Tetris lii vuoittum

Juovlâmáánu 2023 loopâst 13-ihásâš Willis Gibson (jiellâhnommâ Blue Scuti) šoodâi vuossâmuš spellen maailmist, kote lii vuáittám Tetris. 

Tetris lii videospellâ, mon vuávái ryeššilâš Aleksei Pažitnov ive 1984. Speelâ pajeroobdâst kaččeh tagareh kuboleh, moh láá rahtum neelji uccâ neljiháást. Kubolijd ferttee sirdeđ já jurâttiđ toin naalijn, ete ruuvdu vyeliroobdân šaddeh oles raddalâsah, main ij lah ohtâgin kuárus koskâ. Ko šadda tievâslâš raddalâs, te tot meddâlistoo ruuvdust, já speelâst šadda kuuloold jotelub ubâ ääigi. 

Tetris šoodâi tállán hirmâd pivnohin, já tast láá rahtum versioh masa puoh tiäturáid já spellâmkonsoláid. Spellâ lii ain-uv uáli jo piivnoh, já maailmmiäštárvuotâkištoh uárnejuvvojeh jyehi ive. 

Ohtâ pivnohumos versioin lii Nintendo Entertainment System (NES) versio, mii rahtui ive 1989. Aalgâst lâi taggaar juurdâ, et NES-versio puovtij spellâđ tuše tääsi 29 räi, tastko kubolijd ij pyevti sirdeđ tuárvi jotelávt ruuvdu robdáid. Ive 2011 Thor Aackerlund já ive 2020 Chris Martinez keksijn kuittâg uđđâ vuovijd kevttiđ stivrimpiergâs, moh taheh máhđulâžžân vyeittiđ tääsi 29. NES-versiost láá maaŋgah eres-uv čuolmah já bugeh. Ovdâmerkkân tääsist 148 kubolij ivneh láá nuuvt tevkkâdeh, et taid ij uáini pyereest. Tääsist 157 spellâ jaska toimâmist, tastko NES-spellâmkonsol ij innig paste peividiđ spellâmkiedi já numerijd tuárvi jotelávt.

Will Gibson luhostui juksâđ eidu ton táásán, mast spellâ jaska toimâmist. Nuuvt puáhtá ettâđ, et sun vuotij speelâ. Tassaažân kihheen eres ij lah porgâm tom. Gibson almostittem YouTube-video ulâttâsspeelâst lii jo keččum masa kyehti miljovn kerdid.

Käldeeh:

– NES Tetris Players Are Using a Special Technique Called Rolling to Set New World Records (www.ign.com)

– The Revolution in Classic Tetris (www.newyorker.com)

Kove: Fabrizio Brecciaroli

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Korrâ meccipuáluh pijnedeh Maadâ-Euroop – Virgeomâ­hááh muštotteh: evakuis­tem­miä­rádâs kalga nuáv­dittiđ

Maadâ-Euroop pijnedeh viijđes meccipuáluh maaŋgâ enâmist. Eromâš vädis tile lii Ranskaast já Espanjast, kost koškáduvah, pakkâseh já korrâ piegah láá toohâm časkâdempargoid vädisin. Viijđes...

Vuáládâh­eennâm­liih tuáhtáreh väätih jieijâs äšši­gâš­šáid lase tiäđu šoohân­mist: Maŋgâsist meendu optimis­tisâš uáinu äpit­teem­min šoddâ­mist

Vuáládâhenâmijn šoovâtmân spesialistum tuáhtáreh já gynekologeh väätih aalmuglii tieđettemkampanja, mon ulmen ličij lasettiđ tiäđu šoohânmist já estiđ epirealistlijd vuárdámušâid äpitteemmin šoddâmist. Tuáhtáreh láá čáállám ávus...

MM-jyelgipáálu niäljá­dâs­finaleh láá spellum

MM-jyelgipáálu niäljádâsfinaleh spiällojii syeinimáánu 9.–12. peeivi. Tain kuáhtájii Ranska já Marokko, Espanja já Belgia, Taažâ já Eŋland sehe Argentiina já Sveicci. Pelifinaláid maneh tääl Ranska,...

Ovtâstittum čuoigâm meddâl, ryeš­šiliih maassâd – Aalmugij­koskâsâš olympia­komitea toovâi stuorrâ miärá­dâsâid maje­baargâ

Aalmugijkoskâsii olympiakomitea (AOK) stivrâ čuákkimistij majebaargâ syeinimáánu 7. peeivi. Čuákkimist soppui eereeb iärrás ive 2030 tälviolympialij šlaajâin já ohjelmist. Stivrâ meridij, ete ovtâstittum čuoigâm...

Jyelgipáálu MM-kištoi niäljádâs­finalisteh láá tääl tiäđust – olâttâsah, historjá já täsni­puudah

Jyelgipáálu MM-kištoh láá joođoost. Ovtâstum staatah, Kanada já Meksiko uárnejeh speelâid oovtâst. MM‑kištoid uásálisteh taan tove 48 enâmid, já turnaamist spiällojeh ohtsis 104 spellâd....