Ovtâstumstaatâliih totkeeh láá pyevtittâm fuusio­lágádâsâin šleeđgâ nube keerdi

Kaliforniast leijee Lawrence Livermore National Laboratoryst totkeeh luhostuvvii syeinimáánu loopâst pyevtittiđ fuusioenergia nube keerdi nuuvt, ete prosesân moonâi ucceeb energia ko tast šoodâi. Historjálâš iskos luhostui vuosmuu keerdi moonnâm juovlâmáánust, kuás Lawrence Livermorest leijee National Ignition Facility -ruustig luhostui paijeentoollâđ spontaan vááimusfuusio uánihávt já pyevtittij energia 3,15 megajoule verd. Lágádâs kevttim vist vaaldij tuše 2,05 megajoule energia. Syeinimáánu iskos puátusijd kalga vala analysistiđ, mut šoddâm nettoenergia lâi taan keerdi stuárráb.

Fuusioreaktio lii vááimusreaktio, mast kyehti keppâ aatoomváimus ovtâstuveh lussâdub váimusin. Siämmást luovvân energia sehe ohtâ tâi maŋgâ neutroon tâi prootoon. Reaktio lii vyestikeeči ovdâmerkkân táválijn aatoomvyeimilágádâsâin kevttum fissioreaktiost, mast uáli lusis vááimus pieđgân já tast šaddeh kyehti keppisub váimus. Fissioreaktio tábáhtuvá ovdâmerkkân taasnijn, main liegâsvuotâ já teedâ láá nuuvt stuárráh, ete reaktio tábáhtuvá spontaanlávt nuuvt kuhháá, ete tääsnist nohá vety. Fuusiolágádâsâin vety kalga lieggiđ já čarviđ liäján ovdâmerkkân laseráin. National Ignition Facilityst röntgenlasersuonjâreh liegâdeh vety siskeldeijee pellet ase nuuvt ollâ liegâsvuotân, ete tot muttoo plasman já päävkit. Tast šoddâm šokkipááru čärvee pellet ucebin, já ko teedâ já liegâsvuotâ láá tuárvi stuárráh, te vety fuusio heliumin tábáhtuvá.

Fuusioreaktioin tuáimee vyeimilágádâsâst totkeeh láá tuáivum vääldikoomeetlii nubástus putes energia pyevtitmân, já tondiet ton tutkâmân láá kevttum ennuv resurseh. Fuusioreaktio ij pyevtit šaddovistekaasuid teikâ radioaktiivlijd loppâpyevtittâsâid tego fossiilij puáldimamnâsij teikâ fissioreaktion tuáimee aatoomvyeimi kevttim. Vety finnim lii meid keevâtlávt räjittem. Fossiilliih puáldimamnâseh já uuraan vuod láá tuše rájáliih mereh. Ton lasseen fuusioenergia lii meid pehtilub, tastko ohtâ kiilu vety pyevtit siämmáá verd energia ko 10 miljovn kiilud fossiillii puáldimamnâs. Veik energia pyevtittem fuusioreaktoráin lii jo luhostum, lii mätki táválii aatoomvyeimilágádâs naalijn energia pyevtitteijee fuusiolágádâsân vala uáli jo kukke, ige tot veltihánnáá kiergân čuávdiđ šoŋŋâdâhnubástus tovâttem čuolmâid.

Käldee:

– US scientists achieve net energy gain for second time in nuclear fusion reaction (www.theguardian.com)

Kove: Gerd Altmann (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Laapist poccuuh sor­ro­jeh luándun kuođ­đum ruskijd

Ko Laapist kuáđđojeh roskeh luándun, te maŋgii lii riskâ tast, et poccuuh sorrojeh toid. Sarva monâttem eromâšávt čohčuv lii stuorrâ monâttâs puásuituállei. Mudusjäävri palgâs puásui-iššeed...

MM‑steellig­vuái­máš­tâllâm Rotter­damist: maailm­tääsnih kámp­pá­dâl­lii eromâš ollâ tää­sist

Anarâš aavis: Rotterdam Ahoy-areena, roovvâdmáánu 19. peeivi 2026. Taanihásiih steelligvalastâllâm maailmmiäštárkištoh Rotterdamist Ahoy-areenast láá faallâm eromâš puorijd puátusijd, jiäráskittee puudâid já eromâš fiijnâ siärvuslii valastâllâmjiegâ....

Pyeri nommâ­peivi! – Mut kiäs já mon kielân?

Mun halijdim tiettiđ eenâb Suomâ nommâpeivi­äärbist já tondiet moonnim tuđhâdiđ Helsig ollâopâttuv almenähki­toimâttuv päikkisiijđoid. Kavnim tobbeen suomâkielâlijd noomâid tego kolgim-uv. Kavnim meiddei suomâruátálijd nommâpeeivijd,...

Sämikielâg kirje Láŋtdievvá lii vuáit­tám Tave-enâmij rääđi kirjá­lâš­vuotâ­palhâ­šume

Tave-enâmij rääđi almostitij onne vyeitteid ive 2026 palhâšumijdis. Kirjálâšvuođâ palhâšume vuoitij sämikielâlâš kirje Láŋtdievvá, mon lii čáállám Sigbjørn Skåden. Kirje kiellân lii tavesämikielâ Tuárnus kuávlukielâ....

Oulu ollâopâttuv totkeeh láá hutkâm vyevi putes­tiđ masa puoh mikro­lasti­kijd med­dâl tuolvâ­čää­sist

Oulu ollâopâttuvâst lii hutkum uđđâ vyehi putestiđ mikrolastikijd tuolvâčääsist. Uđđâ vyehi vuáđuduvá toos, et tuolvâčääci sillejuvvoo čunnuiguin, mast láá kemikaaleh, moh tuáppejeh mikrolastik­partikkâlijd pehtilubbooht...