Ovtâstumstaatâliih totkeeh láá pyevtittâm fuusiolágádâsâin šleeđgâ nube keerdi

Kaliforniast leijee Lawrence Livermore National Laboratoryst totkeeh luhostuvvii syeinimáánu loopâst pyevtittiđ fuusioenergia nube keerdi nuuvt, ete prosesân moonâi ucceeb energia ko tast šoodâi. Historjálâš iskos luhostui vuosmuu keerdi moonnâm juovlâmáánust, kuás Lawrence Livermorest leijee National Ignition Facility -ruustig luhostui paijeentoollâđ spontaan vááimusfuusio uánihávt já pyevtittij energia 3,15 megajoule verd. Lágádâs kevttim vist vaaldij tuše 2,05 megajoule energia. Syeinimáánu iskos puátusijd kalga vala analysistiđ, mut šoddâm nettoenergia lâi taan keerdi stuárráb.

Fuusioreaktio lii vááimusreaktio, mast kyehti kepis aatoomváimus ovtâstuveh lussâdub váimusin. Siämmást luovvân energia, já ohtâ teikâ maŋgâ neutroon teikâ prootoon. Reaktio lii vyestikeeči ovdâmerkkân táválâš aatoomvyeimilágádâsâin kevttum fissioreaktiost, mast uáli lusis vááimus pieđgân já tast šaddeh kyehti keppisub váimus. Fissioreaktio tábáhtuvá ovdâmerkkân taasnijn, main liegâsvuotâ já teedâ láá nuuvt stuárráh, ete reaktio tábáhtuvá spontaanlávt nuuvt kuhháá, ete tääsnist nohá vety. Fuusiolágádâsâin vety kalga lieggiđ já čarviđ liäján, ovdâmerkkân laseráin. National Ignition Facilityst röntgenlasersuonjâreh liegâdeh vety siskeldeijee pellet ase nuuvt ollâ liegâsvuotân, ete tot muttoo plasman já päävkit. Tast šoddâm šokkipááru čärvee pellet ucebin, já ko teedâ já liegâsvuotâ láá tuárvi stuárráh, te vety fuusio heliumin tábáhtuvá.

Fuusioreaktioin tuáimee vyeimilágádâsâst totkeeh láá tuáivum vääldikoomeetlii nubástus putes energia pyevtitmân, já tondiet ton tutkâmân láá kevttum ennuv resurseh. Fuusioreaktio ij pyevtit šaddovistekaasuid teikâ radioaktiivlijd loppâpyevtittâsâid tego fossiilij puáldimamnâsij teikâ fissioreaktion tuáimee aatoomvyeimi kevttim. Vety finnim lii meid keevâtlávt räjittem. Fossiilliih puáldimamnâseh já uuraan vuod láá tuše rájáliih mereh. Ton lasseen fuusioenergia lii meid pehtilub, tastko ohtâ kiilu vety pyevtit siämmáá verd energia ko 10 miljovn kiillud fossiillii puáldimamnâs. Veik energia pyevtittem fuusioreaktoráin lii jo luhostum, lii mätki táválii aatoomvyeimilágádâs naalijn energia pyevtitteijee fuusiolágádâsân vala uáli jo kukke, ige tot veltihánnáá kiergân čuávdiđ šoŋŋâdâhnubástus tovâttem čuolmâid.

Käldee:

– US scientists achieve net energy gain for second time in nuclear fusion reaction (www.theguardian.com)

Kove: Gerd Altmann (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Nuuvtá puŋkkipuáhuttâsah vijđáneh uđđâ riskâkuávloid

Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lájádâs THL lii meridâm vijđediđ puŋkkipuáhuttâsohjelmis uđđâ riskâkuávloid Suomâst. THL tiäđáttâs mield uđđâ riskâkuávluh láá Espoost, Kirkkonummist, Uusikaupunkist já Hailuotost. Tärhibeht ollâ...

Taažâ Sämirääđi lii juáhám ive 2025 kulttuurtorjuid

Sämirääđi kulttuurlävdikodde lii juáhám taan ive kulttuurtorjuid. Kulttuurtorjuuh juáhhojii ohtsis 1 965 000 NOK ađai suullân 167 000 eurod. Sämirääđi juovij ihán 2025 ohtsis nelji...

Wikipedia-páájá uárnejuvvoo Anarist 25.–26.1.

Anarâškielâ servi já Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut uárnejeh Wikipedia-páájá Säämi máttááttâskuávdáást Anarist uđđâivemáánu 25.–26. peeivi tijme 10–16. Páájá stivriv Anarâškielâ seervi mediapargee Fabrizio Brecciaroli já...

Astronaut André Kuipers kolliistâlâi Anarist

Lii ain hävski almostittiđ uđđâ kirje já finniđ luhâmuš. Astronaut André Kuipers scifi-roomaan Missio máhđuttem almostui anarâškielân virgálávt uđđivemáánu 4. peeivi. Anarâškielâ servi ornij...

Ive 2024 Eennâmpáálu lieggânem pajanij 1,5 ceehi rääji paajaabel vuossâmuu keerdi mittedemhistorjást

Ihe 2024 lâi vuossâmuš ihe mittedemhistorjást, ko Eennâmpáálu lieggânem pajanij 1,5 ceehi rääji paajaabel. Maailm koskâliegâsvuođâ pajanem lâi 1,6 °C, ko tom verdid ovdârááhtuslii...