurrâm mušton, mut viehâ ennuv taid mun lam meid tuše leggistâm meddâl. Tääl te mun panaččim Paju-maarsu soksâmijn lääigi!

Paju. Kove: Jasmina Schreck

Panneem ij lah keksejum eidu jieht, pic tot lii ohtâ puárásumos kietâtyejitekniikijn. Panemáin ulmuuh láá ráhtám lääigi jo aainâs-uv 10 000 ihheed, já ton várás láá utkum jieškote-uvlágáneh tyejipiergâseh sierâ kuávluin maailmist.

Vistig mij oopâim kuursâst tom, maht kárttudiđ saavzâi ulo. Tađe várás ferttee väldiđ mottoom verd saavzâulo já pieijâđ tom káártun, ruávis kuustâ sullâsii tyejipiergâsân. Káártuh láá kyehti, já ulo ferttee oppâđ harjađ oovtâ káártust nube káártun, vâi ulo sááiguh njyelgih já puoh tuolvâčalmeh kaččeh ulloost meddâl. Máttáátteijee kieđâin taat ij orroom ollágin vaigâdin, mut ko mun tom jieš keččâlim, te tot ij lamaškin nuuvt älkkee. Ubâ ääigi ullo tarvanij kárttoid, jiemge finnim tom tast luovâs. Luhhoost máttáátteijee išedij já adelij munjin sukkásäägi, moin luovviđ ulo káártust. Tijme hárjuttâllâm maŋa kárttudem moonâi jo ennuv pyerebeht. Muu peevdi alne lijjii suullân lovmat timmâ saavzâullopittád ađai kártustâhhâd, já čuávuvâžžân pargopittán lâi väldiđ meid jiellâhsoksâmijd fáárun saavzâulo lasseen.

Maarsusoksâmeh (čižetpeln), káártuh, kártustuvah já snäldee. Kove: Jasmina Schreck

Mun pieijim oppeet uccâ pittáá saavzâulo káártun já lasettim toos mottoom verd maarsusoksâmijd. Kal tot‑uv vala luhostui. Talle mun kárttudškuottim. Muáddi miinuut maŋeláá muu puuvsah lijjii jo tievâ vielgis maarsusoksâmijn, moh porgádii aaskan já váhá jyehi sajan tego juovlâmuorâ kuácceeh.

Talle ko kártustuvah lijjii tuárvi, aalgij jieš panneem. Tađe várás juáhháást mist lâi peevdi alne turkkilâš snäldee. Snäldeemaalih láá maaŋgâmuđusiih. Snäldee tiäddu vaaigut toos, mon assaa lääigist šadda. Asettes lääigi finnee ko kiävttá keppâ snäldee; assaas läigi vist šadda lusis snäldee kevttimáin.

Aalgâst ferttij vistig pieijâđ išelääigi snäldei jeđe panneeđ kuuloold vonâttum kártustuvâid ton maŋŋaal. Snäldeeh jurrii, já aainâs-uv mottoomlágán läigi šoodâi. Mun keččâlim vistig saavzâulloin, talle saavzâ- já maarsu-ulloin. Lase soksâmeh koččii muu aaskan já lättei. Smietâškuottim, ete maarsusoksâmeh láá vissâ meendu uánihááh. Talle ko piejâi ennuv taid, te läigi potkânij ohtânmaanoost. Pennuusoksâmijguin kustoo moonâi pyerebeht, tastko toh láá kuheh já pisoh oovtâst pyerebeht.

Lääigi panemin, maarsusoksâmeh askeest. Kove: Jasmina Schreck

Ko läigi lâi ponnum, te čuávuvâš lävkki lâi punjâttâllâđ taam oovtâsáigulii lääigi nube kieđâ suormâi kooskâin tiätu myenster mield. Taat moonâi älkkeht endurân. Ko kietâ lâi viijmâg ulloläigipakettist, te aalgij kiärdum: läigi punjâttâllui kuábbáá-uv keejist ohtân läigin, mii lii talle tot valmâš, kyevtsáigulâš läigi. Punjâttâlmist ferttee kiddiđ huámášume toos, ete ponjos ij lah meendu čovgâd ige meendu loožâskin.

Ponnum läigi snäldest (čižetpeln), valmâš läigi (uálgispeln). Kove: Jasmina Schreck

Tääl te must lii uccâ viipšâš, mast lii assaas saavzâ-maarsu-ulloläigi. Tom ij kal pyevti kevttiđ moossân, tastko tast porgádeh uánihis, vielgis soksâmeh tállán ko lääigi liihât váháškin. Maarsuh iä molso tuurhâs čohčuv iäge kiđđuv, ige tain tondiet kuássin koočâ oles soksâmeh stuorrâ leejijn tego motomijn eres ellein. Talle ko čuáppá maarsu kuhes tuurhâ skerreiguin, te soksâmeh iä lah nuuvt kuheh, ete tast puávtáččij rähtiđ ullolääigi.

Paju peivinahareh. Kove: Atte Oksanen

Paju pelestis ij perustâm ubâ ääšist. Uáiviäšši lii, ete ton kuhes turkkâ ij hettii lihâdem já ete lii keppis orroođ kesipaakâin – parga olmooš soksâmijguin talle maid peri.

Artikkâlkove: Jasmina Schreck

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Sämikielâlij uáinuh tarbâ­šuv­vo­jeh tutkâ­mu­šân kielâi puát­tee­ääi­gist

Maid sämikielah merhâšeh sárnoidis já siärvusijdis? Magarin toi tile oro taan ääigi, já maid kolgâččij porgâđ, vâi kielah siäiluh já nanosmeh puátteeääigi? Joođoost leijee Ucceeblovokielah...

Laapist poccuuh sor­ro­jeh luándun kuođ­đum ruskijd

Ko Laapist kuáđđojeh roskeh luándun, te maŋgii lii riskâ tast, et poccuuh sorrojeh toid. Sarva monâttem eromâšávt čohčuv lii stuorrâ monâttâs puásuituállei. Mudusjäävri palgâs puásui-iššeed...

MM‑steellig­vuái­máš­tâllâm Rotter­damist: maailm­tääsnih kámp­pá­dâl­lii eromâš ollâ tää­sist

Anarâš aavis: Rotterdam Ahoy-areena, roovvâdmáánu 19. peeivi 2026. Taanihásiih steelligvalastâllâm maailmmiäštárkištoh Rotterdamist Ahoy-areenast láá faallâm eromâš puorijd puátusijd, jiäráskittee puudâid já eromâš fiijnâ siärvuslii valastâllâmjiegâ....

Pyeri nommâ­peivi! – Mut kiäs já mon kielân?

Mun halijdim tiettiđ eenâb Suomâ nommâpeivi­äärbist já tondiet moonnim tuđhâdiđ Helsig ollâopâttuv almenähki­toimâttuv päikkisiijđoid. Kavnim tobbeen suomâkielâlijd noomâid tego kolgim-uv. Kavnim meiddei suomâruátálijd nommâpeeivijd,...

Sämikielâg kirje Láŋtdievvá lii vuáit­tám Tave-enâmij rääđi kirjá­lâš­vuotâ­palhâ­šume

Tave-enâmij rääđi almostitij onne vyeitteid ive 2026 palhâšumijdis. Kirjálâšvuođâ palhâšume vuoitij sämikielâlâš kirje Láŋtdievvá, mon lii čáállám Sigbjørn Skåden. Kirje kiellân lii tavesämikielâ Tuárnus kuávlukielâ....