Ovtâstumstaatâliih totkeeh láá pyevtittâm fuusiolágádâsâin šleeđgâ nube keerdi

Kaliforniast leijee Lawrence Livermore National Laboratoryst totkeeh luhostuvvii syeinimáánu loopâst pyevtittiđ fuusioenergia nube keerdi nuuvt, ete prosesân moonâi ucceeb energia ko tast šoodâi. Historjálâš iskos luhostui vuosmuu keerdi moonnâm juovlâmáánust, kuás Lawrence Livermorest leijee National Ignition Facility -ruustig luhostui paijeentoollâđ spontaan vááimusfuusio uánihávt já pyevtittij energia 3,15 megajoule verd. Lágádâs kevttim vist vaaldij tuše 2,05 megajoule energia. Syeinimáánu iskos puátusijd kalga vala analysistiđ, mut šoddâm nettoenergia lâi taan keerdi stuárráb.

Fuusioreaktio lii vááimusreaktio, mast kyehti kepis aatoomváimus ovtâstuveh lussâdub váimusin. Siämmást luovvân energia, já ohtâ teikâ maŋgâ neutroon teikâ prootoon. Reaktio lii vyestikeeči ovdâmerkkân táválâš aatoomvyeimilágádâsâin kevttum fissioreaktiost, mast uáli lusis vááimus pieđgân já tast šaddeh kyehti keppisub váimus. Fissioreaktio tábáhtuvá ovdâmerkkân taasnijn, main liegâsvuotâ já teedâ láá nuuvt stuárráh, ete reaktio tábáhtuvá spontaanlávt nuuvt kuhháá, ete tääsnist nohá vety. Fuusiolágádâsâin vety kalga lieggiđ já čarviđ liäján, ovdâmerkkân laseráin. National Ignition Facilityst röntgenlasersuonjâreh liegâdeh vety siskeldeijee pellet ase nuuvt ollâ liegâsvuotân, ete tot muttoo plasman já päävkit. Tast šoddâm šokkipááru čärvee pellet ucebin, já ko teedâ já liegâsvuotâ láá tuárvi stuárráh, te vety fuusio heliumin tábáhtuvá.

Fuusioreaktioin tuáimee vyeimilágádâsâst totkeeh láá tuáivum vääldikoomeetlii nubástus putes energia pyevtitmân, já tondiet ton tutkâmân láá kevttum ennuv resurseh. Fuusioreaktio ij pyevtit šaddovistekaasuid teikâ radioaktiivlijd loppâpyevtittâsâid tego fossiilij puáldimamnâsij teikâ fissioreaktion tuáimee aatoomvyeimi kevttim. Vety finnim lii meid keevâtlávt räjittem. Fossiilliih puáldimamnâseh já uuraan vuod láá tuše rájáliih mereh. Ton lasseen fuusioenergia lii meid pehtilub, tastko ohtâ kiilu vety pyevtit siämmáá verd energia ko 10 miljovn kiillud fossiillii puáldimamnâs. Veik energia pyevtittem fuusioreaktoráin lii jo luhostum, lii mätki táválii aatoomvyeimilágádâs naalijn energia pyevtitteijee fuusiolágádâsân vala uáli jo kukke, ige tot veltihánnáá kiergân čuávdiđ šoŋŋâdâhnubástus tovâttem čuolmâid.

Käldee:

– US scientists achieve net energy gain for second time in nuclear fusion reaction (www.theguardian.com)

Kove: Gerd Altmann (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Jackson 5 -muusikjuávhu Tito Jackson lii jáámmám

Ovdâstumstaatâlâš musikkár Tito Jackson lii jáámmám 70-ihásâžžân. Sun lâi kuálmád Jackson musikkárperruu oovce párnáást. Oovtâst neljijn viljáin Jackie, Jermaine, Marlon já Michael sun vuáđudij...

Lontoost láá šoddâm maijuučiivgah vuosmuu keerdi paijeel 400 ihán

Maijuuh láá maccâm Lontoon. The Ealing Beaver -proojeekt áánsust Lontoost láá šoddâm maijuučiivgah vuosmuu keerdi paijeel 400 ihán. Proojeekt ulmen lii lamaš macâttiđ maijuid vuod urbaanlii...

Ellei oho oppâmateriaaleh láá tääl tiilámnáál

Ellei okko viättoo roovvâdmáánu 4.–10. peeivi. Taan ive fáddán lii "aldaluándu elleeh". Ellei oho várás Suomâ elleisuojâlemservi SEY lii ráhtám oppâmmateriaalijd, moh láá vuávájum...

Tarbâšuvvoo-uv olmooš ain jurgâlempaargon? – Mašineh-uv liččii!

Mun luuhim NOS-loostâst huolâstuttee uđđâsijd: vuáládâheennâmliih jurgâleijeeh kärttih vyelediđ jurgâlemhoodijd, tastko tahojiermi (AI, Artificial Intelligence), lii väldidmin jurgâleijee pargokiedi. Mun jieš lam lamaš huksiimin...

Čevđikäärdih historján – aalmuglâšáánnum luovâttui ovdâskoodán

Čevđikäärdih historján -aalmuglâšáánnum luovâttui ovdâskoodán vuossaargâ čohčâmáánu 9. peeivi. Aalmuglâšáánnum, mon ulmen lii lopâttiđ čevđiellei kärdidem Suomâst, uážui meriääigi räi 102 561 nanodum vuáláčálusid....