Suomâ Kulttuurruttârááju njunošäššialmai Antti Arjava páácá iäláttâhân kesimáánu aalgâst 20 pargoive maŋa Kulttuurruttâráájust. Suomâ Kulttuurruttârááju ornij sunjin vyelgimjuhle Helsigist vyesimáánu 30. peeivi. Taan artikkâl čällee lâi fáárust juhleest Anarâškielâ seervi ovdâsteijen. Antti Arjava muštâl, et juuhlán lijjii puávdejum 200 kyessid, kiäh puohah láá lamaš fáárust tast, maid Kulttuurruttârááju lii porgâm tiettuu já taiđuu pyerrin Suomâst. Taan čallust referistám juhlesaavâid já lehâstâm uáinuid toos, mast sarnui vuástáväldimist.
Kulttuurruttârááju merhâšume Anarâškielâ siärván
Anarâškielâ siärván Kulttuurruttârááju lii lamaš merhâšittee ruttâdeijee já mentaallâš toorjâ. Vistig-uv kielâpiervâleh toimii kuttâ já peeli ive Kulttuurruttârááju ruttâdmáin. Meiddei anarâškielâ tievâsmittemškovliittâsprojektân Kulttuurruttârááju ruttâdem lâi čuuvtij tehelâš. Kulttuurruttârááju lii meid ruttâdâm seervi ornim 100 čälled -haavâ. Ilolâš äšši munjin persovnlávt lâi kuullâđ tom, et ruttâdeijee lii lamaš eromâš tutâvâš anarâškielâ projektáid já toi puátusáid. Ruđâittáá anarâškielâ ij liččii taan tiileest ko tot tääl lii.
Pirjo Ståhle sahâvuáru
Antti Arjava vyelgimjuhleest lijjii kyehti sahâvuáru. Vistig-uv Pirjo Ståhle, Kulttuurruttârááju haldâttuv saavâjođetteijee, sáárnui Antti Arjava roolist Suomâ Kulttuurruttârááju jođetteijen:
”Jis Suomâ Kulttuurruttârááju ličij irâttâs, te Antti Arjava vaiguttâs ličij älkkee čäittiđ lovoigijn. Tääl ruttârááju lii paijeel 80 % jáválub ko muádlov ihheed tassaaš. Meiddei išeruđâi meeri taan ive lâi 74 % eenâb ko 20 ihheed tassaaš. Mut ko Kulttuurruttârááju ij lah irâttâs, te talle ferttee vuosâsaajeest kijtteđ kapitalism já skeŋkkejeijeid – já meid Aanti tast, et sun ij lah iästám ruttârááju jáválâšvuođâ lassaanmist ige sun lah tuhledâm omâduv.”
Pirjo Ståhle tiäduttij, et tehelub ko ruttâ lii kuittâg tot, maid ruuđáin puáhtá porgâđ. Ruttârááju algâalgâlâš ulmen lii išeruđâi jyehim lasseen leđe kulttuurpooliitlâš tuáimee ohtsâškoddeest. Taat uási pisoi uccen ton räi ko Antti Arjava porgâškuođij.
Ko tááláá tile verdid ihán 2003, te investistem ruttârááju jieijâs jotonpieijâm kulttuurhavváid lii lasanâm kuuđâkiärdásâžžân. Taat lii lamaš stuorrâ nubástus ruttâráájun já meid ubâ ohtsâškoodán. Kulttuurruttârááju projekteh tego Myrsky (Stormâ), kirjetalgooh, kielâpiervâleh já taaiđâtestajeijeeh láá puoh innovatiivliih haavâi leehâstmeh. Lii lamaš merhâšittee äšši finniđ syemmilâš kirjeráájoid miljovn uđđâ kirjed já adeliđ Suomâ káávcádluokkâláid suhâpuolvâfiäráán oopperast já eres taaiđâfiäránijn.
Pirjo Ståhle sáárnui tast, et Antti Arjava lii annaam šiev huolâ sehe ärbivuovijn ete meiddei uđâsmittám aašijd. Tast šoodâi-uv smavvâ savâstâllâm, lii-uv Antti Arjava taan perspektiivist lamaš eenâb konservatiiv vâi radikaal. Kuohtuuh pálgáh urruu kesimin.
Antti Arjava sahâvuáru
Antti Arjava muštâččij sahâvuárustis, maggaar lii lam porgâđ Kulttuurruttârááju njunošäššialmajin. Sun rammui pargo vuoiŋâ já tom, et njunošäššialmaa pargosaje lii lamaš pyeremus máhđulâš pargosaje sunjin, já siämmást sun leikkušij, et uccást sun ij kaađâ miärádâsâs pääcciđ iäláttâsân näävt tooláá. Suu mielâst lii lamaš pyeri leđe ruuđâ adeleijee roolist, mut sun liijká muurâšt tom, et positiivlâš miärádâs oohtân tiätá negatiivlii miärádâs nuubán.
Antti Arjava noomât jieijâs pargoost ohtân mottoommuđusii negatiivlâš peellin tom, et sun ij lah 20 ihán puáhtám muštâliđ, magaráid taaiđâčáittusáid sun lijkkoo ige eisigin tom, moos sun ij lijkkuu. Ige sun tuubdâ maggaargin tedduu sárnuškyettiđ ääšist täälgin. Tommittáá sun kuittâg muštâl kyevti pianoin čuojâttum pitá maŋa, et sun lijkkoo ennuv pianomuusikân.
Antti Arjava bräändin ij lah nuuvtkin kuullâm porgâđ stuorrâ tobdoigijn. Sun iätá, et suu pargoost láá liijká lamaš eromâš tábáhtusah, moh láá pajedâm tobdoid, tego mätki Viena-Kärjil tihtâsoojijd, Siberian, Indusjuuvâ riddoid já peessâm Vuáládâhenâmij roonnig prive-hiivsigân.
Tastoo sun smietâd, lii-uv Kulttuurruttârááju väldi čokkâšum meendu harvij tuáhá. Suu mielâst ij lah. Sun muštâl, et jyehi ive čyeđeh äššitobdeeh láá meerridmin išeruuđâi mieđeetmist.
Antti Arjava smiättá, lii-uv váddásub tiänáđ vâi jyehiđ ruuđâid. Sun lii ton mielâst, et tiänám lii váddásub, mut taah kuohtuuh ääših väätih sierâlágán aapijd. Älkkeemus ličij suu mielâst tuše jyehiđ ruuđâid já leđe peerusthánnáá tast, mii tain ruuđáin tahhoo, mut jis kalga sárnuđ vijses ruuđâjyehimist, te tot lii-uv jo vädis pargo. Sun muštâl, et Kulttuurruttârááju pargoid suápih tagareh ulmuuh, kiäi nahcân lii ruđâi vijses kevttim. Kulttuurruttârááju kiävttá-uv 75 % budjetistis išeruđâi mieđeetmân tagaráid projektáid, moh láá suunâttâllum kiedist. Taan peht Kulttuurruttârááju lii luáttám juávkkujiärmán.
Antti Arjava smietâd, mii lii njunošäššialmaa merhâšume pargoost. Sun lii finnim macâttâs, et sun kiäččá sehe stuorrâ linjáid ete detaljijd. Sun tobdá, et sun lii ennuv lamaš nuuvt kočodum hands on -hovdâ já et Kulttuurruttârááju lii tääl eidu ton matsâš ko maid sun jieijâs hovdimstijláin lii pastam hovdiđ. Išeruđâi mieđeetmist suu rooli lii lamaš marginaallâš, mut eenâb-uv suu pargon lii lamaš vakšuđ tom, et systeem tuáimá muáitihánnáá já toimâ lii ruttârááju linjá miäldásâš. Merhâšitteemus uási suu pargoost lii lamaš haavâi valjiimist já prioristmist.
Antti Arjava liäkká meiddei tom, maht Kulttuurruttârááju finnee ideaid stuorrâ havváid. Sun muštâl, et toh puátih maaŋgânáál, mut liijká suullân 80 % puoh tiäđuin puátá ohtâkiärdánávt loostâid luhâmáin.
Sun ij lah pargostis almolávt adelâm kulttuurpooliitlijd ciälkkámušâid. Tot lii lamaš Kulttuurruttârááju haldâttuv pargo. Liijká haldâttâh-uv lii váldám vyeligâš já várugâs linjá. Antti Arjava muštâl, et sun lii lii várugávt váldám pele aššijd Kulttuurruttârááju Tammenlastuja-loostâst já sahâvuáruinis Kulttuurruttârááju eennâmkodderáájuin.
Antti Arjava lii pargostis uáinám, moin naalijn ohtsâšpargo ruttârááju kiedi siste lii šoddâm kieŋâlubbon já vijđánâm, já meid siättusij ohtsâšpargo lii loptejum uđđâ táásán. Sun iätá, et sun lii tarbâšâm jieijâs 20 ive pargopuudâ. Sun algâttij jieijâs mielâst várugávt, já esken majemui ivij sun lii uáinám, maht stuárráábijd aašijd puáhtá lihâttâllâđ. Sun sárnu meid ton prinsiipist, et Kulttuurruttârááju ruttâdem haavah liččii tagareh, moh maŋeláá ruttâduuččii almolij ruđâigijn. Onnáá peeivi tot lii hyeneeht luhostum. Spiekâstâhhân sun kuittâg noomât sämikielâ kielâpiervâltooimâ, mon staatâ tääl ruttâd, sehe motomijd eres-uv haavâid, moh láá vuávájum oovtâst ministeriöigijn. Vädisvuotâ lii taan ääigi tot, et mađe fijnásub já tivrâsub haahâ algâttuvvoo, te tađe váddásub lii ovdediđ tom kuhebiššáá eresnáál. Sun iätá, et suu maajeeldpuáttee pargon šadda-uv ráđádâllâđ staatâ ovdâsteijeigijn tast, maht stuorrâ intresseh kävnih nubijdis já ovdeduvvojeh. Lii pággu viggâđ olgos uccâ siättus jurdâččemvyevist. Mudoi-uv taat molsompuddâ nubástit maidnii Kulttuurruttâráájust, kote sirdoo njunošäššialmaa maalist toimâttâhhovdâmaalin.
Antti Arjava lii ton mielâst, et puoh ij šoddâm valmâšin suu ääigi. Sun ij ovdâmerkkân kiergânâm vuáđudiđ aavis ige huksiđ kerditáálu. Tääl iäláttâhpeeivijn sun áigu tutkâđ já vuáijuđ jieijâs rähis äigiájánâsân ludij boŋŋaamân.
Teivâdmeh
Juhleest lâi suotâs teivâđ uápisulmuigijn já uápásmiđ uđđâ ulmuid. Savâstâllim Kulttuurruttârááju ovdijn hovdáin Paavo Hohtijn. Muoi muštâččáim eromâš kuáhtáámijdân Euroopist já eromâšávt kielâpiervâlij šoddâm já algâruttâdem. Savâstâláim kielâpiervâlij jotonpiejâmist já tast, moin naalijn staatâ ruttâdškuođij kielâpiervâltooimâ.
Lâi hävski finniđ kuohtuid hoovdâid siämmáá kován.
Loopân
Vuástáväldim ääigi, mii lâi tego jiečânâsvuođâpeeivi vuástáväldim kuás-uv, lâi pyeri puddâ muštâččiđ moonnâm aaigijd já jurdâččiđ puátteevuođâ. Antti Arjava jieijâs säänih suápih taas eromâš pyereest:
”Mađe kukkeláá moonnâm ááigán olmooš lii hárjánâm keččâđ, te tađe kukkeláá puátteevuotân sun máttá árvuštâllâđ jieijâs tavoi čuávumušâid.”
Anarâškielâ servi tuáivut Anarâš aavis peht Antti Arjavan šiev iäláttâhpeeivijd já kijttá lieggâsávt kuhesáigásii ohtsâšpargoost.
Koveh: Marja-Liisa Olthuis