Niäljád pronssi­miitaal Suomân Milano–Cortinast

Ovtâstittum kištottâllee Ilkka Herola uulâi kuhes karrieeris pyeremuu puátusân majebaargâ ko sun vuoitij proonsi stuorrâ njuškimluáhá kištoost Milano–Cortinast. Herola vuolgij čuoigâmuásán 32 sekuntid njunnooš maŋŋaal. Hárjuttâsâin pyereest njuškim Herola lâi pettâšum kištonjuškim maŋa. Jieijâs mielâst sun njuškij puoh hyenemuu njuškiimis, já nuuvt miitaaltaištâlem oroi meendu kukken, tastko čuoigâmsijvo lâi jotelub ko normaalluáhást.

Čuoigâmuási ääigi Herola kuittâg vaaldij jo vuosmuu vuástáluvvâst puohâid kiddâ eereeb Nuorttâriijkâ Johannes Lamparter. Váldujuávkku finnij kuittâg pelimudo maŋa Lamparter kiddâ.

Mitaleh juáhhojii majemuu čuoigâmmohheest Herola, Lamparter já kole vuáittám Taažâ Jens Luraas Oftebro kooskâst. Algâmääđhist korrâsávt čuoigâm Herola paasij majemuu vuástáluvvâst, mut liijká sun toolâi puohâid iärrásijd tyehin. Iäru niäljád sajan šoodâi 27,1 sekuntid.

Herola ovtâstit Puijon hiihtoseura. Sust láá persovnliih čyegissajeh Pyeong, Peking já Milano–Cortina olympialijn. Tääl niäljádijn kištoinis sun vuoitij miitaal. Taat árvukištomiitaal lii sunjin nubbe: Oberstdorf MM-kištoin 2021 sun vuoitij siilbâ.

Ovdebáá tove Suomâ lii finnim eenâb ko oovtâ miitaal ovtâstittum kištoin Salt Lake Cityst 2002, ko Samppa Lajunen vuoitij já Jaakko Tallus šoodâi nubben.

Käldee:

Milano-Cortina 2026: Ilkka Herolan vuoro ottaa olympiamitali yhdistetystä (www.olympiakomitea.fi)

Kove: Ailura (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Čoarvemátta, kyevti merhâ­šittee sämi­lágádâs ohtsâš huksiittâs, finnij palhâ­šume arkki­tehtuu­ristis

Säämi aalmuglâšteatter Beaivváš sehe Säämi jotkâškovlâ já puásuituáluškovlâ lijjii jo kuhháá tarbâšâm uđđâ toimâsoojijd, tastko toi puáris sajeh iä innig västidâm tárboid. Taat čuolmâ...

Mauri Kunnas kove­säni­kirje lii tääl finnimnáál tavesämi-, meän- já kveeni­kielân

Mauri Kunnas kovesänikirje ”Hullunkurinen kuvasanakirja” lii tääl jurgâlum kuulmâ tavekuávlu ucceeblovokielân: tavesämikielân, meänkielân já kveenikielân. Kovesänikirje jyehi jurgâlusâst láá kevttum kulmâ kielâ, já maaŋgâkielâliih...

Kyehti koijâ­dâllâm sämi­aal­mugân

Sämmilij háástuh raajijd rastaldittee sosiaaltorvoost Sämitigge já Kela láá ovdedâm koijâdâllâm, moin toh halijdeh selvâttiđ sämmilij háástuid sosiaaltorvoin raajijd rastaldittee tiilijn. Tággáár tile lii ovdâmerkkân...

Tot tobdo, ko sämikielâ váilu ‑viärdásâš­juávkun almot­tâttâm lii vala áávus

De! 2 -haahâ já Laapi pyereestvaijeemkuávlu sämikielâlij já kulttuurmiäldásij sosiaal- já tiervâsvuotâpalvâlusâi ovdâsvástádâsohtâdâh uárnejeh ohtsâšpargon viärdásâšjuávhu 18–25-ihásáid säminuoráid, kiäid ij lah sirdum jieijâs suuvâst...

Suvi Minkkinen lii puáhtám Suomân kuálmád pronssi­miitaal Italia tälvi­olym­pialijn

Suvi Minkkinen vuoitij proonsi pasepeeivi pääččimčuoigâm vyejeetmist. Sun lâi kišto áinoo syemmilâš. Suomân láá ovdil suu puáttám kuttâ miitaal pääččimčuoigâm olympialij historjást, mut Minkkinen...