Mansikkapaikka lekkâsem – vises keesi merkkâ Avelist

Vises keesi merkkâ Avveel markkânist lii ain Mansikkapaikka-vyebdimsaje lekkâsem. Mun ostim tobbeen eennâmmuorjijd, já toh lijjii maailm pyeremuuh.

Vyebden láin talle Minna Aintila já Milja Pyykkönen. Minna muštâl, et sun parga tälviv turismáin, já tääl keessiv sun vuábdá Mansikkapaikkast. Milja lii kesipargee.

Omâsteijee Harri Taunila muštâl Anarâš aavisân, et Mansikkapaikka lekkâs jyehi ive ain jonsahpeivioho vuossaargâ. Mansikkapaikkast puáhtá uástiđ muorjijd já vorâs ruonnâsijd. Vyebdim nohá porgemáánu pelimudo suulâin, motomin maŋeláá, motomin tolebiššáá. Ávusorroom lii kiddâ muorjij sáppumist já laddâmist já tast, mon kuhháá myerjih já vorâs ruonnâseh toimâttuvvojeh.

Áilu Valle oostij Mansikkapaikkast eennâmmuorjijd.

Harri Taunila muštâl, et ávuseennâm myerjih láá eidu tääl nurrum, nuuvt et Mansikkapaikka vuábdá taid vala pelnub oho. Vyerdimist lii, et taan keesi vyebdim nohá jo ovdil porgemáánu pelimudo.

Mun koijâdâm, maht já kost sij finnejeh njaalgâ muorjijd já šaddoid.

Harri Taunila muštâl, et eennâmmyerjih puátih suu päikkikuávlust Vesantost. Luámáneh já sareh puátih taan keesi Ruávinjaargâst. Kirsikeh já miestâsareh puátih olgoenâmijn. Muorjij tááhust Taunila kuittâg viggá päikkieennâmlii puovtâdmân.

Heertah puátih Tuurku aldasijn, Paimiost já Sauvost.

Potásijn Taunila muštâl, et toh láá kuávččáin pajedum potáseh, ađai toh iä pajeduu ollágin mašináin. Tondiet toh láá váhá tivrâsuboh ko käävpi potáseh. Viljâlemtekniik lii alda luáná, mut Taunila ij kuittâg mááinu taid luánápotásin tondiet ko toh iä lah putes luánátekniikáin šoddâdum. Sun muštâl, et kuáhčápotásij kuori lii čavos, ko vist mašináin pajedum potásij kuori maŋgii cuovkkân pajedem ohtâvuođâst.

Harri Taunila lii meid tobdos tast, et suu myerjiauto jotá pirrâ Tave-Suomâ. Ulmuuh vyerdih suu myerjiauto ain čuuvtij.

– Taat lii jo puáris, uápis toimâvyehi. Návt mun lam porgâm jo maŋgâlov ihheed, sun muštâl.

Koveh: Marja-Liisa Olthuis

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Suomâ, Taažâ já Kanada räije­jeh ryeš­šilij valas­tellei viisu­mijd

Suomâ haldâttâs meridij tuorâstuv staatârääđi almosčuákkimist, ete tot čavgee viisumij mieđettem ryeššiláid valastelleid. Suomâ olgominister Elina Valtosii (kok.) mield Ruoššâ kiävttá valastâllâm propaganda koskâuámmin. –...

Anarâškielâ servi almostit kyehti párnái­kirje skammâ­máánust

Anarâškielâ servi lii juátkám párnái- já nuorâikirjij almostittem. Tot almostit kyehti kirje 40‑ive juhlij ohtâvuođâst. Mainâsij ihe – Ijâttes ijjâ Vuosmuš tääl almostuvvee kirje lii párnái...

Kollekielâ-palhâ­šume mieđet­tui emeritus­professor Nils Øivind Helan­derân

Taankiärdásâš Kollekielâ-palhâšume lii mieđettum emeritusprofessor Nils Øivind Helanderân. Palhâšume mieđettui sunjin kuhes já maaŋgâpiäláág eellimpargoost sämikielâi oovdedmist. Palhâšume keigejui sunjin Helsigist skammâmáánu 11. peeivi....

Suomâ šoŋŋâ­dâh lii lieg­gân­min torvo­lii rääji paijeel

Taan ive keesi lâi vaigâd Euroopân. Koskâ- já Maadâ-Euroopist lijjii korrâ pakkâpajeh, juuvah kuškii já sehe elleeh já ulmuuh killájii. Pakkâseh maksii Euroopân joba...

Sämikielâ­liih Muččâ­dumos juovlâ­lavluuh ‑tilálâš­vuođah uárne­juv­vojeh uđđâ päikki­kuu­dijn

Sämikielâliih muččâdumos juovlâlavluuh lávlojeh oppeet skammâ- já juovlâmáánust pirrâ Suomâ. Taaijuv tilálâšvuotâ uárnejuvvoo vuosmuu tove meiddei Kuopiost já Lappeenrantast, muštâl Oulu pispekodde tiäđáttâsâstis. ”Sämikielâliih juovlâlavluuh...