Sämitigge lii almostittám uđđâ anarâš­kielâlijd oppâ­materi­aalijd – Tiäddu eenikielâlij mate­ri­aalist

Sämitigge lii porgemáánu ääigi almostittám ennuv uđđâ oppâmateriaal anarâškielân.

Oppâkirjeráiđu Virkkuuvääri tievâsmittoo Virkkuuvääri 6 ‑kirjijn, mii lii uáivildum anarâškielâláid kuuđâd luoka uáppeid eenikielâ já kirjálâšvuođâ luhâmân. Kirje vuáđđun lii kuástidemfinnodâh Otava oppâkirje Uusi Kipinä 6. Virkkuuvääri-rááiđust láá ovdil almostum Otava materiaalij vuáđuld kuálmád, niäljád já viiđâd luoka oppâkirjeh.

Paješkoovlâ peln eenikielâ já kirjálâšvuođâ oppâm puáhtá juátkiđ uđđâ Čolmiš 7 ‑digikirjijn. Čiččâd luoka oppâkirje siskeeld kielân já kirjálâšvuotân kyeskee teevstâid já pargopittáid sehe tekstâváldusijd čaabâ- já tiätukirjálâšvuođâst. Materiaal vuáđuduvá Otava digitaallii Särmä 7 ‑oppâmateriaalân.

Sämitige anarâškielâlii oppâmateriaal vuávájeijee Miina Seurujärvi muštâl aavisân, et oppâkiirjij rähtimist tiäduttuvvojeh tääl eenikielâláid uáivildum materiaaleh.

– Ain vaaljâpaje mield Sämitiigán puátá ohjelm, mast tiädutteh tiätu aašijd. Taid kalga väldiđ oppâmateriaal pyevtitmist huámášumán. Puoh kielâin lii sierâlágán materiaaltile, já anarâškielâst tiäddu lii lamaš viehâ ennuv eidu eenikielâlij materiaalist, Seurujärvi čielgee.

Sämitigge áigu juátkiđ Čolmiš-kirjerááiđu meiddei káávcád já oovcád luoka kirjijguin. Resurseh láá kuittâg vääniht, ige uđđâ kiirjij äigitaavlust lah vises tiätu.

Eenikielâlii materiaal juávhu tievâsmit vala uđđâ aabiskirje, mon rähtim lii tääl älgimin. Pargo piištiš muáddi ive.

Anarâškielâ viereskiellân lohheid uđđâ materiaal

Uđđâ kiirjij lasseen Sämitigge lii almostittám jienâpaadijd Hitruu 3– já Hitruu 4 ‑digioppâkirjijd. Hitruu-ráiđu lii uáivildum uáppeid, kiäh loheh anarâškielâ viereskiellân. Hitruu 3 lii viiđâd luoka kirje, já Hitruu 4 lii kuuđâd luoka kirje.

Viereskielâ oppâmateriaaláid lii valmâštuumin meid Kei 4 ‑oppâkirje, mii lii uáivildum niäljád luoka uáppeid. Tot almostuš čuávuváá ive peln.

Historjá máttááttâsân uđđâ kirje – Meiddei sämihistorjá lii finniimin jieijâs kirje

Čiččâd luoka uáppeeh peesih luuhâđ historjá uđđâ Historjá 7 Váimusist ‑oppâkirjeest. Tot siskeeld kuávdáš tiäđuid eidusii Historjá-kirjeest, mii kolgâččij almostuđ čohčuv 2027. Kirjeh láá jurgâlum Otava kiirjijn Murros já Murros Ytimessä.

– Historjá-ráiđu lii viehâ uđđâ Otava-materiaal mield rahtum. Tast lii eidusâš tekstâkirje, já tot, mii almostui tääl, lii älkkeedittum versio. Arvâlim vistig almostittiđ tom, tastko tom finnee jotelubbooht olgos, Seurujärvi muštâl.

Sämitigge áigu almostittiđ vala Historjá 8- já Historjá 8 Váimusist ‑kiirjijd. Toi äigitavlu ij lah kuittâg čielgâs. Puoh historjákirjeh jurgâluvvojeh meiddei tavesämikielân (Historjá já Historjá Váibmosis).

Jurgâlum historjákiirjij lasseen Sämitigge lii vuáváámin aaibâs uđđâ historjákirje, mii váldá huámášumán sämihistorjá. Juurdâ kirje rähtimist lii lamaš jo kuhháá, já taan čoovčâ Sämitigge piäsá ovdediđ haavâ. Škoovlâi táálááh historjákirjeh iä kieđâvuš sämmilij historjá jur ollágin. Uđđâ kirje pyeredičij tile.

– Mun jieš meid anam tehálâžžân, et sämipárnááh pyehtih oppâđ škoovlâst meid jieijâs historjá. Tääl oppâmateriaalpargein lii máhđulâšvuotâ ovdediđ sämihistorjá materiaalrähtim, te mij ovdedep tom, Miina Seurujärvi iätá.

Anarâškielâlâš tiervâsvuođâ oppâkirje puátimin vala taan ive

Sämitigge lii rähtimin káávcád luoka tiervâsvuođâ digioppâkirje, mii almostuvá vala taan ive peln. Meiddei čiččâd já oovcád luoka kirjeh láá puátimin, mut toh iä veltihánnáá kiergân innig taan ihán.

Tiervâsvuođâ kirjeh láá jurgâlum Edita Syke-rááiđust, mon tääl kuástid Sanoma Pro. Siämmáš materiaal almostuvá meiddei tavesämikielân.

Kove: Čáittukove Sämitige oppâmateriaalkäävpist, Kovekieđâvuššâm: Valtteri Valkeapolku

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

OpenAI taho­jiermi lii máhđu­lávt čuávdám oovtâ váddá­sumos mate­maat­lijn čuol­mâin ubâ maail­mist

Tahojiermifinnodâh OpenAI iätá, ete ton totkeeh láá čuávdám tahojiermimallijn oovtâ matematik stuárráámuin čuolmâin. OpenAI mield toos monnii 88 tijmed, já toos kiävttojii nyevt 10 000...

Avveel taarbâš pyere­bijd kirdem­ohtâ­vuođâid

Jotteem uáinust keesi já čohčâ láá jo kuhháá lamaš vädis ääigih Aanaar kieldâst: Avelân ij oro mahten pesâmin olgoláá kirden, ige kal Avelist olgoláágin....

Emil Kárlsen já DJ Hullu­ella lávdás­tává Oulust puáttee vástup­peeivi

Sämmiliih artisteh Emil Kárlsen já DJ Hulluella ađai Eleonora Alariesto puáttiv Oulun roovvâdmáánu oovcád peeivi. Suoi lávdástává vuáruluvâi Oulu2026-klubist Tarkastamo-nommâsii saajeest tijme 20 rääjist. Tábáhtus lii...

Sämmilii Julla Májja ‑kirjeráju­auto toimâ juátkoo

Sämmilii Julla Májja ‑kirjerájuauto toimâ Ruotâst lii finnim fastâ ruttâdem maaŋgâ ive epivisesvuođâ maŋa. Tääl Storuman (ummeesämikielân Lusspie) kieldâ lii lopedâm ruttâdiđ tooimâ, jis...

Ruotâ uástá Himars-rakkeet­päččee­systeem Ovtâs­tum staatâin, Suomâ suápá huolât­tâs­ohtsâš­pargoost Ruotáin

Ruotâ lii meridâm haahâđ ameriklii Himars-rakkeetpäččee­systeem. Uástus árvun lii almottum paijeel čiččâm miljard Ruotâ ruvnâd, ađai nyevt 630 miljovn eurod. Ruotâ piäluštâsvuoimijn iä ovddiist lah...