Mun vuolgim muáddi oho tassaaš jieččân naaburijguin – Marjain já suu kandáin Oivain – sunnuu tuvážân Ucjuuhân. Ulmen lâi tivvoođ sunnuu suuvâ lavŋekuáđi Paištuoddârist. Kuáđi ráhtuseh lijjii peessâm kuocâgiđ, já tondiet sehe ton muorâruŋgo já seeini lavŋekeerdi koolgâi uđâdiđ. Muorâruŋgo suoi láin jo muáddi keesi tassaaš tivvoom, já tääl koolgâi luávdiđ kuáđi uđđâ lavŋekerdijn. Iššeen Marjaast lijjii meid motomeh hyelhih. Ton lasseen Marja ustev Anna lâi puáttám tuvážân mälistiđ mijjân.
Mun vuolgim lávurduv Marja tuuváást Tiänujuuvâ riddoost koskâpeeivi ääigi tuoddâr kulij. Tuoddârist lâi muádi kilomeetter mätki kuátán. Mun meridim, ete vuálgáččim eskin koskâpeeivi, tastko šoŋŋâtiäđáttâs ennustij ubâ iđedân rášuarve, mii koolgâi nuuhâđ kyehtnubálov suulâin. Puáhtá jo ervidiđ, ete loppâpuáđushân lâi tot, ete iđedist ij koččâm ohtâgin arvečalme, mut mij ep lamaš kiergânâm ubâ Tiänuleevi ciäguvielti pelimuudongin ko arvai, já mii pihtâseh lijjii čoođâ njuoskâm. Luhhoost lâi tommittáá liegâs, ete uccâ njuáskáduvvâš ij aainâskin muu ennustkin häittidâm. Oiva já Ville, kiäh láin puáttám išán, láin jo moonnâm muávloin kuátán ovdil mii, já te tobbeen lâi tullâ valmâšin. Arve piištij vala muáddilov minuttid ton maŋa ko mun lijjim merikeejist, mut lâiba aainâs-uv pyeri suijâ puurrâđ ráávhust evvisijd.
Mij algâttijm pargo kyevti suulâin, ko arve lâi nuuhâm. Kuáđi alda lâi mudágávt taggaar saje, kost finnij ennuv mudágis stuárusijd lavŋepittáid. Mij kuáivuškuođijm lavŋe já piejâškuođijm tom kuáđi pirrâ. Kuáđi olgoseinin lâi tääl tuše peeldist rahtum korrâ, mii ij ulâttâm aaibâs eennâm räi puoh soojijn. Mij teevdijm vistig peeldi já eennâm kooskân pááccám vuágu lavŋepittáin já tuovŋâim stuárráábij pitái kooskâid ucebij pitáiguin já muldijn. Tastmaŋa mij joođhijm pitái liäjádem lavvâ seeini pirrâ já lasettijm táárbu mield mulde toin naalijn, ete lavŋekerdi ličij nuuvt sierrejeijee ko máhđulâš. Vâi lavŋeseini pisoččij čuákist, te toos ferttij čuoggiđ ciägu stellildâsân muorâsoobijd nuuvt, ete toh váhá čonâččii lavŋepittáid oohtân. Ville vala ravvij, ete seeini kannat tassiđ kuáivoin, vâi tot ličij muččâdub.
Uási ulmuin lijjii jo tolebáá moonnâm kuáivuđ lavŋe nube saajeest, tastko kuáđi aldasijn tot lâi nuuhâm. Mottoom muddoost mij lonottijm soojijd, já muoi Oivain moonáim kuáivuđ. Iäráseh vist monnii rähtiđ seeini. Lavŋe kuáivum lâi viehâ meekaanlâš pargo tondiet ko tast ferttij tuše čuoggiđ kuáivoin njuálgučievâg hámásii pitá, pajediđ tom enâmist já rähtiškyettiđ čuávuváá pitá. Ko muávloo monnjâjorree lâi tievâ, te muoi fievridáim laastâ kuáđi oovdân. Lavŋepiitán paccii ain mottoom verd čunnuuh, já taid ferttij putestiđ, tastko čunoi ij lah meendu pyeri sierrejeijee. Muoi irâttáim kuáivuđ tagarijd lavŋepittáid, moh liččii olmâ kobdosiih já hiälpuh tuše asâttiđ oovdeb keerdi oolâ, nuuvt ete taid ij tarbâšiččii innig pieđgiđ ucebáid oosijd. Pitá ij kuittâg puáhtám rähtiđ liijkás styeresin, tastko ton pajedem já kyeddim ličij lamaš viehâ vaigâdis hommá. Muoi jođhijm lavŋe pajedem loppâääigi, já algâeehid muoi vuolgijm maasâd vuálus. Luhhoost mij puohah peesâim korrâ pargopeeivi maŋa purâdiđ pyereest, sávnuđ já vuoijâđ Tiänujuuvâst.
Ehidist mun sahhiittâllim Vile kuáđi historjást já ton kevttimtárguttâsâin. Veikkâ sun lii jo uáli puáris äijih, te sun muštá, ete ton saajeest ličij ain lamaš mottoom kuáti. Kuáti, mon mij lâim tivomin, ij lam tiegu lamaš meendu kuhháá, ko tot huksejui eskin ive 2000, mut siämmáá saajeest lii lamaš ovdil lávukuáti, mast lâi reeppin. Tot kuittâg-uv puolij mottoom keesi talle ko Ville lâi nuorâ. Sun muštâlij, ete Paištuoddâr jeegijn láá Tiänujuuvâ rido ässeeh ovdeláá nijttám syeini kuusâi várás, já kuáti lii toimâm toorjâsajattâhhân nijttem ääigi. Šiiveettuálu lâi tovle motomáid Tiänurido ässeid merhâšittee iäláttâs. Kuáđi kuávlu jeegijn ulmuuh meid tovle nurrii luámánijd já fievridii taid kárbáin Kárášjuuhân, kost toh vuábdojii käävpist. Kuávlu lii lamaš meid viehâ pyeri riävskásaje, já ulmuuh láá kiellâm miestuin jeegi aldasijn.
Pasepeeivi ij arvam, já mij peesâim – teikkâ kaartâim – väzziđ tuoddârân peeivipaštust. Algâmääđhist puohah lijjii kal nuuvt pivâstum, ete juáháš ličij mielâstubbooht vázzám korrâ arveest já piegâst ko koskâpeeivi piäiváá vyelni. Mut ko muorah uccánii, te tuoddârist puáttee pieggâ toovâi ovdánem mottoom verd älkkeebin. Ko mii kiävtust lamaš muávloo lâi tuše luoikkâsist, te mij vuájuim pasepeeivi toos, ete kuáivuččijm enâmist nuuvt ennuv lavŋe ko máhđulâš já fievridiččijm tom kuáđi aldasáid toin naalijn, ete lavŋepitái asâttem kuáđi pirrâ puávtáččij juátkiđ aainâs-uv mottoom ääigi ovdâskulij muávloittáá. Piäiváš paaštij jeegi paijeel kuáivumsajan tagaráin vuoimijn, ete vuoiŋâstempuudah tarbâšuvvojii váhá eenâb ko oovdeb peeivi, já čääci-uv moonâi viehâ ennuv. Mij kuáivuim muáddi tijme já kavnâttijm, ete lep porgâm tuárvi taan keerdi. Seini ij šoddâm kyevti peeivi ääigi já muádi ulmuu vievâst vala aldagin valmâšin, mut aainâs-uv mij lep finnim tom pyere aalgân, já paasij toho viehâ stuorrâ lavŋeleeji-uv vyerdiđ čuávuváid pargeid.
Artikkâlkove: Marja Montonen