Brasilia Amazonasist tääl 17 virgálâžžâd kiellâd

Amazonas uásistaatâ Brasiliast lii meridâm syeinimáánust adeliđ virgálii sajaduv
portugalkielâ lasseen meiddei 16 algâaalmugkielân. Ovdeláá virgálii sajaduv finnim
tucano, nheengatu já baniua lasseen ovdâmerkkân tagareh kielah ko apurinã,
kanamari já waiwai láá tääl finnim laavâ syeje.

Algâaalmugkielâi virgálâš tubdâstem addel pyerebijd tyejipiergâsijd siäiludiđ kielâid
mut meiddei algâaalmugij immateriallii kulttuur. Agência Brasil -uđâstoimâttuv mield
Brasilia alemuu rievti (Supremo Tribunal Federal) já aalmuglii riehtirääđi (Conselho
Nacional de Justiça) saavâjođetteijee Rosa Weber ana miärádâs tehálâžžân lävkkin
Brasilia vuáđulahâhistorjást já uásálistittee Brasilia huksiimist.

Taan miärádâs ohtâvuođâst olgosadelui meid nheengatukielân jurgâlum Brasilia
vuáđulaahâ. Nheengatukielâst láá sl. 19 000 sárnod.

Brasilia váldukielâ lii portugalkielâ, mut enâmist – iänáážin Amazonas kuávlust –
sárnojeh masa 300 algâaalmugkiellâd, main stuorrâ uási láá uhkevuálásiih tâi joba
vaarâst lappuđ ollásávt. Ovdâmerkkân apurinã-aalmugân kuleh suullân 9 500
olmožid, mut eenikielâg sárnooh láá ton juávhust árvuštâlmij mield ucceeb ko
kuálmádâs.

Käldee:

– Estado do Amazonas passa a ter 17 línguas oficiais (agenciabrasil.ebc.com.br)

Kove: DEZALB (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Roland Garros ‑tennisturnam kištottâlloo eromâš tiileest Pariisist – Jannik Sinner lii kievrâmus vyeittee­iävtukkâs  

Taan ive nubbe Grand Slam ‑tennisturnam, Roland Garros, lii vuálgám joton pasepeeivi Pariisist. Stuárráámuuh vuárdámušah miänástusâst liäbbájeh tääl maailmlisto njunošist leijee Jannik Sinner ärdei...

Toimâtteijen suomâ­miäštár­kištoin Anarist: lávurdâh 11.4.2026

Muái Valtterijn merideen algâttiđ peeivi eelâšmin Säämi máttááttâskuávdáást (SMK). Pesseen sahhiittâllâđ kištoi orniimist Anne Tervaniemi, kote västid kištopurâdemvisteest. Sun muštâl, ete jieht puurâdmin ellii...

Sämitigge mieđeet ive 2026 kulttuur­palhâšuumijd Maire Saijetsân já Maarit Länsmanân – Palhâšumeh juáh­hojeh Anarist 29.5. já Ucjuuvâst 19.6.

Sämitige kulttuurlävdikodde juáhá ive 2026 kulttuurpalhâšume Aanaar já Ucjuuvâ 150‑juhleiivij kunnen aanaarlii Mihkku Elle Maire Saijetsân já ucjuvlii Rájájon Máretân, Maarit Länsmanân. Valjiimist tiäduttui...

Suomi.fist tiäđuh almos palvâ­lusâin tääl meid nuorttâlâš-, anarâš- já tave­sämi­kielân

Suomi.fi-nettipalvâlusâst kávnojeh tiäđuh nuorttâlâš-, anarâš- já tavesämikielân jo suullân 180 almos palvâlusâst. Siijđoin meid muštâluvvoo palvâlusâin, maid eereeb iärrás Digi- já aalmugtiätuvuáhádâh, Eellimvyeimikuávdáš, Kela...

Tanska áigu mecci­luttiđ 250 000 hehtaarid piäldu majemustáá ihán 2045

Tanska áigu tuástuđ šoŋŋâdâhnubástus meccilutmáin 250 000 hehtaarid piäldu majemustáá ihán 2045. Tain naalijn eennâm viggá šoddâdiđ meccivijđoduvás suullân 40 prosentáin. Šoŋŋâdâhnubástus tuástum lasseen mecciluttem...