Uđđâsij valjim

Mondiet Anarâš aavis ij čääli puoh äigikyevdilis aašijn? Moin naalijn uđđâsijd kalga valjiđ já mondiet? Tot lii-uv vädis koččâmuš, meiddei toimâttâsân. Uđđâseh uáinojeh jyehi saajeest, ko peri pirrâsis kiäččá. Meiddei lohheeh pyehtih faallâđ uđđâsijd. Toimâttâs ij ááigu uđđâsijd šeštiđ, tastko toh šaddeh jotelávt, iäge uđđâseh mahten nuuvâ.

Aavis čálloo návt aalgâst talgoovuoimijgijn, mii čuuvtij räijee čäällim- já pargoääigi. Toimâtteijeekyevtis lává-uv pivdám iše čälimân. Já uđđâseh láá tego purrâmuš: vorâskyele kalga tállân puurrâđ, ko vist koškepiärgu siäilu kuhheeb-uv ääigi. Ađai uđđâsij maailmist motomeh uđđâseh láá tuše oovtâ peeivi uđđâseh, moh láá itten jo puáris tiätu. Talle toimâtteijee kalga smiettâđ jo muuneeld, et ittáá peeivi várás kalga leđe taggaar uuđâs, mii ij lah siämmáá äigiherkki.

Ruđâi uuccâm uáinust aavis ferttee peividiđ ucemustáá kulmii ohhoost. Taat ij oro meendugin pahan, mut ko vátámâšâi tääsi lohá, te tot piäjá jo eenâb smiettâđ: fáárust kalgeh leđe meid uáivilčalluuh, sahhiittâlmeh já njunoščalluuh. Uđđâsij jurâttem páihálii tääsist ij pijsáá, ađai kalgeh leđe meid aalmugijkoskâsiih uđđâseh já ubâ enâmân kyeskee uđđâseh. Uđđâsij tuálvum olgoláá ij lah lamaš taan räi väädis, tastko kuohtuin toimâtteijein lii noonâ ohtâvuotâ Koskâ-Euroopân. Mut puoh vátámâšâid luvâdijn lii čielgâs, et toh iä lah realistliih sämikielâ uáinust: kulmii ohhoost piškádem ij lah aldagin tuárvi, jis kalga faallâđ uđâsvirde já eres-uv luhâmuš. Mut irâttiđ mij aainâs-uv áigup. Jis hommá kommáán, te ij tot aainâskin toos kommáán, et mij ep liččii tietimin puoh vátámâšâin. Toimâtteijeekyevtis lává tärhistâm tom-uv, mon távjá mon soortâ teevstâ ferttee almostittiđ.

Loostâ tooimâtmist tarbâšuvvoo pastelis pennâ já siämmást meid jurdui piegguuttem. Tääl ko ruttâ ij lah Anarâš-loostân já Lostâžângin tuárvi, te oro lemin, et toi almostittem ferttee kepidiđ. Nube tááhust Anarâš aavisân čavâččii meid Lostii čalluuh puátteevuođâst. Mut servi lii uuccâm meid eres saajeest ruuđâ Anarâš-loostân já Lostâžân. Keesi maŋa ferttee meridiđ, šaddeh-uv siämmáá ennuv numereh ko tijmá já ton ovdil. Sämikielâlâš loostâi toimâttem oro motomin lemin tego hemelâšááhu lovduu juátkim: nube keejist lostâtoimâ vijđán, nube keejist tot káržu.

Äigi lii kuittâg pyeri ustev: ko aavis lii návt nuorâ já uuđâs, te ij ubâ uđâsmaailm taarbâškin muádi peeivist valmâšin čalluđ.

Kove: kalhh (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Brasilia arvemeecij čuop­pâmeh kiäp­pánii tijmá

Arvemeecij čuoppâmeh Brasiliast kiäppánii tijmá čielgâsávt. Čuoppâmeh láá tääl ucemuu täsistis ive 2019 maŋa, muštâl mittedemornijdume MapBiomas, mii lii kárttám meecijd ive 2019 rääjist. MapBiomas...

Tanska looppât šoovij kirur­gisijd kastraa­tioid ive 2030, Suomâ ij valagin

Tanska áigu luoppâđ šoovij kirurgisijn kastraatioin ive 2030 aalgâ rääjist. Kirurgisii kastraatio sajan puátá immunokastraatio ađai kastraatio puáhuttâsâiguin, moh estih oresšave suhâjuátkimahan šoddâm. Tanska lii...

Tiäđualmostittem staatâ­palhâ­šumeh 2026 láá juohhum – Finnejeijen eereeb iärrás syem­miliih wiki­pedisteh sehe Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdât­tâm­komis­sio komis­saareh

Tieđâ- já kulttuurminister Mari-Leena Talvitie juovij ive 2026 tiäđualmostittem staatâpalhâšuumijd kesimáánu 8. peeivi Oulu kaavpugtáálust. Palhâšumeh mieđettuvvojii ohtsis čiččâm. – Tiäđualmostittem lii demokratia kuávdáš vuáđu....

Saara Keskitalo lii kaččâm Suomâ ulâttâs huáppu­eestâ­kaččâmist

Almosvalastellee Saara Keskitalo kaačâi 100 meetter eestâkaččâmist uđđâ Suomâ ulâttâssân 12,64 jieht koskoho Lahti GP‑kištoin. Kaččâmist suu išedij 0,7 seekunt mietipieggâ. Ovdebáš Suomâ ulâttâs...

Armand Duplantis táppái vuosmuu tove kuulmâ ihán

Ruátálâš stávránjuškejeijee já maaŋgâkiärdásâš maailmulâttâs haldâšeijee Armand Duplantis táppái olâttetteht jieijâs päikkikištoin Tukholma tiimaantliigast olssis hyenessiähá puátusáin 580, veik sun lopádâlâi uđđâ maailmulâttâs. Ovdil taam...