Fyysiik Nobel-palhâšume lii mieđettum Pierre Agostinân, Ferenc Krauszân já Anne L’Huillierân

Ruotâ kunâgâslâš tieđâakatemia Nobel-komitea lii valjim taan ive fyysiik Nobel-palhâšume uážžon kulmâ totkee: Pierre Agostin, Ferenc KrauszAnne L’Huillier.

Vuáđuštâlmin lijjii totkei iskâdemvyevih, moh puohtii eromâš uánihis attoseekunt kukkosijd čuovâpuulsâid amnâs elektrondynamiik tutkâmân.

Nobel-komitea kijttá vyeitteid pargoniävuin, moigijn puáhtá iberdiđ atomij já molekyylij siste leijee elektronij maailm. Sii pargo áánsust lii máhđulâš mittediđ jotelis prosesijd, main elektroneh lihâdeh teikâ mutteh energia.

Oovtâ sekuntist láá 1 000 000 000 000 000 000 attosekuntid. Viärdádâllâm tiet puáhtá ettâđ, et siämmáá ennuv láá kuullâm sekunteh tast ko maailmubâlâšvuotâ šoodâi.

Attoseekunt kukkosii liihâdmist jurdâččui ovdil, et tom lii máhđuttem aiccâđ. Tondiet ij lamâš tiätu tastkin, maht já mon oornigist molekyyl šadda.

Agostin, Krausz já L’Huillier pargoost láá forgâ heiviitmeh maaŋgâin suorgijn, árvuštâllei juávkku ciälkká.

Ovdâmerkkân elektroniikist lii tehelâš iberdiđ já haldâšiđ tom, maht elektroneh raseh materiaalist, komitea iätá. Attoseekuntpuulsâid puáhtá kevttiđ meid molekyylij tubdâmân ovdâmerkkân talhâstieđâlii diagnostiikist.

Nobel-siättus njuolgâdusâi mield palhâšume uážžooh jieškođe-uv juávhust uážžuh leđe enâmustáá kuulmâs. Juávhuh iä palhâšuu. Taat lii tieđâmaailmist árvuštâllum čuuvtij, tastko tááláá tiettust puátuseh šaddeh maŋgii joba čuođij totkei ohtsâšpargoost.

Palhâšum totkeeh finnejeh kunneekirje já 11 miljovn Ruotâ ruuvnâ ađai nyevt 920 000 euro ruttâpalhâšuumees Nobel-gaalast Tukholmast juovlâmáánust.

Käldee:

– The Nobel Prize in Physics 2023 (www.nobelprize.org)

Kove: Gerd Altmann (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Haldâttâsâst vižže sosiaal- já tiervâsvuotâ­ornij­duvâi torjui kriterijn

Haldâttâs vižástâl Sosiaal- já tiervâsvuotâ­ornijduvâi toorjâkuávdáá (STEA) torjui kriterijn. Vižže šoodâi moonnâm oho vuossaargâ ko sosiaal- já tiervâsvuotâ­minister Wille Rydman (Vuáđus.) iävtuttij torjui mieđeetmân...

Sämitigge lii asâttâm kulmâ uđđâ lävdi­kode sämmilij jieš­haldâšem naanood­mân

Sämitigge asâttij taan ive kuálmád čuákkimstis uđđâ pargo-oornig mield kulmâ uđđâ lävdikode loppâvaaljâpajan. Uđđâ lävdikodeh láá arâšoddâdem­lävdikodde, aalmugijkoskâsij algâaalmug- já EU‑aašij lävdikodde sehe tutkâmeettisâš...

Mozart ovddiist tubdâ­mettumis muusik kavnui Pariisi aalmug­lâš­kirje­ráájust

Ranskalâš muusiktiettee François-Pierre Goy lii kavnâm ovdil tubdâmettumis nuotâstâsâid Wolfgang Amadeus Mozartist. Koččâmuš lii čiččâm pittáást, moh láá čallum huuilun já haarpun. Toh láá...

Tutkâmuš: Miäđušijnijn lii ollâ tääsi čuolmâ­čuávdim­nahcâ 

Uđđâ tutkâmuš čáittá, ete miäđušijneh áppádeh čuávdiđ muálkkáás čuolmâid, maid toh iä lah ovdil kuáhtám. Oulu ollâopâttuv, Helsig ollâopâttuv já Turku ollâopâttuv totkei tutkâmušâst selvâttuvvojii...

Taažâ ruvnâprinses Mette-Maritân lii tohhum kepis­sirdem

Taažâ ruvnâprinses Mette-Maritân lii tohhum kepissirdem, já čuopâdâs lii luhostum pyereest, almoot Taažâ kunâgâsviste koskoho tiäđáttâsâstis. Mette-Marit čuopâdui Oslo ollâopâttâhlii pyecceiviäsust Rikshospitaletist, já taan...