Ovtâstumstaatâliih totkeeh láá pyevtittâm fuusio­lágádâsâin šleeđgâ nube keerdi

Kaliforniast leijee Lawrence Livermore National Laboratoryst totkeeh luhostuvvii syeinimáánu loopâst pyevtittiđ fuusioenergia nube keerdi nuuvt, ete prosesân moonâi ucceeb energia ko tast šoodâi. Historjálâš iskos luhostui vuosmuu keerdi moonnâm juovlâmáánust, kuás Lawrence Livermorest leijee National Ignition Facility -ruustig luhostui paijeentoollâđ spontaan vááimusfuusio uánihávt já pyevtittij energia 3,15 megajoule verd. Lágádâs kevttim vist vaaldij tuše 2,05 megajoule energia. Syeinimáánu iskos puátusijd kalga vala analysistiđ, mut šoddâm nettoenergia lâi taan keerdi stuárráb.

Fuusioreaktio lii vááimusreaktio, mast kyehti keppâ aatoomváimus ovtâstuveh lussâdub váimusin. Siämmást luovvân energia sehe ohtâ tâi maŋgâ neutroon tâi prootoon. Reaktio lii vyestikeeči ovdâmerkkân táválijn aatoomvyeimilágádâsâin kevttum fissioreaktiost, mast uáli lusis vááimus pieđgân já tast šaddeh kyehti keppisub váimus. Fissioreaktio tábáhtuvá ovdâmerkkân taasnijn, main liegâsvuotâ já teedâ láá nuuvt stuárráh, ete reaktio tábáhtuvá spontaanlávt nuuvt kuhháá, ete tääsnist nohá vety. Fuusiolágádâsâin vety kalga lieggiđ já čarviđ liäján ovdâmerkkân laseráin. National Ignition Facilityst röntgenlasersuonjâreh liegâdeh vety siskeldeijee pellet ase nuuvt ollâ liegâsvuotân, ete tot muttoo plasman já päävkit. Tast šoddâm šokkipááru čärvee pellet ucebin, já ko teedâ já liegâsvuotâ láá tuárvi stuárráh, te vety fuusio heliumin tábáhtuvá.

Fuusioreaktioin tuáimee vyeimilágádâsâst totkeeh láá tuáivum vääldikoomeetlii nubástus putes energia pyevtitmân, já tondiet ton tutkâmân láá kevttum ennuv resurseh. Fuusioreaktio ij pyevtit šaddovistekaasuid teikâ radioaktiivlijd loppâpyevtittâsâid tego fossiilij puáldimamnâsij teikâ fissioreaktion tuáimee aatoomvyeimi kevttim. Vety finnim lii meid keevâtlávt räjittem. Fossiilliih puáldimamnâseh já uuraan vuod láá tuše rájáliih mereh. Ton lasseen fuusioenergia lii meid pehtilub, tastko ohtâ kiilu vety pyevtit siämmáá verd energia ko 10 miljovn kiilud fossiillii puáldimamnâs. Veik energia pyevtittem fuusioreaktoráin lii jo luhostum, lii mätki táválii aatoomvyeimilágádâs naalijn energia pyevtitteijee fuusiolágádâsân vala uáli jo kukke, ige tot veltihánnáá kiergân čuávdiđ šoŋŋâdâhnubástus tovâttem čuolmâid.

Käldee:

– US scientists achieve net energy gain for second time in nuclear fusion reaction (www.theguardian.com)

Kove: Gerd Altmann (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Syemmiliih pyehčeeh maassâd­viežžâm sáŋgárin – Maainâs Italia mediast

Vyesimáánu 14. peeivi 2026 sáttum tragedia Malediivij Vaavu-aatool čääsivuáláá Dhekunu Kandu ‑kuovđâšmist (”Haikuovđâšm”) lii haldâšâm Italia media maaŋgâ peeivi. Vittâ italialii pyehčee – 51‑ihásâš...

Toimâtteijee koccáá UArctic-konferen­sist 2026: Anarâš kulttuur lii ollâ­kulttuur

Arktisii kuávlu ollâopâttuvâi ohtsâš UArctic-kongres lii álgám. Färsuolluid láá puáttám ohtsis 1 300 uásálisted, já taat lii stuárráámus kongres, mii lii kuássin uárnejum Färsuolluin. Organisaattoreh...

Tave-enâmij rääđi muusik­palhâšume vyeitten 13 iävtuk­kâssâd, fáárust paje­kielâ­liih Dajan já Eatnama váibmu

Moonnâm oho majebaargâ almottuvvojii taan ive iävtukkâsah Tave-enâmij rääđi muusikpalhâšumán. Ive 2026 iävtukkâssân láá 13 nuottâtyeijid ohtsis 15 nuotâsteijest pirrâ Tave-enâmij. Tuojij šlaajah láá...

UArctic-kongres 2026 puáhtá arktisii kuávlu puáttee­vuođâ hukse­jei­jeid oohtân Fär­suolluid

UArctic-kongres 2026 čuákkee vuod oohtân arktisii kuávlu totkeid, algâaalmugij ovdâsteijeijd, uáppeid já merideijeid. Kongres uárnejuvvoo vyesimáánu 26.–29. peeivi Tórshavn kaavpugist Färsuolluin. Kongres uárnejuvvoo jyehi...

Roland Garros ‑tennisturnam kištottâlloo eromâš tiileest Pariisist – Jannik Sinner lii kievrâmus vyeittee­iävtukkâs  

Taan ive nubbe Grand Slam ‑tennisturnam, Roland Garros, lii vuálgám joton pasepeeivi Pariisist. Stuárráámuuh vuárdámušah miänástusâst liäbbájeh tääl maailmlisto njunošist leijee Jannik Sinner ärdei...