Saijoos piirâs Anarist muttui oppeet kulttuurareenan ko sämimuusik váldutábáhtume Ijahis idja, Ijâttes ijjâ, čokkij ulmuid já artistijd pirrâ Säämi. Algâaalmugij muusikfestivaal lii šoddâm loppâkeesi puoh merhâšitteemussân kulttuurtábáhtussân Anarist. Taat festivaal lii kejâstâh toos, moin naalijn sämmilâš kulttuur- já muusikärbi iälá, muttoo já inspirist nuorâ suhâpuolvâid.
Taanihásâš ohjelm lâi eromâš kunneeäŋgir, tastko tot moonâi genrerajij rasta. Lyeve alne kullui juoigâ, livđe, leu’dd, elektronlâš popmuusik já moodeern jazz. Festivaal lii kuldâleijei makkuuttem mut meid kieŋâlis puohčâlem identiteetân. Kuldâleijeeh láá váldám maaŋgâpiäláág muusikfalâdem vuástá uáli lieggâsávt. Já Saijoos šiljo lâi vuod šoddâm markkânsaijeen, kost vuábdojii maaŋgâlágán tyejeh.
Ohtâ festivaal enâmustáá vuordum artistijn lâi Ruotâ pele sämmilâš Jon Henrik Fjällgren, kiän juoigâm lii finnim šiev vuástáväldim tave-enâmijn. Meiddei maadâsämmilii kulttuur já kielâ ovdedeijee Marja Mortensson faalâi kuldâleijeidis konsert, mii ovtâstitij herkis lavluu já hypnootsii tävgihaarpu čuojâttem. Jo legendaarlâš artistkyevtis Wimme já Rinne vist faaláin kuldâleijeid maašinmuusik já juoiguu, mii lii almoon meid aalmugijkoskâsijn areenain.
Saijoos auditoriost lyeve oolâ pajanáin multitaaiđâr Niillas Holmberg já saksofonist Pauli Lyytinen. Sunnuu sänitaaiđâ já improvisistem hämmejii paarâ, mii tuođâšt tááláá sämitaiđuu ollâ tääsi. Vástuppeiveehid vist kuldâleijeid tánssááttij nuorttâlâškiel popmuusik suáittee Suõmmkar-juávkku já meid kiäsuttettee Mollet.
Lávvárduv festivaal vuordum puddâ lâi Amoc já Ailu Valle ohtsâš keikka. Sunnuu anarâš- já tavekielâliih riimih láá oskomettum njyebžileh, já ráp čáittá-uv pyereest tom, moin naalijn smavvâ kielah-uv sojeh riimij rähtimân siämmáá pyereest ko stuárráábeh-uv maailmkielah. Taat sämiráp pioneerkyevtis palhâšuin kieskâd áárvustonnum Áillohaš-palhâšuumijn. Meid vorâs Sámi Grand Prix ‑vyeitteekyevtis EiGa adai Piera Eira já Johan Ivvar Gaup finnijn korrâ aplodijd kuldâleijein vuáittupitáinis Dálkkiid čađa adai Šoŋâi čoođâ.
Lávvárduv eromâšvuotâ lâi ärbivuáválâš njuárustem, mii čokkij festivaalulmuid kyedittiđ njuárusteijeid, já jieškote‑uv peesâi meid jieš iskâđ taam vättee šlaajâ. Uárnejeijee raavâ väldiđ jieijâs tuoljijd já čokkámstuálpuid fáárun lâi ávhálâš, tastko keččâmsaje tievâi majemuu saje mield.
Ijâttes ijjâ sirdá kulttuur já kielâ meid nuorâbáid suhâpuolváid. Veik festivaal ekonomisâš peeli lâi-uv käržidum ovdebáá keerdist, te liijká párnáid já nuoráid lâi uárnejum maaŋgâpiäláág ohjelm ohtsâšpargoost Aanaar nuorâitoimáin já Sämitige nuorâiraađijn. Lávvárduv párnááh pessii navdâšiđ Čuovvâd & Loiskis fáárunväldee konsertist, já sij pessii meid testađ jieijâs tááiđuid Talent Stage ‑lyeve alne, mii fáálá ain nuoráid vyeligâš kozzâš oovdânpyehtimáid áámmátmusikkár náál. Ton lasseen Sämimuseo Siida čaaitij Muumi-animaatioid sämikielân, já taat kiäsuttij pärniperruid.
Muusik kuldâlem lasseen Ijâttes ijjâ lii meid sosiaallâš tábáhtus já kuáhtámsaje. Maŋgâsân taat festivaal fáálá ive tehelumos saje teivâđ ustevijgijn já huolhijgijn rajij rasta.
Festivaal uárnejuvvoo maŋgâi olášuttei navcâigijn. Anára Sámisearvi ry, Sämitigge, Sämikulttuurkuávdáš Sajos, Säämi máttááttâskuávdáš já Sämimuseo Siida láá annaam huolâ tast, et meid taanihásâš ohjelm lii luhostum pyereest. Tast peesih navdâšiđ nuuvt páiháliih ulmuuh ko Anarân puáttee kolliistâlleeh-uv. Takkâ taankiärdásiist, Ijâttes ijjâ!
Artikkâlkove: Ruut Tervaniemi