Sämitigge lii almostittám uđđâ anarâš­kielâlijd oppâ­materi­aalijd – Tiäddu eenikielâlij mate­ri­aalist

Sämitigge lii porgemáánu ääigi almostittám ennuv uđđâ oppâmateriaal anarâškielân.

Oppâkirjeráiđu Virkkuuvääri tievâsmittoo Virkkuuvääri 6 ‑kirjijn, mii lii uáivildum anarâškielâláid kuuđâd luoka uáppeid eenikielâ já kirjálâšvuođâ luhâmân. Kirje vuáđđun lii kuástidemfinnodâh Otava oppâkirje Uusi Kipinä 6. Virkkuuvääri-rááiđust láá ovdil almostum Otava materiaalij vuáđuld kuálmád, niäljád já viiđâd luoka oppâkirjeh.

Paješkoovlâ peln eenikielâ já kirjálâšvuođâ oppâm puáhtá juátkiđ uđđâ Čolmiš 7 ‑digikirjijn. Čiččâd luoka oppâkirje siskeeld kielân já kirjálâšvuotân kyeskee teevstâid já pargopittáid sehe tekstâváldusijd čaabâ- já tiätukirjálâšvuođâst. Materiaal vuáđuduvá Otava digitaallii Särmä 7 ‑oppâmateriaalân.

Sämitige anarâškielâlii oppâmateriaal vuávájeijee Miina Seurujärvi muštâl aavisân, et oppâkiirjij rähtimist tiäduttuvvojeh tääl eenikielâláid uáivildum materiaaleh.

– Ain vaaljâpaje mield Sämitiigán puátá ohjelm, mast tiädutteh tiätu aašijd. Taid kalga väldiđ oppâmateriaal pyevtitmist huámášumán. Puoh kielâin lii sierâlágán materiaaltile, já anarâškielâst tiäddu lii lamaš viehâ ennuv eidu eenikielâlij materiaalist, Seurujärvi čielgee.

Sämitigge áigu juátkiđ Čolmiš-kirjerááiđu meiddei káávcád já oovcád luoka kirjijguin. Resurseh láá kuittâg vääniht, ige uđđâ kiirjij äigitaavlust lah vises tiätu.

Eenikielâlii materiaal juávhu tievâsmit vala uđđâ aabiskirje, mon rähtim lii tääl älgimin. Pargo piištiš muáddi ive.

Anarâškielâ viereskiellân lohheid uđđâ materiaal

Uđđâ kiirjij lasseen Sämitigge lii almostittám jienâpaadijd Hitruu 3– já Hitruu 4 ‑digioppâkirjijd. Hitruu-ráiđu lii uáivildum uáppeid, kiäh loheh anarâškielâ viereskiellân. Hitruu 3 lii viiđâd luoka kirje, já Hitruu 4 lii kuuđâd luoka kirje.

Viereskielâ oppâmateriaaláid lii valmâštuumin meid Kei 4 ‑oppâkirje, mii lii uáivildum niäljád luoka uáppeid. Tot almostuš čuávuváá ive peln.

Historjá máttááttâsân uđđâ kirje – Meiddei sämihistorjá lii finniimin jieijâs kirje

Čiččâd luoka uáppeeh peesih luuhâđ historjá uđđâ Historjá 7 Váimusist ‑oppâkirjeest. Tot siskeeld kuávdáš tiäđuid eidusii Historjá-kirjeest, mii kolgâččij almostuđ čohčuv 2027. Kirjeh láá jurgâlum Otava kiirjijn Murros já Murros Ytimessä.

– Historjá-ráiđu lii viehâ uđđâ Otava-materiaal mield rahtum. Tast lii eidusâš tekstâkirje, já tot, mii almostui tääl, lii älkkeedittum versio. Arvâlim vistig almostittiđ tom, tastko tom finnee jotelubbooht olgos, Seurujärvi muštâl.

Sämitigge áigu almostittiđ vala Historjá 8- já Historjá 8 Váimusist ‑kiirjijd. Toi äigitavlu ij lah kuittâg čielgâs. Puoh historjákirjeh jurgâluvvojeh meiddei tavesämikielân (Historjá já Historjá Váibmosis).

Jurgâlum historjákiirjij lasseen Sämitigge lii vuáváámin aaibâs uđđâ historjákirje, mii váldá huámášumán sämihistorjá. Juurdâ kirje rähtimist lii lamaš jo kuhháá, já taan čoovčâ Sämitigge piäsá ovdediđ haavâ. Škoovlâi táálááh historjákirjeh iä kieđâvuš sämmilij historjá jur ollágin. Uđđâ kirje pyeredičij tile.

– Mun jieš meid anam tehálâžžân, et sämipárnááh pyehtih oppâđ škoovlâst meid jieijâs historjá. Tääl oppâmateriaalpargein lii máhđulâšvuotâ ovdediđ sämihistorjá materiaalrähtim, te mij ovdedep tom, Miina Seurujärvi iätá.

Anarâškielâlâš tiervâsvuođâ oppâkirje puátimin vala taan ive

Sämitigge lii rähtimin káávcád luoka tiervâsvuođâ digioppâkirje, mii almostuvá vala taan ive peln. Meiddei čiččâd já oovcád luoka kirjeh láá puátimin, mut toh iä veltihánnáá kiergân innig taan ihán.

Tiervâsvuođâ kirjeh láá jurgâlum Edita Syke-rááiđust, mon tääl kuástid Sanoma Pro. Siämmáš materiaal almostuvá meiddei tavesämikielân.

Kove: Čáittukove Sämitige oppâmateriaalkäävpist, Kovekieđâvuššâm: Valtteri Valkeapolku

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Kuobžâ- já čäcilodde­pivdo älgih onne

Kuobžâpivdo aalgij onne tállân koskâiijâ maŋa. Čäciluudijd uážžu pivdeđ tijme 12 maŋa. Kuobžâid uážžu oppeet pivdeđ puásuituálukuávlu máddáábeln ive 2023 maŋa. Suomâ pivdoelleekuávdáš lii mieđettâm ohtsis...

Kiinast ostum pakettij meeri kiäp­pánij čielgâ­sávt uđđâ tulli­máávsu tiet

Syeinimáánu aalgâst EU:st poođij vuáimán uđđâ kuulmâ euro tullimáksu tagaráid EU ulguubeln puáttee vuolgâttâssáid, moi árvu lii enâmustáá 150 eurod. Tuuli vorâs statistiikij mield...

Kumkvatmarmelaad

Kumkvat lii vissâ tunjin uđđâ sääni? Nuuvt munjin-uv. Mun teivim toos sattum mield jieččân kievkkânist ko lehâstim suullân kilupele teddee sehhii, mon ruonâskävppijâs skeŋkkij...

Aanaar: Ijâttes ijjâ ovtâstit juoiguu já pop­kulttuur

Saijoos piirâs Anarist muttui oppeet kulttuurareenan ko sämimuusik váldutábáhtume Ijahis idja, Ijâttes ijjâ, čokkij ulmuid já artistijd pirrâ Säämi. Algâaalmugij muusikfestivaal lii šoddâm loppâkeesi...

Tievâslâš piäiváá­siävŋánem Reykja­vikist Islandist

Piäiváásiävŋánem lii ain eromâš já vuordum luándutábáhtus. Euroopist Piäiváš siävŋánij taan tove tievâslávt porgemáánu 12. peeivi käržis stielâsist Tave-Espanjast, uásist Portugal, uásist Ruánááeennâm sehe...