Suomâ lii árvuštâllum kuuđâd sajan Toimâtteijeeh rajijttáá ‑ornijdume vorrâsumos lostâmediarijjâvuotâindeksist. Indeks mield maailm pyeremus lostâmediarijjâvuotâ lii Taažâst. Taažâ maŋa puátih Vuáládâhenâmeh, Eestieennâm, Tanska já Ruotâ.
Ivveest 2002 almostum indeks árvuštâl lostâmediarijjâvuođâ 180 enâmist. Árvuštâlmist kiäččojeh vittâ ääši: pooliitlâš toimâmpiirâs, vuoigâlâš raami, ekonomâliih iävtuh, sosiokulttuurlâš tile sehe toimâtteijei torvolâšvuotâ.
Suomâ saje lostâmediarijjâvuotâindeksist lii hyeneeb ko ovdebái iivij. Ovdebái nelji ive Suomâ lii lamaš viiđâd saajeest. Ovdil ive 2016 Suomâ lâi vuossâmuu saajeest paijeel luhhii.
Ko verdid maailmvijđosii tilán, te Suomâ lostâmediarijjâvuotâ lii kuittâg ain eromâš pyeri. Kuuđâd saje lii vala nuuvt kočodum ruánáá stielâsist, mii meerhâš tom, ete lostâmediarijjâvuotâ annoo pyerrin.
Lostâmediarijjâvuotâ lii hiäjulum maailmist
Meid maailmvijđosávt lostâmediarijjâvuođâ tile lii hyeneeb ko ovdil. Vuossâmuu keerdi 25‑ihásii mittedemhistorjást paijeel peeleest maailm enâmijn já kuávluin lostâmediarijjâvuotâ lii luokittâllum vaigâdin tâi eromâš vaigâdin.
Toimâtteijeeh rajijttáá Suomâ ‑seervi saavâjođetteijee Kaius Niemi mield indeks tuáimá ohtsâškodálâžžân cuvnâmtijmen, tastko tot puáhtá media toimâiävtui hiäjulum tile uáinusân.
Niemi tiädut, ete toimâtteijein kolgâččii ain täst ovdâskulij-uv leđe ráávhu já resurseh porgâđ pargoos riijâ, kriittisávt já jiešráđálávt. ”Lostâmediarijjâvuotâ ij lah media várás, pic juáhháá vuoigâdvuottân lii finniđ lyetitteijee, tärhistum tiäđu, mii vuáđuduvá tuotâaššijd. Tondiet lostâmediarijjâvuođâ piäluštem lii demokratia piäluštem. Tot kulá puoh syemmiláid – ij tuše toimâtteijeid”, Niemi iätá tiäđáttâsâst.
Käldee:
− Suomen sijoitus historiallisen matala lehdistönvapausindeksissä (yle.fi)
Kove: Andrys (Pixabay)