Kiđđâtäälvi ääigi Avelist väzidijnân mun smiettim, et vuoi ko ličij hävski luuhâđ luoddâkoolbâid meid anarâškielân. Pááikán jođedijnân mun ilosmim – já siämmást meid suorgânim, ko kiddejim Kuáppil luoddâratkuuttuv puotâ huámmášume koolbân Koppelo / Koappil. Tiehân te lâi anarâškielâ!
Lijjim jottáám ton koolbâ lappâd jo maaŋgâid luuvijd iivijd. Lijjim kale tom uáinám, mut lijjim tohâluddâm tego jiem liččii tom uáinám, tastko tot ij lah tááláá ortografia mield čallum. Taat kolbâ lii val kuávdáš saajeest Avveel kirho puotâ. Lam vuárdám, et kiinii porgâččij áášán maidnii, mut mihheen ij lah tábáhtum. Olmâ čäällimhäämi ličij Kuáppil.
Kaamâs kuávlun vyejedijnân mun ilosmim Hyljelahti / Nuárjuluohtâ -koolbâ peht, tastko anarâškiel nommâ lâi čallum olmânáál.
Siämmáá pyeri lukko ij kuittâg innig lamaš siämmáá luodâ vyejedijn koolbâ Haapalahti / Supeluohta já vyeliláá Toivoniemi / Toaivunjárga puotâ.
Supeluovtâ olmâ čäällimhäämi ličij Supeluohtâ. ”Toaivunjárga” ij lah olmânáál anarâškielân ige pajekielângin. Jis tot lii pajekielâ, te avžuuttettee häämi ličij Doaivunjárga. Jis vist taat lii anarâškielâ, te tast kolgâččij luuhâđ Tuáivunjargâ. Muu ákkurokke, eeji enni, vietij tobbeen puáris peivijdis, já talle sun lâi Tuáinjaargâst.
Tuáivunjaargân mannee luoddâiäruttâs ohtâvuođâst lii nubbe-uv kolbâ Utsjoki / Ohcejohka já vyeliláá Ivalo / Avveel. Noomah láá kale olmânáál já oovtânáál, mut lappâdjottee smiättá, maggaar loogiik lii tast, et nubbe nommâ lii pajekielân já nubbe anarâškielân. Lii-uv tot jurdâččum nuuvt, et Ucjuuhâ lii pajekielâ sárnumkuávlu já Avveel anarâškielâ kuávlu?
Siämmáámuđusii kielâsiävuttâs uáiná koolbâin, mast paajaabeln lohá suomâkielân já pajekielân nomâttâs Angeli / Áŋŋel já vyeliláá vist suomâkielân já sämikiel nommâ anarâškielân já máhđulávt meid pajekielân Riutula / Rivdul. Tast paaldâst váldukiäinu kolbâ čuujoot Ucjuuhân já Avelân suomâkielân já pajekielân Utsjoki / Ohcejohka já Ivalo / Avvil.
Ko vist vuájá Kaamâs lappâd Avveel kulij já puátá Čevetjäävri luoddâratkuuttâhân, te taan koolbâst lii kevttum sämikiellân tuše anarâškielâ. Koolbâst lohá näävt Ivalo / Avveel; Kirkkoniemi; Näätämö / Njávđám já Sevettijärvi / Čevetjävri. Taat lii-uv muu jiellâhkolbâ – tondiet ko puoh noomah láá čallum olmânáál. Kolbâ lii val uáli jo kuávdáš saajeest maađij puotâ.
Mun lam kiddim huámášume meid Anarân uápisteijee luoddâkolbáid. Pajekielân Avelist vyelgidijn lohá suomâkielân já pajekielân Inari / Anár, mii lii olmânáál.
Avveel já Aanaar kooskâst vist mottoom kolbâ almoot Inari / Anar. Taat kolbâ lii nuuvt unohis saajeest, et toos ij oorvâ orostistiđ, amas tovâttiđ meendu stuorrâ vaarâ almolii jotolâhtorvolâšvuotân. Talle ij nuuvtkin oostâ usâstâllâđ nube staavvâl a alne váiloo piilku pajekielâ noomâst. Mut tot, kote čokkáá pallee saajeest, asta luuhâđ koolbâid tärhibeht já uáiná, et sämikiel häämi lii puástud.
Anarâškielâlâš jottee kal ocá jotolâhkoolbâin Aanaar noomâ anarâškielân-uv tondiet ko taat sijdâ lii nuuvt kuávdáš saje Säämi maailmist. Mun jiem lah taggaar koolbâ kosten huámášâm. Mahtsun iäráseh?
Anarâškielâ ortografianubástus lii tohhum jo 1990-lovo aalgâst adai paijeel kulmâlov ihheed tassaaš. Muu mielâst taan ääigist lâi jo pyereest kiergâniđ nubástittiđ muáddi koolbâ-uv. Anarâškielâliih nommâkoolbah iä lah hirmâd maŋgâ. Nubbe äšši ličij tiäđust-uv tot, et sämikieláid puávtáččij vuáváđ čielgâsub saje luoddâkoolbâin já smiettâđ täsitiädu sämikielâi kooskân. Ucemus avžum ličij kuittâg čäälliđ sämikielâlijd noomâid olmânáál tobbeen, kost toh jo kiävttojeh. Aanaar kieldâst kiävttojeh kulmâ sämikielâ, nuuvt et ličij luándulâš kevttiđ taid puoh. Kielâ ij kevttimáin ruáppán, pic nubij kejij: lii äigi lasettiđ ulmui tiäđu sämikielâlijn päikkinoomâin. Luhhoost anarâškielân lii kiävtust Mattus Ilmar rähtim päikkinommâráámmát Anarâš päikkinoomah.
Pyerebeh peeivih láá puátimin!
Pyerebeh peeivih láá kuittâg puátimin: ELY-kuávdáš porgâškuátá luoddâkolbâaššijn! Luoddâkolbâpargo algâttuvvoo jo taan ive. Marko Marjomaa Sämitiggeest muštâl, et vuosmustáá jäävrih já juuvah finnejeh sämikiel noomâ luoddâkolbáid. Prinsiipmiärádâs kalga tohhuđ val tast, mii sämikielâid kiävttoo já mon saajeest. Jyehi tááhust – tego taan čalluu motomeh ovdâmeerhah jo čäittih – peividmân lii korrâ tárbu, já äšši lii äigikyevdil.
Kijttoseh:
- Marko Marjomaa, Sämitigge (Tiäđuh ELY-kuávdáást)
- Kaarina Vuolab-Lohi, Oulu ollâopâttâh, Giellagas-instituut (Doaivunjárga-koolbâ čäällimhäämi visásmittem)
Koveh: Marja-Liisa Olthuis