Mansikkapaikka lekkâsem – vises keesi merkkâ Avelist

Vises keesi merkkâ Avveel markkânist lii ain Mansikkapaikka-vyebdimsaje lekkâsem. Mun ostim tobbeen eennâmmuorjijd, já toh lijjii maailm pyeremuuh.

Vyebden láin talle Minna Aintila já Milja Pyykkönen. Minna muštâl, et sun parga tälviv turismáin, já tääl keessiv sun vuábdá Mansikkapaikkast. Milja lii kesipargee.

Omâsteijee Harri Taunila muštâl Anarâš aavisân, et Mansikkapaikka lekkâs jyehi ive ain jonsahpeivioho vuossaargâ. Mansikkapaikkast puáhtá uástiđ muorjijd já vorâs ruonnâsijd. Vyebdim nohá porgemáánu pelimudo suulâin, motomin maŋeláá, motomin tolebiššáá. Ávusorroom lii kiddâ muorjij sáppumist já laddâmist já tast, mon kuhháá myerjih já vorâs ruonnâseh toimâttuvvojeh.

Áilu Valle oostij Mansikkapaikkast eennâmmuorjijd.

Harri Taunila muštâl, et ávuseennâm myerjih láá eidu tääl nurrum, nuuvt et Mansikkapaikka vuábdá taid vala pelnub oho. Vyerdimist lii, et taan keesi vyebdim nohá jo ovdil porgemáánu pelimudo.

Mun koijâdâm, maht já kost sij finnejeh njaalgâ muorjijd já šaddoid.

Harri Taunila muštâl, et eennâmmyerjih puátih suu päikkikuávlust Vesantost. Luámáneh já sareh puátih taan keesi Ruávinjaargâst. Kirsikeh já miestâsareh puátih olgoenâmijn. Muorjij tááhust Taunila kuittâg viggá päikkieennâmlii puovtâdmân.

Heertah puátih Tuurku aldasijn, Paimiost já Sauvost.

Potásijn Taunila muštâl, et toh láá kuávččáin pajedum potáseh, ađai toh iä pajeduu ollágin mašináin. Tondiet toh láá váhá tivrâsuboh ko käävpi potáseh. Viljâlemtekniik lii alda luáná, mut Taunila ij kuittâg mááinu taid luánápotásin tondiet ko toh iä lah putes luánátekniikáin šoddâdum. Sun muštâl, et kuáhčápotásij kuori lii čavos, ko vist mašináin pajedum potásij kuori maŋgii cuovkkân pajedem ohtâvuođâst.

Harri Taunila lii meid tobdos tast, et suu myerjiauto jotá pirrâ Tave-Suomâ. Ulmuuh vyerdih suu myerjiauto ain čuuvtij.

– Taat lii jo puáris, uápis toimâvyehi. Návt mun lam porgâm jo maŋgâlov ihheed, sun muštâl.

Koveh: Marja-Liisa Olthuis

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Uđđâ oppâmate­riaaleh alda­luándu ellein láá almostum anarâš­kielân

Suomâ elleisuojâlemseervi SEY almostittem oppâmateriaaleh aldaluándu ellein láá almostum tääl meid anarâškielân. Oppâmateriaaleh láá vuávájum eromâšávt arâšoddâdmân já vyeliškoovlâi máttááttâsân, já taid puáhtá kevttiđ...

Sämitigge lii almostittám uđđâ anarâš­kielâlijd oppâ­materi­aalijd – Tiäddu eenikielâlij mate­ri­aalist

Sämitigge lii porgemáánu ääigi almostittám ennuv uđđâ oppâmateriaal anarâškielân. Oppâkirjeráiđu Virkkuuvääri tievâsmittoo Virkkuuvääri 6 ‑kirjijn, mii lii uáivildum anarâškielâláid kuuđâd luoka uáppeid eenikielâ já kirjálâšvuođâ luhâmân....

Kuobžâ- já čäcilodde­pivdo älgih onne

Kuobžâpivdo aalgij onne tállân koskâiijâ maŋa. Čäciluudijd uážžu pivdeđ tijme 12 maŋa. Kuobžâid uážžu oppeet pivdeđ puásuituálukuávlu máddáábeln ive 2023 maŋa. Suomâ pivdoelleekuávdáš lii mieđettâm ohtsis...

Kiinast ostum pakettij meeri kiäp­pánij čielgâ­sávt uđđâ tulli­máávsu tiet

Syeinimáánu aalgâst EU:st poođij vuáimán uđđâ kuulmâ euro tullimáksu tagaráid EU ulguubeln puáttee vuolgâttâssáid, moi árvu lii enâmustáá 150 eurod. Tuuli vorâs statistiikij mield...

Kumkvatmarmelaad

Kumkvat lii vissâ tunjin uđđâ sääni? Nuuvt munjin-uv. Mun teivim toos sattum mield jieččân kievkkânist ko lehâstim suullân kilupele teddee sehhii, mon ruonâskävppijâs skeŋkkij...