Tanska áigu mecci­luttiđ 250 000 hehtaarid piäldu majemustáá ihán 2045

Tanska áigu tuástuđ šoŋŋâdâhnubástus meccilutmáin 250 000 hehtaarid piäldu majemustáá ihán 2045. Tain naalijn eennâm viggá šoddâdiđ meccivijđoduvás suullân 40 prosentáin. Šoŋŋâdâhnubástus tuástum lasseen mecciluttem ulmen lii pyerediđ luándu maaŋgâhámásâšvuođâ já kepidiđ riddočaasij njivlom.

Tääl Helsig ollâopâttuv já Nuorttâ-Suomâ ollâopâttuv totkeeh selvâtteh oovtâst tanskalijguin, maggaar meeci ištâdmist šodâččij puoh stuárráámus šoŋŋâdâhhiätu. Tutkâmušâin totkojeh eereeb iärrás muorâšlaajâi, meecij ráhtusij sehe meccikuávlui stuáruduv vaikuttâsah.

Kööbenhaammân ollâopâttuv totkeeh selvâtteh čiđđâdioksid já eres šaddovistekaasui molsom. Helsig já Nuorttâ-Suomâ ollâopâttuvâi totkeeh vist vuájuh jieijâs tutkâmušâst šadoi áápán širottiđ čuovâ sehe toos, maggaar vaikuttâs meecijn lii páihálii šooŋân, ovdâmerkkân ááimu lahtâvuotân já poolvâi šoddâmân.

Piäldui muttem meccin lasseet áimukeerdi turbulens, mii oovtâst lahtâvuođáin lasseet poolvâi šoddâm. ”Lii tiäđust, ete meecij paajaabeln láá eenâb poolvah ko piäldui paajaabeln. Tast šadda viehâ merhâšittee páihálâš čuáskudeijee vaikuttâs”, Nuorttâ-Suomâ ollâopâttuv professor Annele Virtanen iätá.

Virtanen muštoot, ete veikkâ mecciluttem ulmen lii finniđ nuuvt stuorrâ šoŋŋâdâhhiäđu ko máhđulâš, te ij koolgâ vájáldittiđ luándu maaŋgâhámásâšvuotân lohtâseijee koččâmušâid.

Haavâ várás vuáđuduvvojeh kuhesáigásiih mittedemsajattuvah piäldoid já meccijd. Helsig ollâopâttuv išeprofessor Anna Lintusii mield haavâ maaŋgâtieđâlâš tutkâmuš taha máhđulâžžân pälgisliäkkoo tutkâmuš eennâmkiävtu máhđulâšvuođâin šoŋŋâdâhnubástus tuáston. ”Haahâ fáálá uáli jo mielâkiddiiváá máhđulâšvuođâ tarkkuđ mecciluttem vaikuttâsâid šoŋŋâdâhân stuorrâ mittokaavast”, sun muštâl.

Tanska uđđâsist mecciluttem vuáđuduvá eennâm haldâttâs sehe eennâmtuálu- já pirâsornijduumij koskâsii sopâmušân. Ive 2024 vuáláčallum sopâmuš ulmen lii tuástuđ šoŋŋâdâhnubástus sehe čuávdiđ maaŋgâlágánijd pirâsčuolmâid, ovdâmerkkân čaasij njivlom, juuhâmčäcivaarij nyeskidume já eellimpirrâsij tuššâdem.

Käldeeh:
− Tiede nyt: Tanska aikoo torjua ilmastonmuutosta metsittämällä valtavasti peltoja (suomenluonto.fi)
− Suomalaistutkijat neuvomaan Tanskan metsitystä (www.uef.fi)

Kove: Jasmina Schreck

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Sämikielâi tutkâmuš oovdân­puohtui aalmugij­koskâsii sympo­siumist Bodøst

Čiččâd Saami Linguistics Symposium, SAALS7, čokkij sämikielâi totkeid já motomijd eres-uv ucceeblovokielâi äššitobdeid Tave-enâmij ulguubeln-uv Taažâ Bodøn skammâmáánu 4.–5. peeivi. Nord-universitet-ollâopâttuv čokkim ohjelm faalâi...

Puohâi tiervâs­vuotâ lii siämmáá-árvusâš – vâi lii‑uv?

Suomâ almolii tiervâsvuotâ­vuáháduv kriisâ já toos čyeccee juátkojeijee šeštimtooimah láá savâstittám ennuv majemui aaigij. Lii čielgâs, ete almoliih tiervâsvuotâ­palvâlusah iä lah tuárvi, já távjá...

Kappeer­pingviineh Zavo­dovski suol­lust láá kiäp­pán­min

Stuorrâ-Britannia aalmuglii Antarktis-tutkâmlágádâs BAS (eŋg. British Antarctic Survey) totkeeh láá tutkâm máddáápiäláá Atlant váldumeerâst leijee Zavodovski suolluu iivij 2011 já 2025. Brittiliih totkeeh muštâleh,...

Suomâ, Taažâ já Kanada räije­jeh ryeš­šilij valas­tellei viisu­mijd

Suomâ haldâttâs meridij tuorâstuv staatârääđi almosčuákkimist, ete tot čavgee viisumij mieđettem ryeššiláid valastelleid. Suomâ olgominister Elina Valtosii (kok.) mield Ruoššâ kiävttá valastâllâm propaganda koskâuámmin. –...

Anarâškielâ servi almostit kyehti párnái­kirje skammâ­máánust

Anarâškielâ servi lii juátkám párnái- já nuorâikirjij almostittem. Tot almostit kyehti kirje 40‑ive juhlij ohtâvuođâst. Mainâsij ihe – Ijâttes ijjâ Vuosmuš tääl almostuvvee kirje lii párnái...