Tetris lii vuoittum

Juovlâmáánu 2023 loopâst 13-ihásâš Willis Gibson (jiellâhnommâ Blue Scuti) šoodâi vuossâmuš spellen maailmist, kote lii vuáittám Tetris. 

Tetris lii videospellâ, mon vuávái ryeššilâš Aleksei Pažitnov ive 1984. Speelâ pajeroobdâst kaččeh tagareh kuboleh, moh láá rahtum neelji uccâ neljiháást. Kubolijd ferttee sirdeđ já jurâttiđ toin naalijn, ete ruuvdu vyeliroobdân šaddeh oles raddalâsah, main ij lah ohtâgin kuárus koskâ. Ko šadda tievâslâš raddalâs, te tot meddâlistoo ruuvdust, já speelâst šadda kuuloold jotelub ubâ ääigi. 

Tetris šoodâi tállán hirmâd pivnohin, já tast láá rahtum versioh masa puoh tiäturáid já spellâmkonsoláid. Spellâ lii ain-uv uáli jo piivnoh, já maailmmiäštárvuotâkištoh uárnejuvvojeh jyehi ive. 

Ohtâ pivnohumos versioin lii Nintendo Entertainment System (NES) versio, mii rahtui ive 1989. Aalgâst lâi taggaar juurdâ, et NES-versio puovtij spellâđ tuše tääsi 29 räi, tastko kubolijd ij pyevti sirdeđ tuárvi jotelávt ruuvdu robdáid. Ive 2011 Thor Aackerlund já ive 2020 Chris Martinez keksijn kuittâg uđđâ vuovijd kevttiđ stivrimpiergâs, moh taheh máhđulâžžân vyeittiđ tääsi 29. NES-versiost láá maaŋgah eres-uv čuolmah já bugeh. Ovdâmerkkân tääsist 148 kubolij ivneh láá nuuvt tevkkâdeh, et taid ij uáini pyereest. Tääsist 157 spellâ jaska toimâmist, tastko NES-spellâmkonsol ij innig paste peividiđ spellâmkiedi já numerijd tuárvi jotelávt.

Will Gibson luhostui juksâđ eidu ton táásán, mast spellâ jaska toimâmist. Nuuvt puáhtá ettâđ, et sun vuotij speelâ. Tassaažân kihheen eres ij lah porgâm tom. Gibson almostittem YouTube-video ulâttâsspeelâst lii jo keččum masa kyehti miljovn kerdid.

Käldeeh:

– NES Tetris Players Are Using a Special Technique Called Rolling to Set New World Records (www.ign.com)

– The Revolution in Classic Tetris (www.newyorker.com)

Kove: Fabrizio Brecciaroli

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Nette Kivirantan silbâ­miitaal para­lympialij puáibildmist

Suomâ ovdâsteijee Nette Kiviranta lii vuáittám siilbâ nisonij kiälkkáčierâstâllei puáibildmist Milano–Cortina paralympialijn. 24‑ihásii Kivirantan miitaal lii vuosmuš paralympialijn. Siämmást taat miitaal lii historjálâš ubâ...

Inkki Inola lii lekkâm Suomâ miitaaltili Milano–Cortina paralympialijn

Syemmilâš čyeigee Inkki Inola lii vuáittám siilbâ love kilomeetter ärbivuáválii čuoigâm koskâäigivuolgâkištoost koskoho Milano–Cortinast. Inola, 27, kištottâl uáinimvádulij NS3-luokkaast. Suu uápisteijeečyeigen lii Reetu Inkilä....

”Ele pääsi ohtuu”

Majemui iivij ain eenâb já eenâb lii savâstâllum mielâtiervâs­vuotâ­­­­­čuolmâin ovdâmerkkân mediain. Täin čalluin já meiddei almolii tiervâsvuotâtipšo siijđoin tiäduttuvvoo ain ohtâ äšši: ”Ele pääsi...

Arktisâš kuávlu pajedum čuovân Roomast: Italia–Suomâ-ekonomia-aksel keejâd tavaskulij

The Arctic Circle ‑ornijdume, mii fáálá aalmugijkoskâsii vuáláá arktisijn aašijn savâstâlmân, ornij njuhčâmáánu 3.–4. peeivi Roomast Polar Dialogue ‑savâstâllâm oovtâst Italia aalmuglijn tutkâmraađijn (Consiglio...

Hildá Länsman já Tuomas Norvio lává vuáittám Etno-Emma-palhâšume

Emma-gaala lii Suomâ stuárráámus muusiksyergi palhâšumetábáhtus. Taan ive Emma-gaala tollui moonnâm lávurduv njuhčâmáánu 7. peeivi Espoost. Tábáhtuumeest palhâšuvvojii ive 2025 pyeremuuh artisteh. Hildá Länsman...