Moonnâm keesi ääigi 45 olmožid hevvânii. Veik meeri lii‑uv kiäppánâm moonnâm iivij, te keesi 2025 lâi kuittâg sorolâš: vuoijâmriddoin hevvânii 15 olmožid, mii lii kulmii eenâb ko majemui iivij lii lamaš. Uđđâs ahevis äšši lii eromâšávt tot, ete maŋgii hevânâm olmooš lâi pärni teikâ nuorâ. Vuoijâmtáiđu lii tehálâš táiđu, mii sáttá kááijuđ jieijâs teikâ eres ulmuu eellim.
Mun poorgâm vuoijâmhaalist uásiäigipargoost kassapargen. Mun muštám vala-uv, ko mun lijjim pargosahhiittâlmist. Ko lâi muu vuáru koijâdiđ maidnii pargoost, te muu vuosmuš koččâmuš lâi: ”Jiemhân mun taarbâš mättiđ vuoijâđ?” Na, mun jiem lah tarbâšâm mättiđ vuoijâđ pargostân, mut liihân kale váhá ahheev, ete rävisolmooš ij määti vuoijâđ, ko aaibâs uces párnááh-uv vyejih já sierâdeh čääsist. Vuoi, ko ličij-uv suotâs mättiđ vuoijâđ. Must lii kuittâg ohtâ syeligâsvuotâ: mun poolâm čääsist jiemge mun määti vuoijâđ.
Muu palo šoodâi ko mun lijjim vala uccâ nieidâš. Mun lijjim kolliistâlmin perruinân siäsán lunne. Mun sierâdim uárbimpelijnân, já muoi vazzijm já savâstâláim. Viijmâg muoi poođijm čunoiroge kuuvl. Talle lâi algâkeesi, já roggeest lâi paijeel kyehti meetter čääci. Já mii tábáhtuigin? Mun moonnim liijkás alda čunoimieli reevni, já tiäđust-uv robdâ viirâi já mun vierâlim čáácán.
Čääci lâi jieŋâkoolmâs, já mun jiem máttám vuoijâđ. Muu uárbimpeeli ij vistig huámmášâm, mii tábáhtui, ko sun lâi väzzimin váhá muu ovdiibeln talle. Must lâi kuittâg lukko: ulmuuh kal kobđoh nuuvt kuhháá ko sii kiäppáin lii happi. Mun pajanistim čäsuáiván tego puttâlkorkkâ. Mun tuállejim čovgâsávt kiddâ siemin suáhivesast tassaaš ko muu uárbimpeeli kiergânij išediđ muu pajas čääsist.
Mun lijjim tego vuojâttum peenuv mainâsist. Muu pihtâseh lijjii aaibâs njuoskâm, já mun poollim čuuvtij. Tááláá ääigi vanhimeh vissásávt huolâstuuččii, mutâ iännám lâi eenâb vaijaa ko huolâstum. Sun ij lamaš ilolâš, ko muu päärti keežild kolliistâllâm koskâldui. Sun ij aaibâs iberdâm, maht lâi keevvâm já mon ennuv mun lijjim pallam.
Päärtist ij sarnum kuássin ton maŋa. Mun polâškuottim čääsist päärti maŋa jiemge innig halijdâm moonnâđ jáávrán vuoijâđ. Aldemuu vuoijâmhaalin lâi mätki paijeel 80 kilomeetterid, ige škoovlâst lamaš tondiet vuoijâmmáttááttâs ollágin. Keessiv lijjii kal párnái vuoijâmškoovlah markkânist, mutâ mun jiem tuostâm uásálistiđ.
Must lâi vyelitääsist nieidâskippáár, kote vuojâi távjá. Sun irâttij máttááttiđ meiddei muu vuoijâđ. Mun kal čeppum já váhá joba lijkkojim vuojâmân, mutâ ovttuu nuuvt, ete muu jyelgih ulâttii poonán. Päärtist lii kuullâm äigi jo paijeel 45 ihheed, mutâ paaloost mun jiem lah peessâm.
Rävisolmožin mun lam keksim puorijd aagâid, mondiet mun jiem vuojâ. Kuás čääci lii liijkás koolmâs teikâ jäävri ponne lii liijkás mottáá, kuás mun jiem lijkkuu vuoijâmhaali kloorihaajân já nuuvt ain. Jis mun sáárnum tuođâ, te mun jiem määti vuoijâđ tuárvi pyereest, jis ollágin.
Muu uáivil muttui kuuloold ko mun lijjim porgâm vuoijâmhaalist mottoom ääigi. Keessiv lijjii párnái vuoijâmškoovlah, já mun ettim jieččân pargoskipárân, ete mun še halijdiččim vuoijâmškoovlân. ”Na, tothân ij lah mihheen čuolmâid”, sun västidij. ”Mist álgá rävisulmui vuoijâmškovlâ čohčuv. Mun almottâm tuu toos.” Nuuvthân sun poorgâi-uv, ige ávttám eres ko uástiđ vuoijâmpihtâs já vuoijâmkappeer já eres tarbâšijd. Vuoi káránâs, ko mun jiärástuvvim!
Rävisulmui vuoijâmškoovlâst
Vuosmuš tohe vuoijâmškoovlâst lâi polâttittee. Mun lijjim jiärástum jo aainâs-uv oho ovdil vuoijâmškoovlâ. Muu pargoskipáreh váhá joba noskáttâllii, ko mun lijjim nuuvt jierestum. Vuosmuš tohe kuittâg poođij, já mun huámmášim tállân, et mun jiem lamaš áinoo, kote lâi jierestum. Vuosmuu tiijme máttáátteijee lâi aaibâs vieres nuorâ nissoon. Mun kuullim maŋeláá, ete sun lii vuoijâmvälmejeijee ige máttáátteijee. Sun ij táiđám aaibâs iberdiđ, magareh čuolmah mist rävisulmuin lijjii, ko vuoijâm ij lamaš ollágin älkkee. Ubâ tiijme ääigi mun lijjim aaibâs vises, et mun kal hevvânâm. Must lâi čääci njuuneest, njäälmist já meid peeljijn. Mun joba njielâstim čääsi já vuoiŋim tom já talle kaahum ko jollâ. Ton lasseen must lâi korrâ uáivipoovčâs. Mun jiem lamaš vuoiŋâm olmânáál. Mutâ mun liijká oppim maidnii, veikâ talle tot ij kal orroom nuuvt.
Čääci lâi lamaš vieres aamnâs munjin nuuvt kuhháá, ete mun jiem áppádâm muássuđ vistig ollágin. Muásudâttâm lii kuittâg uáli tehálâš äšši, jis haalijd kobđođ já vuoijâđ. Čääci lii muu mielâst váhá ko tullâ-uv: šiev reŋgâ mutâ hyenes iššeed. Mun kuittâg koolgâm tubdâstiđ, ete mun jo smiettim, juáđhám-uv mun innig vuoijâmškoovlâst. Muu čalmeh lijjii meid ruopsâdeh tego siergist. Mun jiem lamaš uástám olmâ vuoijâmlaasâid, já lovnâlaasah lijjii hyeneh.
Luhhoost must láá nuuvt šiev pargoskipáreh. Mun sarnum siiguin jieččân fiäránijn. Sij iberdii muu taan tove váhá pyerebeht ko ovdil. Sij lopedii, ete čuávuvâš tijme ij lah nuuvt kaavhâd ko vuosmuš tohe lâi lamaš. Mun aigum juátkiđ kuursâst já ostim olmâ vuoijâmlaasâid vuáimáduvâigijn.
Čuávuvâš tijme lâi aaibâs ereslágán ko ovdebâš tijme lâi lamaš. Máttáátteijee lâi muu pyeri pargoskippáár, já sun movtijditij já povvâdij mii. Äigi hurgettij hirmâd jotelávt. Tiijme loopâst mun jo kubđum já meid vuoiŋim jo váhá rávhálubbooht. Já mun jurdâččim: munhân kobđom!
Kuálmád tiijme maŋa mun lam jo tuostâm vuoijâđ já hárjuttâllâđ sierâ vuoijâmvuovijd meid vuoijâmškovlâääigi ulguubeln. Tiäđust-uv mun ain-uv poolâm váhá čääsist, mutâ mun lam kuittâg huámmášâm, ete vuoijâm sáttá leđe vuovâs-uv. Motomeh mist láá čiäppum jotelubbooht ko iäráseh, mutâ tot ij hettii muu ollágin. Munjin tehálumos ulme lii, ete mun oopâm vuoijâđ ubâ mottoomnáál, jiemge mun innig poolâ čääsist nuuvt ennuv.
Mun jiem vala määti ko váhá algâttâllee vuoijâmtááiđuid, tego algâkávuvuoijâm já muldesäpligvuoijâm, mutâ kuittâg mun jiem innig vuáju. Mun máátám meid kobđođ sehe káávvud já komoviälláámist, já tothân esken lii-uv hirmâd hävski!
Kiinii lii ettâm, ete jis te tuápsáá vuálus hiäppuš seelgist, te talle kalga tállân kuárŋuđ maasâd. Na, tot ij lah ain nuuvt älkkee olášuttiđ. Ulmuu mielâ lii ärttig. Motomin pištá kuhháá ovdil ko olmooš lii tuárvi vaalmâš toos, ete sun tuástá irâttiđ uđđâsist maidnii, mast sun pala. Mun iberdâm tääl, ete mun lijjim lamaš lukkušis páárnáš, ko mun jiem hevvânâm talle paijeel 45 ihheed tassaaš. Mun kuittâg poollim čääsist nuuvt ennuv, ete mun jiem áppádâm vuoijâđ. Tuáhtáreh-uv jo ettii, ete mun koolgâm kepidiđ väzzim já ton saajeest vuoijâđ já vyeijiđ tuolmâmpyeráin eenâb. Muu idduuh iä lah innig oornigist.
Te pyeri, ete onnáá peeivi párnááh máttájeh vuoijâđ jo vyeliškoovlâst, mutâ joba 45 prosentid kuuđâd luoka uáppein iä määti vuoijâđ tuárvi pyereest. Tuáivu mield tuot prooseentloho ucco. Vuoijâm ferttiiččij leđe aalmuglâštáiđu váhá tego vuosâišetááiđuh-uv. Jyehi hevvânem lii liijkás ennuv.
Käldeeh:
– Kesällä hukkui 45 ihmistä – uimarantahukkumisia lähes kolminkertainen määrä viime vuosiin verrattuna (suh.fi)
– Laki ei määritä koulutusta uimavalvojalle tai -opettajalle – silti kunnat tuskailevat tekijäpulan kanssa (yle.fi)
Kove: Jaana Kuusela