Indiast lii pieijum joton maailm stuár­ráámus olmooš­viehâ­reki­nistem

India lii algâttâm maailm stuárráámuu olmoošviehârekinistem cuáŋuimáánu vuosmuu peeivi. Toos láá uásálistmin paijeel kulmâ miljovn virgeolmožid. Taat rekinistem lii meid korrâ logistisâš hástu.

Ovdebâš rekinistem lii tohhum 15 ihheed tassaaš, nuuvt et olmoošviehâ Indiast ij lah rekinistum ive 2011 maŋa. Talle enâmist lijjii ohtsis 1,2 miljard olmožid.

Ive 2021 rekinistem ájánij koronapandemia keežild.  

Olmoošviehârekinistem tahhoo kyevti periodist. Cuáŋuimáánust čohčâmáánun čuággojeh tiäđuh viistijn já palvâlusâin, já maŋeláá vuáijoo olmoošvievâ ráhtusân, tego ekonomisii sajattâhân, škovliittâsân já kastioornigân, mii miäruštâl maaŋgâi ulmui sosiaallii tile.

Kastitiäđuh iä almostittum majemuu rekinistmist toi epiloogisâšvuođâ já pooliitlij keldui keežild. Ovdebáá tove olmoošviehârekinistmist norrojii kastitiäđuh Britannia sirdoeennâmvääldi ääigi ive 1931.

Olmoošvievâ lasanem toovât eromâš stuorrâ háástuid stuorrâ kaavpugijn, main čääci, šleđgâ, purrâmuš já aassâmsaje láá vääniht. Stuorrâ kaavpugijn slummiaassâm siämmáánáál ko ááimu já čääsi nyeskidem láá argâpiäiváliih čuolmah. Uđđâ rekinistmij ulmen lii finniđ äigikyevdilijd tiäđuid, moh išedeh haldâttuv vuáváđ pehtilubbooht palvâlusâid já resursijd.

Käldee:
Intia aloittaa maailman suurimman väestönlaskennan huomenna (yle.fi)

Kove: Gaurigrazia (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Artemis II ‑mánudâškirdem paččui cuáŋuimáánu 1. peeivi – NASA vuolgâttij historjálii tábáhtus njuálgu­vuolgât­tâssân

NASA lii pááččám mánudâšrakkeet máátkán cuáŋuimáánu vuosmuu peeivi tijme 18.35.12 EDT ađai tijme 01.35.12 Suomâ ääigi cuáŋuimáánu nube peeivi. Pääččim tábáhtui Floridast Kennedy Space...

Tutkâmuš: Lieđi­kovjâ­painâ­šuumeest lii ohtâ­vuotâ paje­uáppee­iskosij puátu­sáid

Oulu ollâopâttuv tutkâmuš lii kavnâttâm, ete lieđikovjâpainâšume lii ohtâvuođâst hiäjub pajeuáppeeiskosij puátusáid. Ááimu lieđikovjânalliisvuođâ vaikuttâs uáinoo eromâšávt matemaattisijn amnâsijn, tego fysikist já kemiast. Tutkâmušâst čuovvui...

Mikkâl Morottaja já Ailu Valle lává vuáittám Áillohâš-palhâšume

Sámi Grand Prix uárnejui lávurduv njuhčâmáánu 28. peeivi Kuovdâkiäinust Báktehárji-maaŋgâtoimâhaalâst. Ton ohtâvuođâst juohhui ihásâš Áillohâš-palhâšume, mii mieđettui vuosmuu tove kuáhtásân: Mikkâl Morottajan ađai Amocân...

Vuosâiše­kurssâ Avelist

Mun jiem lah kuássin puáhtám rammuđ jieččân vuosâišetáiđuigijn. Nuuvtpa ko Aanaar kieldâ ornij vuosâišeškovlim, meridim almottâttâđ fáárun, já nuuvt te meid peessim. Kurssâ uárnejui...

Mottoom uáinu toos, moin naalijn Sämi­kuávlu markkâ­nistoo

Juovlâluámu ääigi lâi asto teivâđ motomij uápisulmuigijn Vuáládâhenâmijn. Poottim tiettiđ, et kyehti uápis perruu lijjii vuálgám luámustâllâđ Aanaar kieldân, nomâlâssân Suáluičiälgán. Lijjim olâttum já...