Čokkájeijee president Recep Tayyip Erdoğan lii vuáittám Tuurki presidentvaaljâid

Tuurki uđđâ presidentin šadda Vuoigâđvuotâ- já ovdánempiäláduv (AKP) nationalkonservatist Recep Tayyip Erdoğan, kote lii lamaš presidentin jo ive 2014 rääjist. Vaaljâi nube jienâstemkeerdist, mii uárnejui vyesimáánu 28. peeivi, sun vuoitij Täsivääldi aalmugpiäláduv (CHP) čižetpiäláduvlii Kemal Kılıçdaroğlu. Erdoğan finnij virgálávt jienâin suullân 52 prosentid já Kılıçdaroğlu 48 prosentid.

Erdoğan finnij jo vyesimáánu 14. peeivi uárnejum vuosmuu jienâstemkeerdist stuárráámuu jienâmere, mut tot ij vala aaibâs pijsám vaaljâi vyeittimân, ko toos ličij tarbâšâm 50 prosentid jienâin já Erdoğan jienah paccii 49,25 prosentân. Vaaljâin láin fáárust meid Memleket-piäláduv Muharrem İnce sehe čoonnâsmettumis Sinan Oğan, kote finnij suullân 5 prooseent jienâin. İnce kiäsádâđâi kištoost já lopâttij kampanjistem muáddi peeivi ovdil vaaljâi, mon tiet suu jienâmeeri lâi tuše suullân 0,5 prooseent.

Veik vaaljâin ij tábáhtum mihheen meendu dramaatlijd, te toh láá finnim meid kritiikijd. Vaaljâi táppájeijee, oppositio iävtukkâs Kılıçdaroğlu naggij, ete Tuurki kyevti stuárráámuu kaavpugist ađai Istanbulist já Ankarast vaaljâvirgeomâhááh iä liččii nonnim puoh vaaljâurnáid já motomeh jienah liččii rekinistum maŋgii. Etyj já Euroop rääđi vaaljâtárkkojeijei mielâst Turkki ij teevdi vátámâšâid demokraatlij vaaljâi orniimân. Sii mielâst Tuurkist iä lah rijjâ mediah, já staatâ tieđettemniävuh láá iänááš Erdoğan já suu piäláduv vaikuttâs vyelni, mon tiet Erdoğan lii lamaš ennuv eenâb positiivlii čuovâst ko eres iävtukkâsah. Ton lasseen vaaljâlävdikodde ij lamaš toimâm tuárvi čoođâčyevveht já oppositio ovdâsteijeeh lijjii vuárnuttum. Positiivlâžžân peellin tárkkojeijeeh oinii kuittâg uáli ollâ jienâstemprooseent, mii vuossâmuu jienâstemkeerdist lâi masa 90 prosentid.

Recep Tayyip Erdoğan lii väldipaajees ääigi sirdám presidentân väldivuoigâdvuođâid, moh ovdil lijjii kuullâm parlamentân já uáiviministerân. Ton lasseen sun lii kepidâm riehtilágádâs jiečânâsvuođâ. Majemui aaigij Tuurki olmoošvuoigâdvuotâtile já jiečânâs mediai toimâ láá moonnâm hyeneeb suundán, já ovdâmerkkân maaŋgah Erdoğan haldâttuv vuástálisteeh láá karttâm faŋgâlân.

Käldee:

Vaalitarkkailijat: Turkki ei täytä periaatteita demokraattisten vaalien järjestämiselle (www.hs.fi)

Kove: Gerd Altmann (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Tutkâmuš: Miäđušijnijn lii ollâ tääsi čuolmâ­čuávdim­nahcâ 

Uđđâ tutkâmuš čáittá, ete miäđušijneh áppádeh čuávdiđ muálkkáás čuolmâid, maid toh iä lah ovdil kuáhtám. Oulu ollâopâttuv, Helsig ollâopâttuv já Turku ollâopâttuv totkei tutkâmušâst selvâttuvvojii...

Taažâ ruvnâprinses Mette-Maritân lii tohhum kepis­sirdem

Taažâ ruvnâprinses Mette-Maritân lii tohhum kepissirdem, já čuopâdâs lii luhostum pyereest, almoot Taažâ kunâgâsviste koskoho tiäđáttâsâstis. Mette-Marit čuopâdui Oslo ollâopâttâhlii pyecceiviäsust Rikshospitaletist, já taan...

Brasilia arvemeecij čuop­pâmeh kiäp­pánii tijmá

Arvemeecij čuoppâmeh Brasiliast kiäppánii tijmá čielgâsávt. Čuoppâmeh láá tääl ucemuu täsistis ive 2019 maŋa, muštâl mittedemornijdume MapBiomas, mii lii kárttám meecijd ive 2019 rääjist. MapBiomas...

Tanska looppât šoovij kirur­gisijd kastraa­tioid ive 2030, Suomâ ij valagin

Tanska áigu luoppâđ šoovij kirurgisijn kastraatioin ive 2030 aalgâ rääjist. Kirurgisii kastraatio sajan puátá immunokastraatio ađai kastraatio puáhuttâsâiguin, moh estih oresšave suhâjuátkimahan šoddâm. Tanska lii...

Tiäđualmostittem staatâ­palhâ­šumeh 2026 láá juohhum – Finnejeijen eereeb iärrás syem­miliih wiki­pedisteh sehe Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdât­tâm­komis­sio komis­saareh

Tieđâ- já kulttuurminister Mari-Leena Talvitie juovij ive 2026 tiäđualmostittem staatâpalhâšuumijd kesimáánu 8. peeivi Oulu kaavpugtáálust. Palhâšumeh mieđettuvvojii ohtsis čiččâm. – Tiäđualmostittem lii demokratia kuávdáš vuáđu....