Sämitigge lii almostittám uđđâ anarâš­kielâlijd oppâ­materi­aalijd – Tiäddu eenikielâlij mate­ri­aalist

Sämitigge lii porgemáánu ääigi almostittám ennuv uđđâ oppâmateriaal anarâškielân.

Oppâkirjeráiđu Virkkuuvääri tievâsmittoo Virkkuuvääri 6 ‑kirjijn, mii lii uáivildum anarâškielâláid kuuđâd luoka uáppeid eenikielâ já kirjálâšvuođâ luhâmân. Kirje vuáđđun lii kuástidemfinnodâh Otava oppâkirje Uusi Kipinä 6. Virkkuuvääri-rááiđust láá ovdil almostum Otava materiaalij vuáđuld kuálmád, niäljád já viiđâd luoka oppâkirjeh.

Paješkoovlâ peln eenikielâ já kirjálâšvuođâ oppâm puáhtá juátkiđ uđđâ Čolmiš 7 ‑digikirjijn. Čiččâd luoka oppâkirje siskeeld kielân já kirjálâšvuotân kyeskee teevstâid já pargopittáid sehe tekstâváldusijd čaabâ- já tiätukirjálâšvuođâst. Materiaal vuáđuduvá Otava digitaallii Särmä 7 ‑oppâmateriaalân.

Sämitige anarâškielâlii oppâmateriaal vuávájeijee Miina Seurujärvi muštâl aavisân, et oppâkiirjij rähtimist tiäduttuvvojeh tääl eenikielâláid uáivildum materiaaleh.

– Ain vaaljâpaje mield Sämitiigán puátá ohjelm, mast tiädutteh tiätu aašijd. Taid kalga väldiđ oppâmateriaal pyevtitmist huámášumán. Puoh kielâin lii sierâlágán materiaaltile, já anarâškielâst tiäddu lii lamaš viehâ ennuv eidu eenikielâlij materiaalist, Seurujärvi čielgee.

Sämitigge áigu juátkiđ Čolmiš-kirjerááiđu meiddei káávcád já oovcád luoka kirjijguin. Resurseh láá kuittâg vääniht, ige uđđâ kiirjij äigitaavlust lah vises tiätu.

Eenikielâlii materiaal juávhu tievâsmit vala uđđâ aabiskirje, mon rähtim lii tääl älgimin. Pargo piištiš muáddi ive.

Anarâškielâ viereskiellân lohheid uđđâ materiaal

Uđđâ kiirjij lasseen Sämitigge lii almostittám jienâpaadijd Hitruu 3– já Hitruu 4 ‑digioppâkirjijd. Hitruu-ráiđu lii uáivildum uáppeid, kiäh loheh anarâškielâ viereskiellân. Hitruu 3 lii viiđâd luoka kirje, já Hitruu 4 lii kuuđâd luoka kirje.

Viereskielâ oppâmateriaaláid lii valmâštuumin meid Kei 4 ‑oppâkirje, mii lii uáivildum niäljád luoka uáppeid. Tot almostuš čuávuváá ive peln.

Historjá máttááttâsân uđđâ kirje – Meiddei sämihistorjá lii finniimin jieijâs kirje

Čiččâd luoka uáppeeh peesih luuhâđ historjá uđđâ Historjá 7 Váimusist ‑oppâkirjeest. Tot siskeeld kuávdáš tiäđuid eidusii Historjá-kirjeest, mii kolgâččij almostuđ čohčuv 2027. Kirjeh láá jurgâlum Otava kiirjijn Murros já Murros Ytimessä.

– Historjá-ráiđu lii viehâ uđđâ Otava-materiaal mield rahtum. Tast lii eidusâš tekstâkirje, já tot, mii almostui tääl, lii älkkeedittum versio. Arvâlim vistig almostittiđ tom, tastko tom finnee jotelubbooht olgos, Seurujärvi muštâl.

Sämitigge áigu almostittiđ vala Historjá 8- já Historjá 8 Váimusist ‑kiirjijd. Toi äigitavlu ij lah kuittâg čielgâs. Puoh historjákirjeh jurgâluvvojeh meiddei tavesämikielân (Historjá já Historjá Váibmosis).

Jurgâlum historjákiirjij lasseen Sämitigge lii vuáváámin aaibâs uđđâ historjákirje, mii váldá huámášumán sämihistorjá. Juurdâ kirje rähtimist lii lamaš jo kuhháá, já taan čoovčâ Sämitigge piäsá ovdediđ haavâ. Škoovlâi táálááh historjákirjeh iä kieđâvuš sämmilij historjá jur ollágin. Uđđâ kirje pyeredičij tile.

– Mun jieš meid anam tehálâžžân, et sämipárnááh pyehtih oppâđ škoovlâst meid jieijâs historjá. Tääl oppâmateriaalpargein lii máhđulâšvuotâ ovdediđ sämihistorjá materiaalrähtim, te mij ovdedep tom, Miina Seurujärvi iätá.

Anarâškielâlâš tiervâsvuođâ oppâkirje puátimin vala taan ive

Sämitigge lii rähtimin káávcád luoka tiervâsvuođâ digioppâkirje, mii almostuvá vala taan ive peln. Meiddei čiččâd já oovcád luoka kirjeh láá puátimin, mut toh iä veltihánnáá kiergân innig taan ihán.

Tiervâsvuođâ kirjeh láá jurgâlum Edita Syke-rááiđust, mon tääl kuástid Sanoma Pro. Siämmáš materiaal almostuvá meiddei tavesämikielân.

Kove: Čáittukove Sämitige oppâmateriaalkäävpist, Kovekieđâvuššâm: Valtteri Valkeapolku

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Anarâškielâ servi vuábdá uđđâ pyevtit­tâsâid 40‑ive juhlestis

Anarâškielâ servi juhlo 40 ive tooimâs majebaargâ skammâmáánu 24. peeivi Anarist. Juhle ohtâvuođâst vuábdojeh uđđâ pyevtittâsah. Vyebdimnáál láá seehah, pääiđih já puttâleh, moid lii...

Sämikielah tarbâšeh dynaamisii kielâkártá

Sämikielâin mij puohah tiettip motomijd faktaid – ovdâmerkkân tom, et puoh sämikielah láá eenâb teikâ ucceeb uhkevuálásiih, já tom, et sämikielâi sárnooh ääsih sehe...

Säminuorâi taaiđâ­tábáhtus uárne­juvvoo Heta škoov­lâst kiđđuv 2027

Jyehi-ihásâš Säminuorâi taaiđâtábáhtus uárnejuvvoo puáttee ive Heta škoovlâst Iänuduvvâst cuáŋuimáánu 29. peeivi. Iänuduv kieldâ tiävdá puáttee ive 150 ihheed, já taaiđâtábáhtus lii uási juhleive...

Tutkâmuš: Lodde­čaasij tipšo­mist lii ävkki, mut tipšo­tooimah tarbâ­šuuččii eenâb

Čäciloddenäälih láá kiäppánâm merhâšitteht Suomâst majemui luuvij iivij ääigi. Helsig ollâopâttuv já Suomâ pirâskuávdáá totkeeh selvâttii, maht loddečaasij tipšom já suojâlem láá vaiguttâm čäcilodde­naalijd...

Sämikielâi tutkâmuš oovdân­puohtui aalmugij­koskâsii sympo­siumist Bodøst

Čiččâd Saami Linguistics Symposium, SAALS7, čokkij sämikielâi totkeid já motomijd eres-uv ucceeblovokielâi äššitobdeid Tave-enâmij ulguubeln-uv Taažâ Bodøn skammâmáánu 4.–5. peeivi. Nord-universitet-ollâopâttuv čokkim ohjelm faalâi...