Tanska áigu mecci­luttiđ 250 000 hehtaarid piäldu majemustáá ihán 2045

Tanska áigu tuástuđ šoŋŋâdâhnubástus meccilutmáin 250 000 hehtaarid piäldu majemustáá ihán 2045. Tain naalijn eennâm viggá šoddâdiđ meccivijđoduvás suullân 40 prosentáin. Šoŋŋâdâhnubástus tuástum lasseen mecciluttem ulmen lii pyerediđ luándu maaŋgâhámásâšvuođâ já kepidiđ riddočaasij njivlom.

Tääl Helsig ollâopâttuv já Nuorttâ-Suomâ ollâopâttuv totkeeh selvâtteh oovtâst tanskalijguin, maggaar meeci ištâdmist šodâččij puoh stuárráámus šoŋŋâdâhhiätu. Tutkâmušâin totkojeh eereeb iärrás muorâšlaajâi, meecij ráhtusij sehe meccikuávlui stuáruduv vaikuttâsah.

Kööbenhaammân ollâopâttuv totkeeh selvâtteh čiđđâdioksid já eres šaddovistekaasui molsom. Helsig já Nuorttâ-Suomâ ollâopâttuvâi totkeeh vist vuájuh jieijâs tutkâmušâst šadoi áápán širottiđ čuovâ sehe toos, maggaar vaikuttâs meecijn lii páihálii šooŋân, ovdâmerkkân ááimu lahtâvuotân já poolvâi šoddâmân.

Piäldui muttem meccin lasseet áimukeerdi turbulens, mii oovtâst lahtâvuođáin lasseet poolvâi šoddâm. ”Lii tiäđust, ete meecij paajaabeln láá eenâb poolvah ko piäldui paajaabeln. Tast šadda viehâ merhâšittee páihálâš čuáskudeijee vaikuttâs”, Nuorttâ-Suomâ ollâopâttuv professor Annele Virtanen iätá.

Virtanen muštoot, ete veikkâ mecciluttem ulmen lii finniđ nuuvt stuorrâ šoŋŋâdâhhiäđu ko máhđulâš, te ij koolgâ vájáldittiđ luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee koččâmušâid.

Haavâ várás vuáđuduvvojeh kuhesáigásiih mittedemsajattuvah piäldoid já meccijd. Helsig ollâopâttuv išeprofessor Anna Lintusii mield haavâ maaŋgâtieđâlâš tutkâmuš taha máhđulâžžân pälgisliäkkoo tutkâmuš eennâmkiävtu máhđulâšvuođâin šoŋŋâdâhnubástus tuáston. ”Haahâ fáálá uáli jo mielâkiddiiváá máhđulâšvuođâ tarkkuđ mecciluttem vaikuttâsâid šoŋŋâdâhân stuorrâ mittokaavast”, sun muštâl.

Tanska uđđâsist mecciluttem vuáđuduvá eennâm haldâttâs sehe eennâmtuálu- já pirâsornijduumij koskâsii sopâmušân. Ive 2024 vuáláčallum sopâmuš ulmen lii tuástuđ šoŋŋâdâhnubástus sehe čuávdiđ maaŋgâlágánijd pirâsčuolmâid, ovdâmerkkân čaasij njivlom, juuhâmčäcivaarij nyeskidume já eellimpirrâsij tuššâdem.

Käldeeh:
Tiede nyt: Tanska aikoo torjua ilmastonmuutosta metsittämällä valtavasti peltoja (suomenluonto.fi)
Suomalaistutkijat neuvomaan Tanskan metsitystä (www.uef.fi)

Kove: Jasmina Schreck

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Toimâtteijeettáá aaviseh pisoh kuárosin

Tahojiermi lii mottoom ive siste muttám vuovijd, moin naalijn olmooš ocá tiäđu, čáálá teevstâid, hämmee vástádâsâid. Ovdánem lii lamaš uáli jo jotteel. Tiätu toimâmvuovvijd...

”Rähisvuotâ kulá puohháid” – Pride-okko oinui já kullui meid Avelist

Moonnâm ohhoost Suomâ vietij Pride-oho, já pasepeeivi lâi aalmugijkoskâsâš LGBTQIA+-peivi. Uánádâs LGBTQIA+ puátá eŋgâlâskielâst, já tot čuujoot suhâpeli- já seksuaalucceeblovvoid kullee juávhoid: lesboid, homoid,...

NASA iirât piäluštiđ Eennâm kulij kaččee Swift-komovuotâ­teleskoop

Ovtâstum staatâi komovuotâhaldâttâs NASA rahttât eromâš kááijumoperaation, tastko tot iirât piäluštiđ Neil Gehrels Swift ‑komovuotâteleskoop, mon rađe lii vuálánâm jotelubbooht ko lii vuordum. Jis...

Ebola­epidemia­tile Kongost viärrán ain

Kongo demokraatlii täsivääldist láá raportistum jo masa 1 300 ebolanjuámumid. 360 olmožid láá jáámmám taavdân, muštâlij Kongo tiervâsvuotâ­ministeriö kesimáánu 28. peeivi. Ebolaepidemia lii lamaš joođoost...

Aanaar 150 ihheed ‑juhleest tovlááh ääigih eelih

Čälleeh: Henna Tervaniemi já Marja-Liisa Olthuis Aanaar kieldâ juhlo váldujuhleest já ubâ ive Aanaar kieldâ ive njunošjuhle viettui kieldâ eidusii 150‑ive šoddâmpeeivi 25.6.2026 Sajosist. Ohjelmist lijjii...